Legislator Case Law & Legislation
3-17-1493/9 AI generated

3-17-1493/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-17-1493/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017.a haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lg 2 alusel Rakke liituda Väike-Maarja vallaga ja moodustada haldusüksus nimega Väike-Maarja vald.

Legislator headnote

AI generated

3-17-1493/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017.a haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lg 2 alusel Rakke liituda Väike-Maarja vallaga ja moodustada haldusüksus nimega Väike-Maarja vald.

Keywords

AI generated
insurance regulation governance and administrative reform self-regulation recognised health insurer regulatory policy official controls, veterinary checks
AI generated
3-23-2325/8
Kohila Vallavalitsus muutis 18.
3-10-609/3
septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 23 lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Sama eesmärki on Riigikogu stenogrammi kohaselt rõhutanud oma ettekannetes eelnõu esimesel lugemisel 12. aprillil 2006 ka justiitsminister ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Samas lahendis on Riigikohtu halduskolleegium märkinud järgmist: „ Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Kuigi keskendudes oma määruses eelkõige kaebuse tähtaegsuse küsimusele, on halduskohus ka järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu olnuks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.“ Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 100 punkt 2 tühistamiseks, millega linnavalitsus on teinud ettepaneku kooli ümberkorraldamiseks selliselt, et Rakvere Vene Gümnaasium lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ning liidetakse Rakvere Gümnaasiumiga alates 01.09.2010.a. HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.
3-15-1945/2
M. Koosa esitas 03.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga maavanema 20.07.2015. a korralduse nr 1-1/15-318 „Haldusjärelevalve Otepää Vallavolikogu 18.06.2015. a otsuste nr 1-4-46 ja 1-4-47 üle“ tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Valga maavanem kuulanud kaebajat ära, millest tulenevalt on menetluse tulemus ebaõige. Kaebuses leitakse, et Otepää Vallavolikogu 18.06.2015. a otsus nr 1-4-47 on motiveerimata ning sellest ei nähtu haldusorgani kaalutlusi (haldusasi nr 3-15-1945).
3-17-1433/2
Rakke vald (pindala 225,9 km2 ja rahvaarv 1626), 2) Väike- Maarja vald (pindala 457,4 km2 ja rahvaarv 4486).
3-15-127/46
Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Lääne Maavalitsuselt 900 (üheksasada) eurot ning OÜ-lt Väinamere Liinid 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1493

Määruse kuupäev

5. oktoober 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Rakke valla kaebus Lääne-Viru maavanema 13.07.2017.a

korralduste nr 1-1/17-431, 1-1/17-432, 1-1/17-433 ja 1-

1/17-434 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Rakke vald, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks

Vastustaja Lääne-Viru maavalitsus

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017.a haldusreformi seaduse (HRS) § 9 lg 2 alusel Rakke

valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise ning tegi Rakke vallale ettepaneku

liituda Väike-Maarja vallaga ja moodustada haldusüksus nimega Väike-Maarja vald.

2. Vabariigi Valitsus võttis 22.06.2017.a vastu määruse nr 106 „Rakke valla ja Väike-Maarja

valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr

159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi liitmise

määrus). Määruse § 1 lg 1 näeb ette, et Rakke valla liitumisel Väike-Maarja vallaga

moodustatakse haldusüksus nimega Väike-Maarja vald. Määruse § 5 lg 2 alusel jõustub

määruse § 1 lg 1 moodustatava Väike-Maarja valla volikogu valimistulemuste

väljakuulutamise päeval.

3. Rakke Vallavolikogu esitas 27.07.2017.a Riigikohtule taotluse liitmise määruse § 1 lg 1 ja

§ 4 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ning § 2 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohus jättis 04.10.2017.a otsusega kohtuasjas 5-17-22 selle taotluse rahuldamata.

4. Lääne-Viru maavanem tegi 13.07.2017.a korraldustega nr 1-1/17-431, 1-1/17-432, 1-1/17-

433 ja 1-1/17-434 (edaspidi vaidlustatud korraldused) valimistoimingud Rakke valla ja Väike-

Maarja valla liitumisel tekkiva Väike-Maarja valla volikogu valimiseks: kinnitas volikogu

liimete arvu, moodustas valimisringkonna ja valimisjaoskonnad ning moodustas

valimiskomisjoni.

5. Rakke vald esitas 18.07.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles vaidlustatud

korralduste tühistamist.

Kohtu seisukoht

6. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel,

kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebuse põhjal soovib kaebaja saavutada seda, et oktoobris 2017 toimuvatel kohaliku

omavalitsuse volikogude valimistel ei valitaks moodustatava Väike-Maarja valla volikogu.

7. Riigikohus selgitas kohtuasja 5-17-22 menetluse käigus tehtud 07.08.2017.a määruse

punktis 13, et omavalitsusüksustel, kelle suhtes Vabariigi Valitsus algatas vastavalt HRS § 9

lõikele 2 haldusterritoriaalse korralduse muutmise, oli tulenevalt HRS § 12 lõike 2 punktist 4

pärast Vabariigi Valitsuse ettepaneku saamist kohustus teha hiljemalt 15.06.2017 koostöös

teiste asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud

valimistoimingud moodustatavale omavalitsusüksusele volikogu valimiseks. Maavanema

pädevus teha moodustatava omavalitsusüksuse volikogu valimiseks valimistoiminguid

tuleneb HRS § 12 lõikest 9 koostoimes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga

703. HRS § 12 lõike 9 järgi läks valimistoimingute tegemise pädevus maavanemale üle juhul,

kui asjaomased volikogud ei olnud 15.06.2017 teinud HRS § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud

otsuseid ja toiminguid või kui volikogude otsused ei olnud samased. Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimised toimuvad olemasolevates omavalitsusüksustes üksnes juhul, kui Vabariigi

Valitsus otsustas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse vastavalt HRS § 9 lõike

9 punktile 1 lõpetada.

Vabariigi Valitsus ei ole lõpetanud Rakke valla suhtes haldusterritoriaalse korralduse

muutmise menetlust HRS § 9 lg 9 p 1 alusel. See tähendab, et valimised tuleb läbi viia

moodustatava Väike-Maarja valla volikogu valimiseks.

Kaebuse põhjal ei ole Rakke valla ja praeguse Väike-Maarja valla volikogud teinud

kokkulangevaid valimistoimingud moodustatavale Väike-Maarja vallale volikogu valimiseks.

Vastupidi, kaebaja toob välja Rakke vallavolikogu otsused, mis on tehtud üksnes Rakke

vallale volikogu valimiseks. See tähendab, et valimistoimingute tegemise pädevus läks üle

maavanemale.

8. Kaebaja tugines kaebuses sellele, et liitmise määrus ei ole jõustunud. Riigikohus selgitas

punktis 7 viidatud lahendi punktis 13 ka seda, et kohustused, mida kohalikel omavalitsustel ja

maavanematel seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega täita tuleb,

tulenevad haldusreformi seadusest, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seadusest ning liitmise määrus ei mõjuta seda, kas kohaliku

omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates

omavalitsusüksustes.

9. Kaebaja tugines kaebuses läbivalt võimalusele, et liitmise määrus osutub õigusvastaseks.

Praeguseks on vaidlus liitmise määruse põhiseadusele vastavuse üle lõppenud ning

Riigikohus otsustas, et liitmise määrus on põhiseadusega kooskõlas.

10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mida ei

ole võimalik rahuldada. Kohtupraktika põhjal võib kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

tagastada ilmselgelt põhjendamatu kaebuse (Riigikohtu lahend 3-3-1-55-15 p 12).

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik