1-08-12033/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-08-12033

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-12033 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Margus Lellep Kaitsja Advokaat Anu Pärtel Menetlustoiming Süüdimõistetu Vladimir Gärmi (isikukood: 38012020243) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata Vladimir Gärm talle Harju Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. 2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasuks 300 (kolmsada) krooni advokaat Anu Pärteli poolt süüdimõistetu Vladimir Gärmi kaitsmisega. 3. Välja mõista Vladimir Gärmilt 300 (kolmsada) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse).

Edasikaebamise kord

1-08-12033 2 (4) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Harju Maakohtu 27.10.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-12033) mõisteti Vladimir Gärm süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 ja 331 järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva vangistust.

Tartu Vangla esitas 08.05.2009. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.04.2008. a ja peaks eelduslikult lõppema 30.11.2009. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 18.05.2009. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 14) kohaselt on kinnipeetav varem tarvitanud narkootikume ja saanud sissetulekut kuritegelikul teel. Ta on vaenulikult meelestatud ühiskonna suhtes. Ta on impulsiivse käitumisega. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama ema juurde xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xx-xxx. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku 2. osa, lehed 17-18) kohaselt ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna uue varavastase kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Ka on ta määratud varem kriminaalhooldusele, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Vanglast vabanemisel on tal võimalik asuda elama ema – T. G. - juurde xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xx-xxx.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal võimalik elada ema juures - xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xx-xxx ning leida ka töökoht endises töökohas.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

1-08-12033 3 (4) Harju Maakohtu 27.10.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-12033) mõisteti Vladimir Gärm süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 ja 331 järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 alusel; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.09.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 7 päeva vangistust alates 24.04.2008. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 12-13). Tallinna Linnakohtu 13.09.2005. a otsusega karistati Vladimir Gärmi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks (lugedes mõistetud karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 19.04.2004. a otsusega mõistetud karistusega) 3 aastat vangistust (vangla toimiku 1. osa, lehed 27-28). Tallinna Linnakohtu 19.04.2004. a otsusega karistati Vladimir Gärmi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2-kuulise vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.04.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust (vangla toimiku 1. osa, leht 30). Harju Maakohtu 22.04.2003. a otsusega karistati Vladimir Gärmi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga (vangla toimiku 1. osa, lehed 31-33).

Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud liitkaristust ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on ta tegelikult ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast.

Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistusregistri väljavõttest (vangla toimiku 1. osa, lehed 4-8) nähtub, et süüdimõistetut on alates 2001. a karistatud korduvalt nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses. Samuti on teda vabastatud Tallinna Linnakohtu 13.09.2005. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Ka on ta toime pannud uue kuriteo katseajal, kui ta oli Harju Maakohtu 22.04.2003. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud käitumiskontrollile allutamisega. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning tema varasemad käitumiskontrollile allutamised on lõppenud uue kuriteo toimepanemisega.

1-08-12033 4 (4) Peale selle nähtub vangla materjalidest, et süüdimõistetul on kalduvus narkootilise aine tarvitamisele.

Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on endiselt olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Seega on suur tõenäosus selles, et vabaduses ei ole süüdimõistetu võimeline alluma kriminaalhooldusele ning võib jätkata narkootikumide tarvitamist ja panna toime uue kuriteo.

Kuna süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge, ta on varem korduvalt kandnud vangalakaristust ja vaatamata sellele ikka jätkanud uute kuritegude toimepanemist, siis ei ole kohtul tekkinud veendumust selles, et süüdimõistetu oleks parandanud oma käitumist ja oleks võimeline edaspidi elama seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning sobiks ja oleks võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Järelikult ei ole teda otstarbekas ega võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Anu Pärtel (OÜ Advokaadibüroo In Jure) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni (sealhulgas käibemaks 18%) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.2005. a määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik