2-16-9990/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9990

Tsiviilasi

Lilia Aristova hagi ISS Eesti AS vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu viivitamata

täitmise või hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

860 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ISS Eesti AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): ISS Eesti AS (registrikood: 10031220),

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko

Vastustaja (hageja): Lilia Aristova (isikukood: XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus osas,

milles maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse

TLS § 80 lg 1 alusel ning teha selles osas uus otsus, millega

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.

3. Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus osas,

milles hageja nõue kostja vastu rahuldati 430 eurot

ületavas osas.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Tuvastada ISS Eesti AS ja Lilia Aristova 24. augustil

2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.

4.2. Jätta rahuldamata töölepingu viivitamata täitmise

nõue.

4.3. Lõpetada ISS Eesti AS ja Lilia Aristova vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 31. märtsist 2016.

4.4. Välja mõista ISS Eesti AS-lt Lilia Aristova kasuks

hüvitis summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot

(bruto).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Lilia Aristova (hageja/töötaja) esitas 28.04.2016 töövaidluskomisjonile avalduse ISS Eesti AS

(kostja/tööandja) vastu, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist,

töölepingu täitmist või kolme kuu töötasu ulatuses hüvitist. Töövaidluskomisjon rahuldas 26.05.2016

otsusega Lilia Aristova nõuded osaliselt, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 80 lg 1

alusel, luges pooltevahelise töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.03.2016 ning mõistis

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 430 eurot.

2. Kostja esitas 29.06.2016 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud

osas ning taotles maakohtult töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras

läbivaatamist osaliselt, s.o töölepingu lõpetamise tühisuse nõude osas ja hüvitise summas 430 eurot

nõude osas.

3. Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2012 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle

alates 16.08.2012 puhastusteenindajana. Töölepingu p 2.2 järgi võeti töötaja tööle määratud tähtajaga

kuni Eesti Energia Kaevandused AS lepingu KVHAL-160-20 lõppemiseni. Töölepingut on

28.01.2013 pikendatud kuni Eesti Energia Kaevandused AS (Estonia kaevanduse pesumaja) lepingu

lõppemiseni.

Kostja teavitas hagejat 18.01.2016, et tööleping lõpeb 31.03.2016 tähtaja möödumise tõttu. Kostja on

21.03.2016 vormistanud töölepingu ülesütlemise, millest nähtub, et viimane tööpäev on 31.03.2016

ning tööleping lõpetatakse tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1 alusel.

Tööandja oli seisukohal, et tööleping lõppes tähtaja möödumisel ning selleks ei tulnud teha lepingu

lõppemisele suunatud tahteavaldusi. Alternatiivselt asus tööandja seisukohale, et töötaja pöördus

töövaidluskomisjoni poole hilinemisega. Töötaja sai 22.01.2016 kätte tööandja teate, mille kohaselt

viimaseks tööpäevaks oli 31.03.2016, kuid pöördus töövaidluskomisjoni alles 28.04.2016.

Töötaja (hageja) ei nõustunud sellega, et tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt. Põhjendamatu on

võimaldada tööandjal töötajast vabaneda ilma mõjuva põhjuseta. Töötajale lubati suuliselt, et tal on

võimalik töötamist jätkata.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 21.12.2016 otsusega hagi osaliselt. Kohus tuvastas pooltevahelise töölepingu

tööandja poolse ülesütlemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel

alates 30. märtsist 2016 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 860 eurot.

Maakohus asus seisukohale, et tööandja poolt on tõendamata tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus.

Tööandja on töölepingu tähtaja sidunud hankelepingu sõlmimise ja kestvusega, mis on vastuolus

TLS-i põhimõttega.

Maakohus leidis, et tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega, mistõttu oli tööleping

algusest peale tähtajatu. Seega sai töötaja oma õiguste rikkumisest teada mitte õigusvastase tähtajalise

töölepingu sõlmimisel, vaid selle lõppemisel. Kui töötaja leiab, et tööleping ei saanud lõppeda tähtaja

möödudes, on tal õigus töölepingu lõpetamine vaidlustada töölepingu lõppemisel. Töölepingu

ülesütlemise vaidlustamise aeg algas ajast, kui tööandja töötajaga töölepingulised suhted lõpetas, s.o

31.03.2016. Seega on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks töövaidlusorgani poole seadusandja

poolt määratud tähtaja jooksul, mistõttu ei ole nõue aegunud.

Maakohus jättis rahuldamata hageja palve kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma,

kuna tööleping on kestvusleping ning töötaja tööle ennistamise eesmärgiks saab olla pikaajalise

töösuhte jätkumine. Kuivõrd poolte omavaheline suhe ei võimalda normaalset töösuhet jätkata, siis

ei täida tööle ennistamine eesmärki. Kostja ei ole andnud nõusolekut töösuhte jätkamiseks, mistõttu

puudus maakohtul alus kohustada tööandjat viivitamata töölepingut täitma. Maakohus luges, et

töölepingu lõpetamise aluseks alates 31.03.2016 on TLS § 107 lg 2.

Maakohus mõistis hageja kasuks kostjalt välja hüvitise ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest

kahe kuu töötasu ulatuses summas 860 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Samuti vaidlustab

kostja menetluskulude jaotuse ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellant vaidlustab maakohtu seisukoha, et 24.08.2012 sõlmitud tööleping oli algusest peale

tähtajatu. Tegelikult on tööandja töölepingu sidunud hankelepingu kehtivuse lõppemisega, s.o kindla

kuupäevaga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust tuleneb, et see kehtib kuni kindla tulemuse

saabumiseni ning selle tulemuse saabumise kuupäev oli 31.03.2016. Hagejale oli algusest peale teada,

et temaga on sõlmitud tähtajaline tööleping ja talle oli teada ka töölepingu lõppemise kuupäev.

Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse 18.01.2016. Hageja sai ülesütlemisavalduse

kätte 22.01.2016. 21.03.2016 teatas kostja korduvalt vastustajale, et viimane tööpäev on 31.03.2016.

Maakohus sidus ekslikult töötaja hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitamise õiguse

töölepingu lõppemise kuupäevaga, mitte aga töötaja poolt tööandjalt tahteavalduse saamisega.

Kohaldades valesti materiaalõiguse norme (ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1), jõudis maakohus eksliku

järelduseni, et hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks seadusandja poolt määratud tähtaja jooksul.

Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest kahe kuu töötasu ulatuses, s.o summas 860 eurot.

Töövaidluskomisjon rahuldas eelnevalt hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

430 eurot. Hageja ei esitanud maakohtule taotlust vaadata avaldus uuesti läbi osas, milles

töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata. Järelikult jõustus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi

töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti hageja nõue rahuldamata. TsMS § 439 alusel ei või

kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus ei

võinud kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitist suuremas summas kui 430 eurot.

6. Hageja (töötaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu

21.12.2016 otsus muutmata. Menetluskulud palus vastustaja jätta kostja kanda.

Vastuse kohaselt võeti apellatsioonkaebus valesti menetlusse, kuna kostja lepingulise esindaja

tähtajaline volikiri oli apellatsioonkaebuse esitamise ajaks aegunud.

Maakohus tuvastas õigesti, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud tähtajatult ning mõistis kostjalt

välja seadusega ettenähtud hüvitise. Hageja ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses toodud norme

ja põhjendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles hageja nõue kostja vastu rahuldati

430 eurot ületavas osas (otsuse resolutsiooni p 4). Samuti tuleb tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni p 1, millega maakohus tuvastas ISS Eesti AS ja Lilia Aristova 24.08.2012 sõlmitud

töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel ning teha uus otsus, millega tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tervikuna lugeda sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Tuvastada ISS Eesti AS ja Lilia Aristova 24. augustil 2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus.

2. Jätta rahuldamata töölepingu viivitamata täitmise nõue.

3. Lõpetada ISS Eesti AS ja Lilia Aristova vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates

31. märtsist 2016.

4. Välja mõista ISS Eesti AS-lt Lilia Aristova kasuks hüvitis summas 430 (nelisada kolmkümmend)

eurot (bruto).“

Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja apellatsioonkaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu

menetlusse. Kostjat esindab menetluses advokaat ning TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt

eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Seega pole asjakohane hageja väide kostja

lepingulise esindaja esindusõiguse lõppemise osas.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3 on ilmselgelt ekslikult

märgitud töölepingu lõpetamise kuupäevana TLS § 107 lg 2 alusel 30. märts 2016. a. Kogu menetluse

kestel ja kõigis menetlusdokumentides on arutluse all olnud töösuhte lõppemine või lõpetamine

31. märtsil 2016. a ning maakohus on ka kohtuotsuse põhjendavas osas (p 22) märkinud, et tööleping

tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.03.2016. a. Ringkonnakohus parandab selles

osas kohtuotsuse resolutsiooni.

9. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha osas, kas pooltevaheline tööleping oli tähtajaline või

tähtajatu. 24.08.2012 sõlmitud töölepingu p 2.2 kohaselt võeti töötaja tööle määratud tähtajaga kuni

Eesti Energia Kaevandused AS lepingu nr KVHAL-160-20 lõppemiseni. Seega oli töölepingus

määratletud töösuhte lõppemine tingimuslikult, s.o äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3

tähenduses.

TLS § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult, ning tähtajalise

töölepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust

tulenevad mõjuvad põhjused või kui tööleping sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks.

Riigikohus on 22.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15 p-s 11 selgitanud, et TLS §-s 9

sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise piirangud on kehtestatud töötaja kui töösuhte nõrgema

poole kaitseks.

Samas lahendis märkis Riigikohus, et kuna tööandja ja kolmandate isikute vahelised tähtajalised

lepingud või muud tähtajalised õigussuhted ei muuda iseenesest töö iseloomu tähtajaliseks, ei saa

ainuüksi nende asjaoludega tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustada. Töötajaga võib tähtajalise

töölepingu sõlmida ka tööandja muude tähtajaliste suhete korral üksnes siis, kui töötaja töö ei ole

alalise iseloomuga nt töömahu ajutise suurenemise, hooajalisuse või muu ajutise olukorra tõttu (vt ka

Riigikohtu 09.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-02, p 10).

10. Maakohus on jõudnud seega õigele järeldusele, et tööandja poolt on tõendamata tähtajalise

töölepingu sõlmimise põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda käesoleval juhul asjaolu, et

töölepingu kehtivus oli seotud hankelepingu kehtivuse lõppemisega, töö iseloomu tähtajaliseks.

Tööleping oli seotud tööandja ja kolmanda isiku (Eesti Energia Kaevandused AS) vahelise tähtajalise

õigussuhtega, mis ei ole alus töötajaga tähtajalise töölepingu sõlmimiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hankelepingu pikendamise riski kannab

tööandja ning puhastusteenust osutava firma puhul ei saa eeldada, et tegutsetakse ainult ühel objektil.

Kostja pole toonud esile ka muid tähtajalisele tööiseloomule viitavaid asjaolusid, mille tõttu oleks

võinud töölepingu sõlmida tähtajalisena.

Seega jõudis maakohus õigele seisukohale, et pooltevaheline tööleping oli algusest peale tähtajatu

(TLS § 80 lg 2).

11. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus töövaidluskomisjoni poole pöördumise tähtaegsust.

Kostja märkis, et hageja sai töölepingu lõpetamise teate kätte 21.03.2016, kuid esitas avalduse

töövaidluskomisjonile alles 28.04.2016. Hageja (töötaja) leidis, et kuna töösuhted lõppesid

31.03.2016, siis ei ole edasikaebamise tähtaega rikutud.

Maakohus leidis nõude aegumise osas, et kuna tegemist oli tähtajatu lepinguga ning töötajal oli

ebaselgus konkreetse tähtaja saabumise suhtes, algas töölepingu ülesütlemise vaidlustamise aeg ajast,

mil tööandja töötajaga töölepingulised suhted lõpetas, s.o 31.03.2017.

TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

ITVS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30

kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.

Eeltoodud sätted on aegumistähtaja arvutamisel kohaldatavad juhul, kui tööleping on lõppenud

ülesütlemisavalduse esitamisel.

12. Ringkonnakohus ei nõustu tööandjaga, et faktiline töölepingu lõppemine on tähtajalise lepingu

puhul üksnes tööandja tahteavalduse tagajärg. Tähtajaline tööleping lõpeb üldjuhul tähtaja

saabumisega, mitte tööandja tahteavalduse tagajärjel.

Kuna käesoleval juhul on tuvastatud, et tööleping oli algusest peale tähtajatu, siis tuleb analüüsida,

kas tööandja 21.03.2016 avaldust pealkirjaga „Töölepingu ülesütlemine“ saab pidada töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS §-de 87-89 kohaselt. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas tööandja

tahe oli suunatud töölepingu lõpetamisele ülesütlemisega või mitte.

Seejuures on tööandja avaldust võimalik käsitleda üksnes erakorralise ülesütlemisena, kuna TLS § 85

lg 5 kohaselt ei või tööandja töölepingut korraliselt üles öelda.

TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Järelikult võis kostja

tähtajatu töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt, järgides seejuures etteteatamistähtaega ja

ülesütlemisavaldusele ettenähtud nõudeid.

Ringkonnakohus leiab, et 21.03.2016 avaldusest tuleneb siiski tööandja tahe töölepingu lõpetamiseks,

kuna avaldus sisaldab andmeid viimase tööpäeva ning kasutamata jäänud puhkuse eest saadaoleva

hüvitise summa kohta. Järelikult saab nimetatud avaldust käsitleda tööandja tahteavaldusena

töölepingu ülesütlemiseks.

13. Tööandja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga ega

ole toonud esile ka asjaolusid, mis viitaks mõjuvale põhjusele töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Samas on tööandja olnud ka seisukohal, et tööleping on üles öeldud ning kohalduvad

TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2, mis on kohaldatavad üksnes ülesütlemise korral ning mitte tähtajalise

töölepingu lõppemisel tähtaja saabumisel.

Töötajaga oli tööleping sõlmitud alates 24.08.2012, mille kohaselt asus töötaja tööle alates

16.08.2012. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tulnuks tööandjal teavitada töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni

viis tööaastat. Järelikult on tööandja rikkunud etteteatamise tähtaega.

Tööandja 21.03.2016 ülesütlemisavaldus on ringkonnakohtu hinnangul TLS § 104 lg 1 alusel tühine,

kuna puudus alus töölepingu ülesütlemiseks, samuti ei vastanud ülesütlemine seaduse nõuetele, st ei

olnud täidetud ülesütlemise etteteatamise tähtaeg (TLS § 97 lg 2 p 2).

14. Maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel (resolutsiooni p 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vääralt sõnastanud otsuse resolutsiooni.

TLS § 80 lg 1 alusel lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel, see tähendab, et seadus ei eelda

lepingu lõppemisel suunatud tahteavaldust, sh ülesütlemisavaldust. Seega pole TLS-i kohaselt

võimalik tuvastada TLS § 80 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisust, kuna TLS § 80 lg 1 alusel

lõpeb leping tähtaja möödumisel.

Küll aga, kuna antud juhul on tööleping loetud algusest peale sõlmitud tähtajatult ning tööandja

poolne töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ning

lugeda see sõnastatuks järgmiselt:

„Tuvastada ISS Eesti AS ja Lilia Aristova 24. augustil 2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus.“

15. Ringkonnakohus leiab, et kuna tööandja 21.03.2016 avaldus on käsitletav erakorralise

ülesütlemisavaldusena TLS-i tähenduses, ei tähenda see veel, et töölepingu ülesütlemise

vaidlustamise nõude aegumine algas 21.03.2016 ülesütlemisavalduse kättesaamisest.

Tööandja on dokumendis üksnes viidanud, et tööleping lõpetatakse tähtaja saabumisega, § 80 p 1

alusel ning et viimane tööpäev on 31.03.2016. Kuigi selles väljendub tööandja tahe tööleping

lõpetada, on nimetatud avalduse sisuks ka töötaja teavitamine tähtaja saabumisest, mistõttu ei saanud

mõistlikult eeldada töötajalt arusaamist, et tegemist on töölepingu erakorralise ülesütlemisega.

Ka tööandja ise on apellatsioonkaebuses märkinud, et teavitas 21.03.2016 töötajat korduvalt sellest,

et töötaja viimane tööpäev on 31.03.2016.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötajal oli ülesütlemisavalduse sisu tõttu ebaselgus

konkreetse tähtaja ja tagajärgede saabumise suhtes ning ülesütlemise vaidlustamise aega tuleb hakata

lugema ajast, mil tööandja töötajaga töösuhted lõpetas, s.o 31.03.2016.

Ka tööandja 18.01.2016 teade pealkirjaga „Töölepingu lõpetamisest“ töölepingu viimase tööpäeva

kohta, mille töötaja sai kätte 22.01.2016, annab alust arvata, et töötaja oli töölepingu lõppemise ja

ülesütlemise osas eksituses, mistõttu on põhjendatud lugeda, et aegumistähtaeg hakkas kulgema

31.03.2016.

Eeltoodule

tuginedes

oli

töötaja

töölepingu

ülesütlemise

vaidlustamisel

28.04.2016

töövaidluskomisjoni tähtaegne.

16. Kostja hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme (TsMS § 439), mõistes kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest kahe kuu töötasu ulatuses, s.o

summas 860 eurot.

Kostja esitas 29.06.2016 maakohtule taotluse vaadata hagimenetluse korras hagina läbi töötaja poolt

28.04.2016 töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osaliselt, s.o töölepingu tühisuse nõude ja hüvitise

nõude summas 430 eurot.

ITVS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

pöörduda

sama

töövaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse

ühe

kuu

jooksul,

arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab,

võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja

kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud

tasuma hagi esitamise korral.

ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja

möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel

vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel

seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

17. Riigikohus on 04.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14 p-s 10 märkinud, et ITVS §-st 24

tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused

põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse

osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni

otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist

töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel

vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

Lisaks märkis Riigikohus nimetatud lahendis, et juhul, kui töötaja esitab töövaidluskomisjonile

taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja töövaidluskomisjon rahuldab selle nõude osaliselt, siis on

tegemist olukorraga, kus töötaja peab töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama

ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult.

Töövaidluskomisjon rahuldas hageja hüvitise nõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 430 eurot. Õige on kostja apellatsioonkaebuses esitatud

väide, et töötaja ei ole esitanud maakohtule hagiavaldust töövaidluskomisjonile esitatud taotluse

täieulatuslikuks rahuldamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul

maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise saamiseks, siis

jõustus töövaidluskomisjoni otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon

jättis hageja nõude rahuldamata.

Kostja 29.06.2016 taotlusest nähtub selgelt kostja soov vaadata hagimenetluses läbi

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus üksnes osas, millega töövaidluskomisjon oli hageja taotluse

rahuldanud. Kostja taotluseks ei olnud see, et hagimenetluses vaieldaks ka kostjalt välja mõistmata

jäänud hüvitise üle, st töövaidluskomisjoni otsuse selle osa üle, mis tehti kostja kasuks.

Seega tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõigusnormi väära kohaldamise tõttu osas, milles

hageja nõue kostja vastu rahuldati 430 eurot ületavas osas.

18. Ringkonnakohus leiab, et kuna on tuvastatud töölepingu lõppemise tühisus ning kostja ei ole

vaidlustanud töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 31. märtsist 2016, siis pole alust

tühistada maakohtu otsust töötajale TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud ühe kuu hüvitise osas.

Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

19. Ringkonnakohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja töölepingu viivitamata täitmise (töötaja tööle

ennistamise) nõude, siis ka selles osas on maakohus ebaõigesti seisukoha võtnud, kuna hageja ei

esitanud hagi töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks tööle ennistamise taotluse

osas.

20. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati

osaliselt.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele, ei ole see aluseks

maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks, kuna hagi jääb jätkuvalt osaliselt rahuldatuks.

Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad poolte menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/