2-16-122075/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2017 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-122075

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Siim Sildam vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

516,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Siim Sildam, isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Siim Sildami vastu Elisa

Eesti AS ja Siim Sildami vahel 18. juulil 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel

võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Siim Sildamilt (Sildam) (ik XXX) OÜ Aktiva Finants (rk 10746479) kasuks välja:

2.1. 300 (kolmsada) eurot ja 29 senti (sealhulgas põhivõlg 248 eurot ja 18 senti ning viivis

14. detsembri 2016. a seisuga summas 52 eurot ja 11 senti);

2.2. alates 15. detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist seaduses

sätestatud viivisemäära ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Siim Sildamilt (Sildam) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 148 (ükssada

nelikümmend kaheksa) eurot ja 80 senti.

8. Mõista Siim Sildamilt (Sildam) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult

Tartu Maakohtu 18. augusti 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 18. augustil 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 3. septembril

2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 18. juulil 2013. a liitumislepingu

nr XXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest kostjale esitatud

arvete alusel. Kostja ei ole arveid tasunud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 248,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 248,13 eurot

ning viivise alates 15. detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt osutas

hageja kostjale liitumislepingu alusel teenuseid. Kostja on jätnud teenuste eest tähtaegselt

tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 18. novembril 2015. a lepingust tulenevad nõuded

hagejale (tl 26). Hageja põhinõue on seega muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus

nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid

seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05,

p 24).

9. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist

ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivise nõue on seega ebamõistlikult kõrge

ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse

rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise

nõudega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku

kohustust korrektselt täitma.

10. Liitumislepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti

AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa

Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline

saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga

kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise

nõude suurusega.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes võlgnetava summa

tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi

saavutamiseks.

12. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

13. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses

määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult

põhjendatud. Hageja võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 52,11 eurot.

Põhisumma

Periood

Viivis

128,78 eurot

19.04.2014 – 14.12.2016

27,64 eurot

93,20 eurot

22.05. 2014 – 14.12.2016

19,31 eurot

11,60 eurot

19.06.2014 – 14.12.2016

2,33 eurot

14,60 eurot

19.07.2014 – 14.12.2016

2,83 eurot

Kokku:

52,11 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 62% ulatuses.

15. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 600 eurot, sh riigilõiv summas 125

eurot ja esindajakulu 475 eurot.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu

kiirmenetlusele

järgnevas

hagimenetluses

maksekäsu

kiirmenetluses

kantud

menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu

maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas on seega põhjendatud summas 20

eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on

tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud kohtute infosüsteemi andmetel sadu, on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute osas

95 eurot.

17. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 125 eurot ja

esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 240 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja

mõista hageja menetluskulu 148 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik