2-17-10631/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2017, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-10631 Tsiviilasi Xxxxavaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale laste Xxxxja Xxxxsuhtes Menetlustoiming Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Erika Scholler (STK Õigusbü roo OÜ, e-post: erika@stklaw.ee) Puudutatud isikud I Xxxx(isikukood xxxx) ja puudutatud isik II Xxxx(isikukood xxxx), määratud koras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS, e-post: ilja@clarusab.ee) Puudutatud isik III Xxxx(sünd: xxxx.a, elukoht xxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-10631 seoses avaldusest loobumisega. 2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras esindaja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. 3. Toimetada määrus kätte avaldajale ja saata teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-17-10631 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Xxxxesitas 11. juulil 2017 avalduse, milles taotleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste Xxxxja Xxxxsuhtes ning anda avaldajale üle lapse suhtes ainuhooldusõigus. Avalduse põhjenduste kohaselt lõppesid lapsevanemate suhtes 2016. aastal, kui avaldaja kolis lastega Eestisse Norrast. Avaldaja ei soovi teostada ühist hooldusõigust ning avaldaja teadmiste kohaselt ei vaidle sellele vastu ka laste isa.

Kohus võttis avalduse menetlusse 17. augusti 2017. a määrusega menetlusse, määras lastele esindaja riigi kulul ning kohustas menetlusosalisi esitama avalduse osas kirjalik seisukoht.

Eestkosteasutus Tallinna linn esitas 11. septembril 2017 omapoolse seisukoha, lastele määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev esitas seisukoha 17. septembril 2017. Puudutatud isik on asja materjalid kätte saanud 19. septembril 2017.

Avaldaja esitas 4. oktoobrill 2017 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja loobub avaldusest ja palub menetlus lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse.

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja enda kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik