1-09-6712/6 · 1-09-6712/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-09-6712

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6712 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margus Lellep Menetlustoiming Süüdimõistetu Jüri Tött’i (isikukood: 36911100297) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta vabastamata Jüri Tött talle Tartu Maakohtu 25.05.2006. a määrusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Jüri Tötti on karistatud Eesti Vabariigis kriminaalkorras 5-l korral. Kolmandal, neljandal ja viiendal korral on teda kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud järgnevalt: • Tallinna Linnakohtu 31.05.1996. a. otsusega KrK §-de 101 p 1; 15 lg 2 ja 141 lg 2 p 1,3 ning 207 lg 1 järgi 12-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vabadusekaotust alates 13.06.1995. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 7-16);

1-09-6712 2 (4) • Pärnu Linnakohtu 13.10.1999. a otsusega KrK § 1842 lg 1 järgi 6-kuulise vabaduseakotusega. KrK § 41 alusel mõisteti liitkaristuseks 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust alates 13.06.1995. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 31-32); • Tartu Maakohtu 10.05.2004. a otsusega KarS § 274 lg 1 järgi 10-kuulise vabaduseakotusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 14 aastat 4 kuud vangistust alates 13.06.1995. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 44-45).

Tartu Maakohtu 26.05.2006. a määrusega suurendati Jüri Tötile Tartu Maakohtu 10.05.2004. a otsusega mõistetud vangistust Soome Vabariigi Turu Linnakohtu 28.09.2005.a otsusega mõistetud karistuse - 3 aastat ja 2 kuud vangistust - võrra ning tema liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti 15 aastat vangistust alates 13.06.1995. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 59-60).

Tartu Vangla esitas 07.05.2009. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.06.1995. a ja peaks eelduslikult lõppema 12.06.2010. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 10.06.2009. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa IV kd, lehed 190-192, 199) kohaselt on kinnipeetaval motivatsioon tööle asuda ja perekonda ülal pidada ning tal on olemas lühiajaline töökogemus. Samuti on tal vanglast vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa ja laste juures. Teda on palju kordi karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas vanglaametnike sõimamise, ründamise, allumatuse eest. Ta on ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Vanglaametnike ründamise fakti kohta 18. ja 21.01. ning 03.11.2007 ja 18.03.2008. a on alustatud kriminaalmenetlust. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku 2. osa IV kd, lehed 195-198) kohaselt nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna ta on olnud pikka aega vangistuses ja karistus on aasta pärast kantud, tal on olemas perekond, lähedaste toetus, kindel elukoht (xxxxxxxx xxxxxxx xx-xx) ja võimalus tööle asuda M. H. OÜ-s. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik elada pere juures - xxxxxxxxxx xxxxxxx xx-xx asuda tööle M. H. OÜ-s.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui

1-09-6712 3 (4) süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Süüdimõistetu kannab praegu Tartu Maakohtu 26.05.2006. a määrusega mõistetud liitkaristust, s.o kokku 15 aastast vangistust, ka I astme kuriteo eest ning ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast.

Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Eelmärgitud kohtulahenditest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab vangistust alates 13.06.1995. a, sealhulgas ka tapmise ja röövimise katse eest. Vangistuse kandmise ajal on ta vanglaametnike ründamisega toime pannud kaks kuritegu. Peale selle on teda korduvalt karistatud vangla sisekorraeeskirja nõuete rikkumise eest (vangla toimiku 2. osa IV kd, leht 178), mis põhiliselt seonduvad vanglaametnike sõimamise, ründamise ja kehtestatud korrale allumatusega. Viimase aasta jooksul on süüdimõistetut karistatud distsiplinaarkorras 3-l korral (vangla toimiku 2. osa IV kd, lehed 155, 172, 184). Samuti on tema suhtes alustatud kriminaalmenetlust vanglaametniku ründamises 18. ja 21.01. ning 03.11.2007 ja 18.03.2008. a.

Eeltoodud asjaoludest nähtub, et süüdimõistetu, vaatamata pikale ärakantud vangistusajale, ei ole suutnud isegi vangla järelevalve tingimustes käituda seadusekuulekalt. Seega on suur tõenäosus selles, et vabaduses ei ole süüdimõistetu suuteline nõuetekohaselt alluma ka kriminaalhooldusametniku poolt teostatavale käitumiskontrollile.

Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on süüdimõistetu puhul endiselt olemas uue kuriteo toimepanemise risk.

Kuna eelmärgitud negatiivsed asjaolud on sellised, mis kaaluvad üles süüdimõistetuga seotud positiivsed asjaolud (karistus on aasta pärast kantud, tal on olemas perekond, lähedaste toetus ja kindel elukoht ning võimalus tööle asuda), siis ei ole kohtul ka praegu tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu oleks parandanud oma käitumist ja oleks võimeline edaspidi elama seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning sobiks ja oleks võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

1-09-6712 4 (4) Süüdimõistetu ei ole teinud vajalikke pingutusi, mis kinnitaksid tema soovi senise käitumise ja väärtushinnangute positiivsemaks muutmiseks. Järelikult ei ole teda otstarbekas ega võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ning ta peab jätkama veel karistuse kandmist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik