1-08-3360/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-08-3360

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-3360 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margus Lellep Kaitsja Advokaat Anu Pärtel Menetlustoiming

Süüdimõistetu E.D

(isikukood:

xxx) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata E.D talle Harju Maakohtu 08.04.2008. a otsusega

mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega.

2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi

õigusabi tasuks 300 (kolmsada) krooni advokaat Anu Pärteli poolt süüdimõistetu E.D kaitsmisega.

3. Välja mõista E.D-lt 300 (kolmsada) krooni määratud kaitsjale makstava

tasu katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul

alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber

2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

1-08-3360 2(4)

Harju Maakohtu 08.04.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-3360) mõisteti E.D süüdi KarS §-de 275 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud 10 päeva) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust alates 09.02.2008. a.

Tartu Vangla esitas 08.05.2009. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 09.02.2008. a ja peaks eelduslikult lõppema 18.07.2010. a.

Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lehed 94-95) kohaselt on

kinnipeetav vangistuse ajal töötanud, kuid 14.01.2009. a vabastati ta töölt usalduse

kaotusega. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vastavalt

individuaalsele täitmiskavale peaks ta läbima „Agressiivsuse asendamise treeningu“ ja

„Liiklusohutuse“ programmid. Vangistuse kandmise ajal ei ole tema motivatsioonis ja

väärtushinnangutes täheldatud olulisi muutusi. Agressiivset ja läbimõtlematut käitumist esineb situatsioonides, kus tema nõudmisi ei täideta ja alkoholi tarbimisel. Kinnipeetaval

puudub vanglast vabanemisel töö- ja elukoht Eestis ning ta soovib elama asuda xxxxxxxxxxx elukaaslase ja laste juurde. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 98-100) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna eksisteerib kõrge

uue kuriteo toimepanemise risk ning xxxxxxxxxxx elama asumise tõttu võib hakata ta kõrvale hoiduma võimalikust käitumiskontrollist ja talle pandud kohustuste täitmisest. Ta

ei ole vangistuse kandmise ajal läbinud ühtegi rehabilitatsiooniprogrammi, et omandada oskusi toimetulekuks väljaspool vanglat ning leida motivatsiooni seaduskuulekaks eluks.

Süüdimõistetu ei ole ka varem suutnud alluda kriminaalhooldaja poolt teostatavale käitumiskontrollile ning pani katseajal toime uue kuriteo.

Süüdimõistetu ei soovi, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus

toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Harju Maakohtu 08.04.2008. a otsusega mõisteti E.D süüdi KarS §-de 275 ja 274

1-08-3360 3(4)

lg 1 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud 10 päeva) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust alates 09.02.2008. a (vangla toimiku 1. osa, leht 13). Harju Maakohtu 06.12.2007. a otsusega mõisteti E.D süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 3-kuu ja 10-päevase vangistusega. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1290 tundi (vangla toimiku 1. osa, leht 18).

Tartu Maakohtu 26.11.2004. a otsusega mõisteti E.D süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga (vangla toimiku 1. osa, leht 19).

Seega kannab E.D praegu liitkaristust II astme kuritegude eest ning seisuga 29.04.2009. a oli tal mõistetud vangistusest (2 aastat 5 kuud 10 päeva) ära kantud pool.

Järelikult on praegu olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning

prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 4-8)

nähtuvalt on süüdimõistetut karistatud viiel korral, sealhulgas ka röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Praegu kannab ta vangistust ka võimuesindaja suhtes vägivalla

tarvitamise ja solvamise eest. Teda on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, muu hulgas selliste süütegude eest, mis olid toime pandud joobeseisundis. Süüdimõistetu varasemad allutamised kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei ole andnud

positiivset tulemust, kuna sel ajal pani ta toime uued kuriteod. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu jätnud katseajal täitmata ka kontrollnõuded.

Seega on süüdimõistetu puhul tegemist isikuga, kellel on kalduvus vägivaldsusele ja alkoholi kuritarvitamisele. Ta ei ole aastaid suutnud käituda õiguskuulekalt ega alluda ka kohaldatud käitumiskontrollile.

Vangistuse kandmise ajal on süüdimõistetut karistatud korduvalt distsiplinaarkorras ning ta omab ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi (vt vangla toimiku 2. osa, lehed 13-14, 27-28, 34, 45, 61-62, 71-72, 80-81), milledest osa on toime pandud käesoleval aastal.

Seega saab antud asjaoludest teha järelduse, et süüdimõistetu ei ole isegi vangla järelevalve tingimustes ta suutnud käituda õiguskuulekalt. Isik, kes ei suuda vanglas ega varasema käitumiskontrolli kohaldamise tingimustes alluda kehtestatud reeglitele, ei ole seda võimeline tõenäoliselt tegema nüüd kriminaalhooldusele allutamise tingimustes.

1-08-3360 4(4)

Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib alkoholi

tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Vangistuse kandmise ajal ei ole tema motivatsioonis ja väärtushinnangutes täheldatud olulisi muutusi. Ka ei ole

ta läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaks tal paremini omandada oskusi

toimetulekuks väljaspool vanglat ning leida motivatsiooni seaduskuulekaks eluks. Nii

vangla kui ka kriminaalhooldusosakonna seisukohast on süüdimõistetu risk uuteks õiguserikkumisteks kõrge.

Arvestades eelnevat ning asjaolu, et süüdimõistetu on varem muuhulgas toime pannud ka

mitmeid vägivallategusid, tal puudub selge arusaamine alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, sellepärast ei ole kohtul tekkinud mingit veendumust, et süüdmõistetu oleks

ärakantud vangistuse ajal parandanud oma käitumist, sooviks edaspidi elada

seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale isegi tema käitumiskontrollile allutamisega.

Kuna ärakantud karistuseaeg on olnud ebapiisav selleks, et süüdimõistetu saaks

pöördumatult oma käitumist parandada, siis leiab kohus, et teda ei ole võimalik praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta peab jätkama vangistuse kandmist.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Anu Pärtel (OÜ Advokaadibüroo In Jure) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni (sealhulgas käibemaks 20%) ulatuses.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.2005. a

määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole

välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik