3-17-1985/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1985

Haldusasi

M.U.i kaebus xxxxxxxxx, Tallinnas asuva elamu 768/2877

mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise

peatamiseks ja tühistamiseks ning Tallinna linna kohusta-

miseks Saksamaa arhiivile järelpärimise tegemiseks ja

prof.Peeter Järvelaid haldusmenetlusse kaasamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse lubatavuse kontrollimine, esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus M.U.ile läbivaatamatult.

2. Jätta M.U.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p

2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.U. tegi 15.12.2010 päringu Tallinna Linnavaraametile, et teada saada, kas Tallinnas

xxxxxx asuvatest hoonete tagastamise osas on kontrollitud Eesti Vabariigi omandireformi aluste

seaduse (ORAS) § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust, st, kas kinnistu endistele

omanikele ehk perekond Wx maksti Saksamaa riigi poolt ümberasumise tõttu eraldi kompensat-

siooni. Tallinna Linnavaraamet vastas talle 13.01.2011 kirjaga nr 6-2/228, kus selgitas, et ORAS §

17 lg 5 kohaselt on haldusorgan kohustatud kontrollima, kas vara eest on kompensatsiooni tasutud

või mitte ning et professor Peeter Järvelaid on kaasatud abistama vastava küsimuse lahendamisega.

2. Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k tagastati Tallinnas xxxxxxx

asuvatest hoonetest, mis olid omandireformi objektiks, 66/100 mõttelist osa õigusvastaselt võõran-

datud vara tagastamise õigustatud subjektile L. K. W.le. Tagastamise järgselt jäi xxxxxx hoonetest

34/100 mõttelise osa omanikuks Tallinna Linn. xxxxxxx hoones asuvaid eluruume kasutavad M.U.

(korter nr 1) ja V. O. (korter nr 3).

3. Pirita Linnaosa Valitsus sõlmis 2013 aasta märtsis M.U.iga ORAS § 12¹ lg 1 alusel

xxxxxxxx munitsipaaleluruumi üürilepingu.

4. M.U. tegi 30.12.2013 päringu Tallinna Linnavaraametile, et teada saada, kas Tallinnas

xxxxxxx asuvate hoonete tagastamise osas on kontrollitud ORAS § 17 lg 5 sätestatud kompensat-

siooni fakti küsimust. Tallinna Linnavaraamet edastas 05.02.2014 vastuse, kus selgitas, et on teinud

päringu järelepärimiseks Bundesarchiv’ile. Arhiivist saadeti 23.01.2014 vastus, mille kohaselt sõ-

jakahjude hüvitamise menetlemine alles kestab ning materjali arhiivi koondamine ei toimu enne

2020. aastat. Seetõttu asus Tallinna Linnavaraamet seisukohale, et puudub õiguslik alus vara ta-

gastamise menetluse uuendamiseks ning seadusega linnale pandud kohustuste, sh xxxxxxx elamu

mõtteliste osade erastamise, täitmise peatamiseks.

5. M.U. esitas 29.06.2017 veelkord samasisulise taotluse (vara tagastamise menetluse uuen-

damiseks ja Saksamaale järelpärimise tegemiseks), millele Tallinna Linnavaraamet vastas

17.07.2017 kirjaga nr 4.1-1/14/3234-11 leides, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus ning

et linn on juba Saksamaa arhiivile päringu teinud ja sealt vastuse saanud. Vastus edastati M.U.’i

esindaja üldisele e-posti aadressile 29.08.2017, millelt esindaja e-kirja väidetavalt kätte sai ja sel-

lega tutvus 01.09.2017.

6. Pirita Linnaosa Valitsus teavitas 22.08.2017 kirjaga nr 2-2/144 M.U.i, et Tallinna linn viib

kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) alusel läbi Tallinnas xxxxxx

asuva elamu linnale kuuluva mõttelise osa erastamise. Kirja kohaselt oli erastamise objektiks

768/2877 mõttelist osa eelnevalt nimetatud elamust. Erastamisel osalemiseks tuli esitada Pirita Lin-

naosa Valitsusele kirjalik avaldus ühe kuu jooksul. Kaebaja on esitanud vastava avalduse. Eelnevalt

nimetatud teate kohaselt toimub enampakkumine 05.10.2017 kell 14.00.

7. Tallinna Halduskohtule saabus 29.09.2017 M.U.’i kaebus xxxxxxx, Tallinnas asuva elamu

768/2877 mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise peatamiseks ja tühistamiseks,

Tallinna linna kohustamiseks Saksamaa arhiivile järelpärimise tegemiseks ning prof. Peeter Järve-

laid kaasamiseks perekond W. toimiku otsimise läbiviimiseks ning temalt seletuse võtmiseks. Kae-

bus sisaldab ka esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palub peatada 05.10.2017 kell 14:00

toimuva enampakkumise menetluse.

Kaebaja hinnangul ei ole Tallinna Linnavaraamet järginud tagastamise menetluses ORAS § 17 lg

5 sätestatud kohustust kontrollida enne tagastamise menetluse lõpuliku otsustamist asjaolu, kas

vastavale subjektile on vara eest kompensatsiooni makstud või mitte. Kompensatsiooni tasumise

fakti tuvastamine välistab aga vara tagastamise võimalikkuse, mis omakorda muudab oluliselt eras-

tamise menetlust, kuna viimasel juhul toimub erastamine teistsuguses ulatuses ja alustel (EMOES

§ 5 lg 1).

Erastamisprotsessi toimub enampakkumine 05.10.2017 kell 14.00. Haldusorgan jättis xxxxxxx

hoone 66/100 mõttelise osa tagastamisel L. K. W.le kontrollimata ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud

asjaolu. Käesolevaks hetkeks ei ole toimikuga tutvutud, kuna see ei ole jõudnud Saksamaa keskar-

hiivi (Bayreuthi Lastenausgleichsarchiv). Tagastamise menetluses on lähtutud asjaolust, et kom-

pensatsiooni tasumise fakt ei ole teada. Küll aga ei ole tulenevalt ORAS § 17 lg-s 5 sätestatust seda

asjaolu välja selgitamata võimalik vara tagastamise osas teha õiguspärast otsust.

Tagastamise tulemusena on W. pärijatele tagastatud vaidlusalusest hoonest 66/100 mõttelist osa.

Järgmisena kuulub erastamisele ülejäänud osa ehk hoone 34/100 mõttelist osa. Kaebaja on erasta-

mise protsessis üks õigustatud subjektidest. Juhul kui pärast erastamise läbiviimist enampakkumise

teel selgub, et W.le tasuti tegelikkuses Saksamaa riigi poolt kompensatsiooni, kuuluks erastamisele

kogu hoone 100%, mis muudaks oluliselt kaebaja võimalust erastamisel. Antud juhul osaleb enam-

pakkumise protsessis kaks isikut, mille tulemusena saab võitjaks ja lõplikuks erastajaks olla üksnes

üks neist isikutest. Juhul, kui tagastamine on õigusvastane (kompensatsiooni tasumise tõttu), siis

saaksid mõlemad subjektid erastada korteri, milles nad hetkel elavad (EMOES § 5 lg 1). Selline

olukord erineb suuresti sellest olukorrast, kui erastada saab üksnes üks subjektidest. Viimasel või-

malusel on mõlemal subjektil võimalik ilma enampakkumiseta erastada endale oma elamispind.

Pärast 05.10.2017 läbiviidavat enampakkumise tulemust on väga keeruline hiljem seda tagasipöö-

rata ja tagasitäita. Enampakkumine toob kaasa püsivad tagajärjed hoolimata sellest, kas hiljem tu-

vastatakse kompensatsiooni tasumise fakt või mitte.

Professor Peeter Järvelaid on kinnitanud, et iga Teise maailmasõja ajal ümberasuja suhtes eksis-

teerib vastavas kohalikus omavalitsuse arhiivis toimik. Antud toimikus on muu hulgas välja toodud

ka fakt, kas antud isikule tasuti Saksa riigi poolt ümberasumisel kompensatsiooni või mitte. Kuna

Saksamaa keskarhiivi väidete kohaselt 2013. aastal W. toimikut arhiivis ei olnud, siis ei ole olnud

võimalik tegelikult õiguslikult adekvaatselt hinnata vara tagastamise küsimust. Haldusorgan on

ennatlikult tagastanud vara. Arhiivi kohaselt peaksid peamised toimikud jõudma arhiivi hiljemalt

2020 aastaks.

Menetluse peatamine praegusel hetkel ei tekita osapooltele pöördumatuid tagajärgi.

8. Vastuseks kohtu 02.10.2017 nõudele esitas Tallinna linn 03.10.2017 vastuse esialgse õigus-

kaitse taotlusele. Tallinna linn palub jätta taotluse rahuldamata, kuna kaebus on perspektiivitu ja

esitatud tähtaja rikkumisega.

Kuigi kaebaja ei ole viidanud ühelegi haldusaktile ega konkreetsele toimingule, võib kaebuse sisust

tulenevalt oletada, et kaebaja soovib tühistada xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamist puuduta-

vaid Pirita Linnaosa Valitsuse otsustusi ja kohustada Tallinna linn uuendama xxxxxxx õigusvasta-

selt võõrandatud vara tagastamise menetlust.

Kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist (HKMS § 46 lg 1 ja 2). Tallinna Linnavaraameti

vastus kaebaja taotlusele vara tagastamise menetluse uuendamiseks ja erastamise menetluse peata-

miseks tehti kaebaja esindajale teatavaks 29. augustil 2017 kell 10.43. Seega lõppes kohustamis-

kaebuse kaebetähtaeg 28. septembril 2017. Asjaolu, et kaebaja esindaja tutvus dokumendiga väi-

detavalt hiljem, ei pikenda kaebetähtaega ega ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Pirita

Linnaosa Valitsuse esitatud teate xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise kohta, Pirita linnaosa

vanema 18. augusti 2017 korralduse nr 1-2/58 enampakkumise läbiviimiseks ja enampakkumisko-

misjoni 22. augusti 2017 koosoleku protokolli sai kaebaja kätte 28. augustil 2017. Seega lõppes

tühistamiskaebuse kaebetähtaeg nende dokumentide osas 27. septembril 2017.

Kaebus on ka perspektiivitu. Sisuliselt nõuab kaebaja, et Tallinna linn uuendaks xxxxxx õigusvas-

taselt võõrandatud vara tagastamise menetluse, kuna leiab, et Tallinna linn võiks teha Saksamaa

Bundesarchiv arhiivile kuni 2020. aastani korduvaid järelepärimisi selgitamaks, kas xxxxxxxx vara

eest on makstud kompensatsiooni. Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k ta-

gastati Tallinna, xxxxxxx asuvatest hoonetest 66/100 mõttelist osa õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise õigustatud subjektile L. K. W.le. Nimetatud korraldust ei ole vaidlustatud ning see on

kehtiv ja täidetud. Antud juhul ei esine ühtegi HMS § 44 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse uuen-

damise alust. Asjaolu, et kaebaja arvab, et Saksamaa arhiivides võivad olla andmed xxxxxxx vara

eest makstud kompensatsiooni kohta, ei ole haldusmenetluse uuendamise aluseks. Kuna haldusme-

netluse uuendamise aluseid ei esine, puudub Tallinna linnal xxxxxxx vara tagastamise menetluse

uuendamise kohustus ning seega puudub kaebajal õigus nõuda menetluse uuendamist (sh Saksa-

maa arhiividesse järelepärimiste tegemist). Et xxxxxxx vara tagastamise menetluse uuendamiseks

puudub alus, puudub alus ka xxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise menetluse peatamiseks ning

xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamist puudutavaid Pirita Linnaosa Valitsuse otsustuste tühista-

miseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saa-

nud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg

2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võima-

lik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse eesmärgi

saavutamine ei ole võimalik.

11. Kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja peatada ja tühistada Tallinna linnale kuuluva

xxxxxxxx asuva elamu mõttelise osa enampakkumise menetluse ning kohustada Tallinna linna te-

gema Saksamaa arhiivile järelpärimine (et selgitada välja, kas ümberasumise eest on perekond W.le

Saksamaal kompensatsiooni makstud) ning kaasata prof. Peeter Järvelaid haldusmenetlusse pere-

kond W. toimiku otsimise läbiviimiseks ning temalt seletuse võtmiseks.

Kaebaja väited tuginevad sellele, et Tallinna linn ei ole vara tagastamisel järginud ORAS § 17 lg-

st 5 tulenevat kohustust selgitada välja, kas perekond W. on saanud Saksamaal ümberasumise eest

kompensatsiooni, mistõttu ei ole vara tagastamine toimunud õiguspäraselt ning Tallinna Linnava-

litsuse 27.12.2012 korraldus nr 1761-k ei ole õiguspärane. Kaebaja ei ole korraldust küll vaidlus-

tanud, kuid leiab kaebuses, et esinevad alused haldusmenetluse uuendamiseks, mille tulemusena

tuleks korraldus kaebaja hinnangul tunnistada kehtetuks. Kaebaja leiab, et enampakkumist ja eras-

tamist ei saa läbi viia enne, kui on lahendatud küsimus sellest, kas vara kuulub tagastamisele, sest

võib ilmneda, et 66/100 mõttelist osa ei kuulu tagastamisele ning sellisel juhul saaks erastada 100%

hoonest.

Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust lähtuvalt kaebust selliselt, et kaebaja eesmär-

giks on vara tagastamise menetluse uuendamine, tagastamise küsimuse uuesti otsustamine ning

vara erastamise ja enampakkumise läbiviimise välistamine enne, kui on lõplikult selge Tallinna

Linnavalitsuse 27.12.2012 korralduse nr 1716-k õiguspärasus.

11.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt esitanud Tallinna linnale pä-

ringuid selle kohta, kas xxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetluses on kontrollitud

ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust. Viimase pöördumise esitas kaebaja

29.06.2017 (tl 14-15), millele Tallinna Linnavaraamet vastas 17.07.2017 kirjaga (tl 16) ja mis saa-

deti kaebaja esindajale e-posti teel 29.08.2017 (tl 17). Nimetatud kirjas asus haldusorgan seisuko-

hale, et menetluse uuendamiseks nagu ka enampakkumise peatamiseks puuduvad alused.

Riigikohus on oma 12.10.2009 otsuse haldusasjas 3-3-1-50-09 (p 12) selgitanud, et menetluse

uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuenda-

mise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse

uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega.

Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavaraameti 17.07.2017 kiri haldusakt, millega keelduti hal-

dusmenetluse uuendamisest ja kaebaja poolt taotletud haldusakti andmisest (korralduse nr 1716 –

k kehtetuks tunnistamisest).

Tulenevalt kaebaja eesmärgist on seega kaebaja tahteks Tallinna Linnavaraameti 17.07.2017 kirja

tühistamine (HKMS § 37 lg 2 p 1), haldusmenetluse uuendamine ning vastustaja kohustamine ot-

sustama uuendatud haldusmenetluses vara tagastamise küsimus uuesti. Uuendatud menetluses soo-

vib kaebaja, et haldusorgan teeks tema poolt soovitud päringu Saksamaa arhiivile ja kaasaks me-

netlusse prof. P. Järvelaidi (HKMS § 37 lg 1 p 2).

11.2 Lisaks eeltoodule on kaebaja esitanud taotluse Pirita Linnaosa valitsuse poolt määratud

xxxxxxxx, Tallinn enampakkumise tühistamiseks ja elamu mõtteliste osade erastamise ja enam-

pakkumise peatamiseks.

Pirita Linnaosa Valitsus teavitas kaebajat enampakkumise läbiviimisest oma 22.08.2017 teatega nr

2-2/144 (tl 8). Kohus leiab (analoogselt käesoleva asjaga sarnases asjas Tallinna Ringkonnakohtu

22.08.2016 otsuse nr 3-15-1668 p-s 13 tooduga), et viidatud teate puhul on tegemist eelhaldusak-

tiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Viidatud teatega tegi Pirita Linaosa Valitsus õiguslikult siduvalt

kindlaks xxxxxxxx elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks olid erastamiseks esimest

eelistust omavate isikute (üürnike) ring (M.U. ja V. O.), erastatava osa suurus (768/2877), erasta-

misavalduse esitamise päev (22.09.2017) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot).

Seega tõlgendab kohus kaebuse punktis 1 esitatud taotlust nõudena tühistada Pirita Linnaosa Va-

litsuse 22.08.2017 teade nr 2-2/144.

Kaebuse punktis 4 esitatud nõuded on käsitletavad keelamisnõuetena HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi.

Tulenevalt kaebaja nõuetest hindab kohus järgnevalt, kas kaebuse eesmärgi saavutamine on või-

malik.

12. Kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkus sõltub käesoleval juhul sellest, kas Tallinna

linnal oli kohustus uuendada xxxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetlus. Juhul, kui

Tallinna linnal vastavat kohustust ei olnud, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et Tallinna Linna-

valitsuse 27.12.2012 korraldus nr 1761-k on õigusvastane ega ka väitele, et vaidlusalusest hoonest

on 66/100 mõttelist osa on tagastatud õigusvastaselt. Juhul, kui kohus leiab, et menetluse uuenda-

miseks puuduvad alused, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et linnale kuuluva mõttelise osa eras-

tamine ja enampakkumine ei ole lubatavad.

12.1 Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja on juba 2010. aastal esitanud Tallinna linnale

päringu selle kohta, kas xxxxxxxx Tallinnas asuvate hoonete tagastamise menetluses on kontrol-

litud ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni fakti küsimust ning saanud vastuseks, et vasta-

vat asjaolu uuritakse. Seejärel on Tallinna Linnavalitsus 27.12.2012 korraldusega nr 1761-k vaid-

lusaluse hoone 66/100 mõttelise osa tagastanud L. K. W.le. Kaebaja kõnealust korraldust ei vaid-

lustanud.

Samas on kaebajale juba 2014. aastal saanud teatavaks, et sõjakahjude hüvitamise menetlusdoku-

mentide koondamine Saksamaa keskarhiivi jätkub veel määramata tähtaja jooksul ega toimu kind-

lasti enne 2020. aastat. Seetõttu on Tallinna Linnavaraamet 05.02.2014 kirjaga nr 6.-2.1/3234 (tl

11) jätnud vara tagastamise menetluse uuendamata (st kehtima jäi Tallinna Linnavalitsuse

27.12.2012 korraldus nr 1761-k, millega on xxxxxx hoonetest tagastatud L.K. W.le 66/100 mõtte-

list osa). Kaebaja menetluse uuendamata jätmist ei vaidlustanud, kuid on 29.06.2017 taotlenud

uuesti Tallinna linnalt samal põhjusel menetluse uuendamist (tl 14-15), leides endiselt, et kompen-

satsiooni fakti tuvastamise küsimus on määrav ning menetluse uuendamise aluseks. Samas taotlu-

ses palus kaebaja Tallinna linnal teha järelpärimise Saksamaale, selgitamaks välja vaidlusaluse

kompensatsiooni tasumise või tasumata jätmise fakt.

12.2 Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldust

nr 1761-k, millega on xxxxxxx hoonetest tagastatud L.K. W.le 66/100 mõttelist osa, küll aga on ta

nii enne vastava korralduse väljastamist (tl 9) kui ka pärast seda korduvalt esitanud Tallinna Lin-

navaraametile taotlusi, et tehtaks päringuid Saksamaa arhiividesse kompensatsiooni tasumise või

tasumata jätmise fakti tuvastamiseks. Vastava päringu on Tallinna linn ka teinud ning kaebajat on

teavitatud, et Saksamaa keskarhiivis sellekohaseid andmeid ei ole ning andmete koondamine alles

kestab (tl 11-13). Kaebaja ei vaidlustanud ka Tallinna linna 05.02.2014 kirja nr 6.-2.1/3234, milles

on vastavaid asjaolusid selgitatud ning millega on linn keeldunud menetluse uuendamata jätmisest.

Kaebaja taotles menetluse uuendamist samal põhjusel uuesti 29.06.2017, kuid ei ole oma taotluses

toonud võrreldes varasemaga välja uusi asjaolusid, mida haldusorgan ei oleks hinnanud juba kae-

baja varasemat taotlust menetledes.

12.3 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-ide 1 ja 4 kohaselt uuendab haldusorgan menet-

lusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti and-

mise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõen-

did, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et

haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani

õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse

käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldu-

sakt põhines.

Praegusel juhul oleks menetluse uuendamise alusena asjakohane HMS § 44 lg 1 p 2 (uute tõendite

ilmnemine selle kohta, et perekond W.le on makstud kompensatsiooni), kuid asja materjalidest

tulenevalt selliseid tõendeid ilmnenud ei ole.

Tallinna Linnavaraamet on oma 13.01.2011.a kirjas (tl 9) selgitanud, et tulenevalt ORAS § 17

lõikest 5 on ÕVVTK maakonnakomisjonil kohustus uurida, kas xxxxxxx asuva vara eest on juba

makstud kompensatsiooni. Samast kirjast nähtub, et prof. Peeter Järvelaid on otsinud andmeid L.-

K. W. poolt taotletava vara kompenseerimise kohta, kuid neid ei ole õnnestunud leida. Kirjas vii-

datakse, et otsinguid jätkatakse. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 27.12.2012 korraldusega nr 1716-k

otsustati vara tagastada, siis järeldub sellest, et vastavaid tõendeid ei leitud ning vara tagastamine

oli võimalik. Vastavate tõendite ilmnemisel oleks vara tagastamine olnud ORAS § 17 lg 5 tähen-

duses välistatud.

Selliseid tõendeid ei ole ilmnenud ka kaebaja poolt vara tagastamise järgselt esitatud menetluse

uuendamise taotlus menetlemisel (vt Tallinna Linnavaraameti 05.02.2014 kiri (tl 11) ega ole tuvas-

tatud ka kaebaja 29.06.2017 esitatud taotluse menetlemisel. Kohus rõhutab, et menetluse uuenda-

mise aluseks saab olla uute oluliste tõendite ilmnemine asjas, mitte aga kaebaja kahtlus selles, et

vastavad tõendid võivad olemas olla. Seega saaks menetluse uuendamine olla antud juhul asjako-

hane juhul, kui kaebaja oleks esitanud vastustajale tõendid selle kohta, et Tallinnas xxxxxxx vara

eest on makstud kompensatsiooni. Puudub vaidlus, et selliseid tõendeid esitatud ei ole.

Seega ei esine antud juhul HMS § 44 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse uuendamise alust. Kuna me-

netluse uuendamiseks alust ei esine, siis ei ole kaebajal võimalik kaebusega saavutada olukorda,

kus haldusorganil tekiks kohustus otsustada vara tagastamise küsimus uuesti. Kaebaja taotleb vara

tagastamise menetluse uuendamist olukorras, kus uusi asjaolusid tuvastatud ei ole ning vara tagas-

tamise otsuse tegemise ajaga võrreldes õiguslik ja faktiline olustik ei ole muutunud. Kuivõrd me-

netluse uuendamiseks alust ei ole, siis ei saa kaebusega saavutada ka olukorda, kus haldusorganil

tekiks kohustus teostada kaebaja poolt soovitud toimingud.

12.4 Kuivõrd menetluse uuendamiseks ei ole alust, siis ei ole kaebajal kaebusega võimalik saavu-

tada ka vara erastamise ja välja kuulutatud enampakkumise peatamist ja välja kuulutatud enam-

pakkumise läbi viimisele suunatud eelhaldusakti tühistamist. Kuivõrd vara tagastamise korraldus

kehtib, siis on Tallinnas, xxxxxxxx asuva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa suurus

määratud õigesti ning enampakkumine on lubatav ja enampakkumise läbi viimine ei ole eetoodud

põhjendustel õigusvastane.

13. Kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus kaebuse selle esitajale

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm