Legislator Case Law & Legislation
2-17-11520/11 AI generated

2-17-11520/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-11520/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (2)

Legislator headnote

AI generated

2-17-11520/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1 (2)

Keywords

AI generated
hardship residence permit hardship grounds lack of flight guarantees substantiation of statutory violation victim lacks legal standing removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2017 määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. 2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Tsiviilasja number 2-17-11520 Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2017, Tartu Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Kohtuasi Veiko Karu ja Andres Saame hagi Kohtla-Nõmme valla vastu Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 27.06.2017 protokolli nr 6 p 7.2 tehtud otsuse ja Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse 28.06.2017 korralduse nr 95 tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu 30. augusti 2017 määrus hagi tagamise kohta Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja

Vastustajad:

Kohtla-Nõmme vald (vallavalitsuse kaudu, kostja), esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

1. Veiko Karu (hageja) ik XXX; 2. Andres Saame (hageja), ik XXX; vastustajate esindaja Raul Johanson

2 (2)

1. Veiko Karu ja Andres Saame (hagejad) esitasid 31.07.2017 hagi Kohtla-Nõmme valla vastu kostja 28.06.2017 korralduse nr 95 tühisuse tuvastamiseks. Hagejad esitasid ka hagi tagamise taotluse, milles palusid hagi tagamise korras peatada Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse 28. juuni 2017 korralduse nr 95 täitmise ja keelata korralduse alusel tehtavad tegevused, sh registrikanded, kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas 30. augusti 2017 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas Kohtla- Nõmme valla 28. juuni 2017 korralduse nr 95 täitmise ning keelas kostjal 28.06.2017 korraldusest nr 95 tulenevate mistahes toimingute tegemise, sh registrikannete tegemise ja muutmise kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

TsMS § 377 lg 2 järgi, sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib tagada ka tuvastushagi.

Kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p 3 hagi tagamise abinõuks on kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Hageja palus peatada Kohtla-Nõmme valla 28. juuni 2017 korralduse nr 95 täitmise, samuti keelata korralduse alusel tehtavad tegevused, sh registrikanded, kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna käesoleva kohtumenetluse nõudeks on kostja 27.06.2017 vastuvõetud otsuse ja 28.06.2017 tehtud korralduse tühisuse tuvastamine, on põhjendatud peatada vaidlusaluse, s.o 28.06.2017 korralduse nr 95 täitmine.

Maakohus märkis, et vallavalitsuse korralduse nr 95 täitmisega seotud toimingute tegemise keelamine on käesoleval momendil kostja jaoks kõige vähem koormavaks hagi tagamise abinõuks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks pidanud hagejad hagi tagamise taotluses põhjendama, miks hagi tagamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Samuti oleks hagejad pidanud hagi tagamise taotluses põhistama, kas ja millest tulenevalt on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks; 2) on maakohus taganud perspektiivitu hagi. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu (mitte otsuse vastu võtnud organi vastu). Hagi oleks perspektiivitu ka siis, kui see oleks esitatud sihtasutuse vastu. Nõukogu liikme tagasikutsumiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust. KOKS § 35 lg 3 kohaselt nimetab sihtasutuse nõukogu liikmed ning samuti teostab muid asutaja õigusi vallavõi linnavalitsus. SAS § 27 lg 1 kohaselt sätestatakse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord põhikirjas.

3 (2) Sihtasutuse põhikirja p 3.7 sätestab, et sihtasutuse nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme vallavalitsus.

4. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 30. augusti 2017 määruse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.

6. Ringkonnakohus peab õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et hageja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse alust ning maakohus ei ole võtnud selles küsimuses põhjendatud seisukohta. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Erinevalt TsMS § 377 lg‑st 1 ei ole hagi tagamisel esialgse õigussuhte reguleerimise korras TsMS § 377 lg 2 teise lause alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (3-2-1-55-15, p 11). Samas eeldab TsMS § 377 lg 2 järgi õigussuhte esialgne reguleerimine, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik (3-2-1-83-16 p 15). See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel TsMS § 377 lg‑t 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest (3-2-1-66-16, p 11). Maakohus ei ole põhjendanud õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust.

7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kaheldav on hagi perspektiivikus. Kohus peab hagi tagamise menetluses hindama seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ( RK lahendid 3-2-1-73-12, p 14; 3-2-1-121-15, p 10, 3-2-1-83- 16 p 15). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Määruskaebuse esitaja väide, et hagejal puudub üldse hagemisõigus ei ole õige. Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (SAS § 27 lg 1). Samas on osaühingu ja aktsiaseltsi puhul nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise pädevus üldkoosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 3, ÄS § 298 lg 1 p 4, ÄS § 319 lg 1). TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Kuivõrd sihtasutusel Eesti Kaevandusmuuseum ei ole juriidilise isiku organit, mis nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtab, ei saa TsÜS § 38 lg 4 kohaselt vastava organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka sihtasutuse vastu esitatud hagiga. Kui põhikirja sätete kohaselt on nõukogu liikme tagasikutsumine kolmanda juriidilise isiku pädevuses, on iseenesest võimalik nõukogu liikme tagasikutsumise õiguspärasuse kontrollimisel hinnata seda, kas nõukogu liikme tagasikutsunud isik oli põhikirja kohaselt õigustatud nõukogu liiget tagasi kutsuma ja kas vastav tahteavaldus oli tehtud. Samas ei näe seadus ette võimalust vaidlustada teise juriidilise isiku nõukogu liikmetel kolmanda juriidilise isiku organite otsuseid.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja väljatoodud kostja väidetavaid haldusmenetluse seaduse rikkumisi ei saa tsiviilkohtumenetluses ja tsiviilõiguse alusel hinnata. Võimalik haldusmenetluse seaduse rikkumine ei oma ka nõukogu liikme tagasikutsumisel tsiviilõiguslikku tähendust.

4 (2) SAS § 8 lg 1 p 9 ja SAS § 27 lg 1 sätestavad, et nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus määratakse sihtasutuse põhikirjas. Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuusem põhikirja p 3.7. sätestab, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme vallavalitsus. SAS ei näe ette nõukogu liikme tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Seega võis õigustatud isik kutsuda nõukogu liikme tagasi igal juhul. Hagiavalduses puuduvad viited sellele, et tuginetaks nõukogu liikmega sõlmitud lepingu rikkumisele.

Võttes arvesse eeltoodut, ei saaks hagiavalduses toodud asjaolude õigsust eeldades rahuldada hagi ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kuna maakohus ei põhjendanud hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning tagas perspektiivitu hagi, tuleb hagi tagamine tühistada.

8. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi