1-07-3629/6 · 1-07-3629/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-07-3629

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-3629 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margus Lellep Kaitsja Advokaat Valli Murde Menetlustoiming

Süüdimõistetu M.F-i (isikukood:

xxx) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata M.F talle Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega

mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega.

2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo

riigi õigusabi tasuks 300 (kolmsada) krooni advokaat Valli Murde poolt süüdimõistetu M.F-i kaitsmisega.

3. Välja mõista M.F-ilt 300 (kolmsada) krooni määratud kaitsjale

makstava tasu katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank

ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida:

viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

1-07-3629 2(4)

Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega (kriminaalasi nr 1-07-3629) mõisteti M.F

süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 45-päevase vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.09.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (22.05.2007.a. seisuga 4 aastat 8 kuud 14 päeva) ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust alates 23.05.2007. a.

Tartu Vangla esitas 08.05.2009. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 23.05.2007. a ja peaks eelduslikult lõppema 07.03.2012. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 174) kohaselt on kinnipeetav vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammid – Agressiivsuse asendamise treening ja AA 12 sammu „Sinu valik“ ning tegelenud aktiivselt muusikaga. Uue kuriteo

toimepanemise risk on seotud kinnipeetava mõjutatavusega sõprade poolt. Oht ühiskonnaliikmetele seisneb füüsilises vägivallas. Vanglas on kinnipeetav sooritanud kaks kuritegu. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama ema juurde xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 177-178) nõustutakse

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna viimane on

vangistuse ajal väidetavalt muutnud oma väärtushinnanguid, on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid ning kavatseb käesoleva aasta juunis lõpetada gümnaasiumi. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama ema juurde 2-toalisse korterisse xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Viimase väidetel on tal võimalik elada ema juures - xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx ning saada ka töökoht xxxxx xxxxxx OÜ-s.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Viimane on ennast parandanud ning soovib sügisel astuda kõrgkooli.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning

prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

1-07-3629 3(4) KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega (kriminaalasi nr 1-07-3629) mõisteti M.F

süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 45-päevase vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.09.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (22.05.2007.a. seisuga 4 aastat 8 kuud 14 päeva) ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust alates 23.05.2007. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 27- 30). Harju Maakohtu 15.08.2007. a määrusega täpsustati KrMS § 431 alusel Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsust ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati süüdimõistetu karistusaja hulka vahi all viibitud ajavahemik 06.11.2003 - 22.05.2007. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 27-30). Tallinna Linnakohtu 21.09.2005. a otsusega karistati M.F KarS § 331 järgi

3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lääne-Viru

Maakohtu 27.09.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema

liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust alates 21.09.2005. a (vangla toimiku 1. osa, leht 19). Lääne-Viru Maakohtu 27.09.2004. a otsusega karistati M.F KarS §-de 263 p 1, 3 ja 22 lg 3 ning 113 järgi 8-aastase vangistusega alates 06.11.2003. a.

Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega mõistetud liitkaristust ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on ta liitkaristusest (4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust) tegelikult ära kandnud 2 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, s.o vähem kui pool mõistetud liitkaristusest.

Järelikult puudub isegi formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Harju Maakohtu 15.08.2007. a määrusega on küll loetud süüdimõistetu karistusaja hulka

ajavahemik 06.11.2003 - 22.05.2007. a, kuid sellega ei muudetud Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega mõistetud liitkaristuse suurust ega karistusaja kandmise arvestuse algust.

Ka ei tulene KarS § 65 lg 2 ega § 76 sätetest, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise korral peaks kohus arvestama vangistusaega esimese kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse kandmise aja algusest. Taolist tõlgendust oleks võimalik kasutada ainult sellisel juhul, kui isikule oleks mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, sest siis

saaks väita, et mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuse mõistmisega on ta sattunud ebavõrdsesse olukorda sellise isikuga võrreldes, kellele mõisteti karistus ühe kohtuotsuse alusel.

Käesoleval ajal on süüdimõistetu pannud uue kuriteo toime peale eelmist kohtuotsust, mistõttu ta pidi arvestama ja teadma, et talle mõistetakse uue kohtuotsusega karistus, mis liidetakse eelmise ärakandmata osaga, ning seetõttu käesoleval juhul ebavõrdse olukorra tekkimise probleemi üldse ei tõusetu.

1-07-3629 4(4) Isegi juhul, kui arvestada süüdimõistetu vangistuse aja algust 06.11.2003. a, ka siis ei ole alust teda vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu kannab vangistust muu hulgas ka raske isikuvastase kuriteo - tapmise eest. Ta on vangistus viibinud 5 aastat 7 kuud 25 päeva. Vangistuse kandmise ajal pani ta toime kaks kuritegu (üks seotud narkootikumidega ja teine vägivalla kasutamisega). Samuti on ta vangistuse kandmise ajal rikkunud vangla sisekorra nõudeid ning viimane talle määratud distsiplinaarkaristus (vangla toimiku 2. osa, lehed 111-112) kustus 28.11.2007. a.

Seega saab antud asjaoludest teha järelduse, et süüdimõistetu ei ole isegi vangla järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt.

Ainuüksi asjaolud, et tal on vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste näol (kes olid ka enne kuritegude sooritamist), kindel elu- ja töökoht, ei saa olla ennetähtaegse vabastamise põhiliseks aluseks. Isik, keda on karistatud raske kuriteo eest ja kes ei ole korduvalt suutnud vanglas alluda kehtestatud reeglitele, peab vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks kohtule veenvalt tõestama, et ta on võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt.

Asjaolu, et süüdimõistetu on viimasel ajal käitunud vanglas hästi, kinnitab vaid tema soovi

asuda paranemise teele. Selleks, et kohtul tekiks kindel veendumus süüdimõistetu tegelikus ja pöördumatus käitumise muutumises ja õiguskuulekal teel püsimises, selleks on vaja täiendavat aega.

Kuna kohtul ei ole tekkinud vaatamata ärakantud vangistusajale kindalt veendumust, et

süüdmõistetu oleks asunud paranemise teele ja oleks võimeline vabaduses elama

seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema

käitumiskontrollile allutamisega, siis ei ole teda praegu võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ning ta peab mõistetud karistust edasi kandma.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Valli Murde (OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni (sealhulgas käibemaks 20%) ulatuses.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.2005. a

määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole

välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik