2-17-13035/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-13035

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Kohtumaja Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev 05. oktoober 2017

Kohtutoimiku number 2-17-13035

Kohtuasi Xxxxvs Xxxx abielulahutuse nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend hagiasjas Xxxxvs Xxxx abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Xxxx, isikukood xxxx

Kostja:

Xxxx, isikukood xxxx

2-17-13035

2 R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada hagi. 1.1. Lahutada Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx) abielu, milline on sõlmitud 11.novembril 2011 Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxxx. 1.2. Taastada Xxxxlahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi „Xxxx“, mis on ühtlasi tema sünnijärgne perekonnanimi.

Menetluskulude jaotus Tagastada hagejale pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmnend) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Xxxxpangaarvele xxxxxxxxxxxxx. Poolte muud menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik

Xxxxesitas 01. septembril 2017 Harju Maakohtule hagi Xxxxi vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse esitamisel on tasunud hageja riigilõivu 100 eurot (maksekorraldus nr 730 31. augustist 2017). Pooled on abiellunud 11. novembril 2011. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukanne nr xxxx. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud juulis 2013 lõplikult ja sellest ajast alates elavad pooled lahus. Kostja eluja töökoht on xxxx, hagejale teadaolevalt xxxx. Hageja palub abielu lahutada ja taastada talle eelmise abielu eel viimati kantud perekonnanimi (Xxxx), mis on ühtlasi hageja sünnijärgne perekonnanimi. Kohus on pooled ära kuulanud. 05. oktoobril 2017 kuulas kohus ära hageja, kes kinnitas, et jääb haginõude juurde ja palub see rahuldada. Kostja esitas kohtule digiallkirjastatud kirjaliku seisukoha 27. septembril 2017. Kostja võttis hagi õigeks ja palus abielu lahutada. Kostja kinnitas, et elab ja töötab Saksamaal. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks abielusuhet jätkata ega soovi leppida. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Pooled on avaldanud kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus tagastada pool riigilõivust seoses asjaoluga, et kumbki pool ei soovi otsust vaidlustada apellatsioonikohtus.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

2-17-13035

3 PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja on kohtule kinnitanud, et nende abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudega kaasnevalt poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja Xxxxon tasunud ükssada eurot riigilõivu menetlusse esitatud haginõude eest 31.08.2017 oma kontolt xxxxxxxxxxx. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis hageja soovil tuleb temale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik