2-16-14066/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14066

Tsiviilasi

SL hagi ML vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ML apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

397,62 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): SL (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), seaduslik esindaja KP ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja (apellant): ML (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Teet Veer

Kohtuistungi toimumise aeg

19.09.2017

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 03.03.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtu

menetluskulud ML kanda.

3. Välja mõista ML-lt SL kasuks 720 eurot apellatsiooniastme õigusabikulu

hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SL (hageja) esitas 19.09.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ML (kostja) vastu elatise

suurendamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 16.11.2006 määrusega kinnitatud poolte

vahel kompromiss, mille alusel tasub kostja hagejale elatist 2000 krooni ehk 127,82

eurot kuus. Perioodil 2008 kuni november 2011 vastastikusel kokkuleppel kostja elatist

ei tasunud, kuna pere proovis koos elada. Kostja hakkas elatist uuesti maksma alates

08.12.2011 summas 32 eurot kuus. Alates 09.06.2014 tasub kostja elatist kokkuleppel

44 eurot kuus ning pool suurematest kulutustest, kuid lapse vajadused on aastatega

muutnud ja kokkulepitust enam ei piisa. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 kehtestatud miinimummääras alates septembrist

2016 ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja elatise suurendamisega ei nõustunud, sest tal ei ole võimalik hagejale elatist

suuremas summas maksta. Kooselu lõppemise järgselt (detsembris 2011) saavutasid

hageja vanemad kokkuleppe, mille kohaselt jäi ühisvarana soetatud korter hageja ja

tema ema kasutusse ning sellega loeti elatis tasutuks. Lisaks hakkas kostja igakuiselt

lapsele elatist tasuma 32 eurot + erakorralised kulud, mida suurendati kokkuleppel 2014.

aasta juunikuust 44 euroni. Lisaks on kostja olnud aastaid hageja ema auto ostul

käendajaks ning tasunud regulaarselt hageja telefonide ning tahvelarvuti ning nendega

seotud sidekulude eest. Eeltooduga loeb kostja elatise tasutuks.

5. Lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last, kellest üks on raske puudega ning

vajab igapäevaselt abi. Sellega seoses ei ole kostjal võimalik täiskohaga tööl käia ning

kostja on alates 2016. aasta algusest olnud lapsehoolduspuhkusel. 2016. aasta

keskpaigas alustas kostja oma ettevõtte käivitamisega, mis peaks tulevikus tagama

püsiva sissetuleku ning jätma rohkem aega lastega tegelemiseks. 2016. aasta detsembris

lõppes kostja lapsehoolduspuhkusega kaasnev vanemahüvitis. Kostjal puudub kindel

sissetulek. Kostja saab hakkama tänu vanemate toele ning abikaasa palgale.

6. 17.02.2017 esitas kostja andmed kehtiva sissetuleku kohta, teatades, et asus 01.02.2017

tööle oma alustavas ettevõttes. Esialgne kostja igakuine netopalk jääb vahemikku 390-

450 eurot. Kostja palk ja lastetoetused on pere ainsaks sissetulekuks.

Esimese astme kohtu otsus

7. Pärnu Maakohtu 03.03.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja suurendati kostjalt

väljamõistetud elatist summani, mis vastab 80 %-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast. Maakohus luges kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise

suuruseks alates hagi esitamisest 19.09.2016 kuni 31.12.2016 igakuiselt 172 eurot ja

alates 01.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 31.05.2022 igakuiselt 188 eurot,

kuid mitte vähem kui 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 6 kuu (september

2016 - veebruar 2017) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 516 eurot (4 x 172)

+ (2 x 188), millest tuleb maha arvata perioodil 12.09.2016-29.01.2017 hagejale tasutud

374,06 eurot, seega on võlajääk 29.01.2017 seisuga 689,94 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

8. Elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et Pärnu Maakohtu 16.11.2006

määrusega välja mõistetud elatis ja kostja poolt kokkuleppel tasutud elatis ei ole seotud

elatise minimaalmääraga ega arvesta üldise elukalliduse ning lapse vajaduste

muutumisega ajas (TsMS § 497, § 459 lg 1 p 1, PKS § 101 lg 1). Hageja on olenemata

senisest kokkuleppest õigustatud nõudma elatise suuruse muutmist vastavalt kasvanud

vajadustele.

9. Kostja põhjendused tavapärasest väiksema elatise maksmiseks seoses sellega, et vara

jagamisel sai last kasvatav vanem korteri ja elatis loeti sellega kaetuks, ei ole

küllaldaselt tõendatud ega selged, et oleks võimalik lugeda ülalpidamise kohustus kostja

poolt kohaselt täidetuks. Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente vanemate ühisvara

olemasolu, selle jagamise ega elatise tasaarvestamist võimaldanud kokkuleppe kohta,

millest nähtuks tasaarvestatud elatise periood, summa ja muud kokkuleppe olulised

tingimused. Hagejat kasvatav vanem on esile toonud, et vanemad ei olnud abielus ning

kumbki vanem sai juba kooselu lõppedes ühiselt soetatud vara jagamisel kinnisasja

(hageja koos emaga sai korteri, mida kasutavad eluasemena ja kostja sai kinnistu, mille

müüs). Neid väiteid ei ole kostja ümber lükanud. Seega ei saa esitatud asjaolude põhjal

ka eeldada, et teisele vanemale jäi kostjaga võrreldes rohkem ja kostja oleks kuidagi

teisele vanemale ülalpidamiskulusid hüvitanud või et need saaks lugeda hüvitatuks,

sundides hageja esindajat müüma lapsele ja temale vajaliku eluaseme.

10. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-13 p-s 13 välja toodud selgitustest nähtuvalt, isegi kui

selline tasaarvestuslik kokkulepe oleks olemas ja tasaarvestatava elatise summa selgelt

tuvastatav, puudutaks see eelkõige tagasiulatuva elatise võlga, mitte aga tulevikus

nõutavat elatist. Seetõttu jättis maakohus tähelepanuta kostja nõude aktsepteerida

väidetava ühisvara jagamisega enamsaadu arvelt elatise mõistliku suurusena summat 44

eurot kuus. Selline nõue kahjustab alaealise lapse huve, kuna vanemate võrdset panust

eeldades vähem kui 100 euroga kuus ei ole võimalik lapsel ära elada.

11. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 10) nähtuvalt on kostjal

kolm alaealist last ning elatise väljamõistmisel tuleb jälgida, et kostjaga kooselavad

lapsed ei oleks pärast hageja kasuks elatise väljamõistmist vähemkindlustatud seisus.

12. Kostja on esitanud hagetava perioodi kohta andmed kehtiva sissetuleku kohta (kuni

2016. aasta lõpuni vanemahüvitis 1598 eurot kuus, alates veebruarist tõenäoline palk

kuni 450 eurot kuus, mis on tõendamata) ja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte (tl 5-

47), samuti selgitanud praegust majanduslikku olukorda, märkides, et peres kasvab 2

väikelast, kellest noorem on raske puudega (tl 75-76) ning et pere kulutused kuus on

keskmiselt 1500 eurot (aitavad katta vanemad, abikaasa palk ja lapsetoetused), kuid

täpsemalt ei ole kostja välja toonud enda ega tema juures kasvavate laste kulutusi, sh

kulude erisust alla 2 aastase puudega lapse puhul.

13. Kolmele lapsele ülalpidamise tagamisel miinimummääras (antud juhul 3 x 215 = 645

eurot kuus, alates 2017. aastast 3 x 235 eurot = 705 eurot kuus) jääb alla keskmise

sissetulekuga vanem olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla (www.stat.ee

avaldatud Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta keskmine netopalk ca 900 eurot).

Kostja esitatud andmete järgi on tema keskmine netosissetulek hetkel 390- 450 eurot

kuus, millest jääks miinimummääras kolmele lapsele elatise maksmisel puudu vähemalt

255 eurot ja kostjale endale ei jääks üldse vahendeid. Arvestades kostja varasemat

võimekust sissetuleku saamiseks (1598 eurot) ning kostja selgitust, et alustavas

ettevõttes on tema netopalga suuruseks kuni 450 eurot vaid esialgu, pidas kohus õigeks

tugineda elatise väljamõistmisel keskmisele netopalgale vähemalt 750 eurot kuus.

Kostja on vanemapalga lõppemisega ja töövajadusega põhjendanud vajadust alustada

vähemtasuvaga tööga, kuid kostjal tuleb edaspidi teha pingutusi senisest suurema

sissetuleku leidmiseks. Kuigi kostja ei ole tõendeid tööotsimise kohta esitanud, pidas

kohus võimalikuks arvestada kostja varasemast sissetulekust (1568 eurot) väiksema ja

statistilisest keskmisest palgast (1120 eurot) väiksema, 900-eurose brutopalga (750

eurot netopalgana) eeldusega põhjusel, et kostja kasvatada on 2015. aastal sündinud

raske puudega laps, kelle hooldamisega seoses kostjal võib olla raskusi täiskohaga

töötamisel.

14. Seega on PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt õiglane muuta väljamõistetud elatise suurust

selliselt, et see vastab 80 %-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, s.o 2016

september - detsember eest vähemalt 172 eurot kuus ja alates 2017. aastast vähemalt

188 eurot kuus. Sellises määras on kostja keskmine sissetulek jaotatud kostja enda ja

tema kolme lapse vahel (750 / 4 = 188 eurot) ning teised lapsed ei satu hageja arvelt

ebavõrdsesse olukorda.

Apellatsioonkaebus

15. 05.04.2017 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

16. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Hageja seaduslik esindaja ei ole ümber

lükanud kostja väiteid selle kohta, et lahku minnes jäi korter lapse ema ja lapse

kasutusse, millega loeti kostja ülalpidamiskohustus täidetuks. Seega eeldas kostja, et

kohus arvestab sellega. Seejuures ei ole kohus kostjale tõendamiskoormist selgitanud.

Selgituskohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kostja saanud lisaks esitada

maakohtule oma väiteid tõendavad tõendid, mida kohus oleks saanud asja lahendamisel

arvesse võtta. Lisaks, kui maakohus leidis, et kostja jättis vastuses 18.01.2016

kohtumäärusele vajalikud tõendid esitamata, siis pidi maakohus hiljemalt kohtuistungil

sellele tähelepanu juhtima ja kostjale tõendamiskohustuse tähendust selgitama. Lisaks

pidi maakohus kostjale selgitama tõendite esitamise vajalikkust seoses lapse ema

väidetega, mille kohaselt toimus vara jagamine selliselt, et kinnistu sai kostja ning lapse

emale ja lapsele jäi korter.

17. Maakohus ei selgitanud kostjale kohustust täpsemalt välja tuua enda ega tema juures

kasvavate laste kulutusi, sh kulude erisust puudega alla 2-aastase lapse puhul. Kohtu

selgitamiskohustuse täitmise korral oleks kostja saanud esitada täpsemad andmed pere

sissetulekute kohta. Kostjal puudus kindel sissetulek kuni 01.02.2017 oma ettevõttes

tööle asumiseni. Kostja abikaasa netopalk oli 365,62 eurot, lastetoetused 150 eurot ning

puude toetus 82 eurot. Seoses kostja tööle asumisega pidi lastega koduseks jääma kostja

abikaasa (tööleping lõpetati 15.02.2017). Kostja perekonna igakuised väljaminekud on

ca 1500 eurot kuus, sh eluasemelaenu maksed, eluaseme kommunaalkulud, lasteaia

kulu, lisakulu puudega lapsele, jooksvad kulud toidule jne. Selliste kulude kandmine on

olnud võimalik tänu vanavanemate toele.

18. Kuna kohtule oli ettenähtav kostja soov vähendada varasema kohtulahendiga

väljamõistetud elatist, siis pidi kohus selgitama kostjale vastuhagi esitamise võimalust.

19. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on otsuse p-s 7 märkinud, et

poolte

vahepealne

kokkulepe

ei

ole

seotud

seaduses

kehtestatud

elatise

minimaalmääraga. Seega on kohus kokkuleppe olemasolu tuvastatuks lugenud.

Seejuures on kohtuotsus vastuoluline, kuna kohus ei ole kokkuleppe tingimusi välja

selgitanud.

20. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et hageja seaduslik esindaja ei lükanud

ümber väidet, mille kohaselt leppisid hageja vanemad 12.02.2013 kinkelepingu

sõlmimisel kokku, et kostja poolt korteriomandi kaasomandi osa kinkimisega hageja

seaduslikule esindajale loetakse kostja ülalpidamiskohustus täidetuks.

21. Maakohus on ebaõigesti määranud kostja eeldatava sissetuleku. Kohus on

põhjendamatult võtnud arvesse kostja varasema sissetuleku, sh kindlaks perioodiks

määratud vanemahüvitise ning meelevaldselt tuginenud kostja eeldatavale keskmisele

netopalgale vähemalt 750 eurot kuus. Kostja praegust ja tulevikus tekkivat sissetulekut

ei saa prognoosida varasema sissetuleku järgi. Kostja ettevõte on alles käivitusfaasis

ning kohtu poolt eeldatavat sissetulekut ei ole sealt võimalik lähiajal oodata ega eeldada.

Kostja netopalk on hetkel 450 eurot kuus.

22. Kohtuotsuse tulemusena on kostjaga koos elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatud

kui hageja, kuna hagejale 188 euro suuruse elatise maksmise korral jääks kostjale ja

temaga koos elavate laste jaoks igaühele 87 eurot ((450-188)/3). Üks kostjaga koos

elavatest lastes on raske puudega ning tema ülalpidamiskulud on suuremad (täiendavad

lisakulud ravivahenditele ja transpordile 120-145 eurot kuus, haiguse ägenemise korral

on kulud suuremad). Alates veebruarist, kui kostja asus tööle, ei käi kostja abikaasa tööl,

vaid hoolitseb kodus lapse eest. Seega on ka kostja abikaasa kostja ülalpidamisel.

23. Kostja palub arvestada, et hageja emale laekub eelduslikult perehüvitiste seaduse § 17

lg-s 3 sätestatud lapsetoetus summas 50 eurot. Seega tuleb arvestada, et osa hageja

vajadustest on kaetud lapsetoetusega (vt RKTKo 3-2-1-127-09 p 15).

24. Kohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 100 lg-t 3. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-78-13 p 13 leidnud, et isegi kui vanemate vahel oleks tasaarvestuslik

kokkulepe ja tasaarvestatava elatise summa selgelt tuvastatav, puudutaks see eelkõige

tagasiulatuva elatise võlga perioodist 2006-2016, aga mitte tulevikus nõutavat elatist.

Juba ainuüksi sõna „eelkõige“, mida on Riigikohus kasutanud, tähendab keeleliselt ja

loogiliselt, et ei ole välistatud vastavasisulise varalise tehingu ja sellel põhineva

lapsevanemate kokkuleppe arvestamine ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise

väljamõistmise korral.

25. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-78-13 ei ole ka asjakohane, kuna erinevalt

viidatud tsiviilasja asjaoludest ei ole käesoleval juhul kostja täitnud oma

ülalpidamiskohustust perioodiliste maksete tasumisega lapse ema huvides, vaid

ühekordselt sellega, et on kinkinud lapse emale temale kuulunud ½ mõttelise osa

korteriomandist. Eluasemega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamiskuludest ja elatis

peab katma ka seda kulu (sh üür, eluasemelaen).

26. Kuivõrd ülalpidamiskohustus on juba täidetud, siis leidis maakohus ebaõigesti, et

kokkulepe puudutab ainult tagasiulatuva elatise võlga perioodist 2006-2016, mitte aga

tulevikus nõutavat elatist. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et

ajavahemikul 2007-2011 elasid lapse vanemad koos.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

28. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

29. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetele vastaval määral selgitamiskohustuse

täitnud. Maakohus on 18.01.2016 määruses (tl 50-51) selgitanud kostjale, et tal tuleb

täpsustada, mis ajast ja millise dokumendiga on vanemate vahel muudetud 16.11.2006

kohtulikku kokkulepet ja esitada tõendid selle kokkuleppe olemasolu kohta, mille järgi

maksab kostja 44 eurot kuus, pluss, samuti tuleb tõendada vastastikuste tasaarvestuste

olemasolu ja selle alusel kulude kandmist. Maakohus on ka selgitanud, et alla

miinimummäära saab elatist maksta üksnes mõjuval põhjusel, samuti saab elatist maksta

muul viisil kui rahas üksnes mõjuval põhjusel ning neid asjaolusid tuleb tõendada.

Maakohus märkis, et kostjal tuleb oma vastuväiteid täpsustada ja esitada vastavad

tõendid. Seadus ei kohusta kohut lapse elatise hagi puhul selgitamiskohustuse täitmiseks

uurima ise välja kostja võimalikke vastuväited. Kohus ei saa kostja asemel tuletada

asjaolusid ega kohustada kostjat esitama konkreetseid tõendeid nende asjaolude

tõendamiseks.

31. Maakohus ei ole rikkunud ka põhjendamiskohustust. Maakohtu põhjendused ei ole

vastuolulised. Maakohus tuvastas, et alates 2011. aastast on kostja kokkuleppeliselt

tasunud elatist 44 eurot kuus, pluss poole suurematest kulutustest. Selle üle ei olnud ka

vaidlust. Kostja tugineb aga kokkuleppele, mille sisuks on, et seoses kostja poolt ½

korteriomandi kinkimisega hageja seaduslikule esindajale, loetakse kogu kostja poolne

ülalpidamiskohustus täidetuks. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole hageja seaduslik

esindaja omaks võtnud. Hageja seaduslik esindaja märkis ühisvara jagamise kohta, et

kumbki vanem sai ühiselt soetatud vara jagamisel kinnisasja, hageja koos emaga sai

korteri, mida kasutavad eluasemena ja kostja sai kinnistu, mille müüs. Kostja poolt esile

toodud kokkulepet ei kinnita ka poolte tegelik käitumine, kuna kostja jätkas ka peale

väidetava kokkuleppe sõlmimist regulaarselt elatise maksmist, ehkki määras, mis ei kata

lapse tegelikke vajadusi.

32. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud PKS § 100 lg-t 3. Vaatamata sellele, et kostja

maksis kokkuleppeliselt miinimumelatisest oluliselt väiksemat elatist, ei välista ega

piira see seadusest tuleneva nõude esitamist. Kostja tugineb alusetult oma väidete

põhjendamiseks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-78-13 p-le 13, milles Riigikohus on

selgitanud, et isegi kui vanemate vahel oleks tasaarvestuslik kokkulepe ja

tasaarvestatava elatise summa selgelt tuvastatav, puudutaks see eelkõige tagasiulatuva

elatise võlga, aga mitte tulevikus nõutavat elatist. Hageja ei ole nõudnud elatist

tagasiulatuvalt, vaid alates hagiavalduse esitamisest. Sellise kokkuleppe sõlmimist, mis

välistaks hagejal tulevikus elatise nõudmise, pole kostja tõendanud.

33. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pole arvestanud, et kostjal on

veel kaks alaealist last, kellest noorem 2-aastane on raske puudega. Maakohus on sellega

arvestanud. Maakohus märkis, et kuigi kostja ei ole tõendeid tööotsimise kohta esitanud,

pidas kohus võimalikuks arvestada kostja varasemast sissetulekust (1568 eurot)

väiksema ja statistilisest keskmisest palgast (1120 eurot) väiksema, 900-eurose

brutopalga (750 eurot netopalgana) eeldusega põhjusel, et kostja kasvatada on 2015.

aastal sündinud raske puudega laps, kelle hooldamisega seoses kostjal võib olla raskusi

täiskohaga töötamisel.

34. Reaalselt igakuiselt tehtavaid lisakulusid tulenevalt sellest, et noorem laps on puudega,

pole kostja esile toonud ega tõendanud, ehkki maakohus sellele tähelepanu juhtis. Ka

ringkonnakohtu istungil märkis kostja üldsõnaliselt, et täiendavalt läheb raha ravimite

peale, osa ravimeid on tasulised, osa tasuta, samuti tuleb mõnikord sõita Tallinnasse

arsti juurde. Kostja väidetel käib laps tavalasteaias 2-3 päeva nädalas ja ka lapse ema

töötab perefirmas.

35. Maakohus on põhjendatult võtnud aluseks kostja varasema sissetuleku, hindamaks, kui

suurt palka kostja võiks teenida täistööajaga töötades. Kuna kostja on iseendale

tööandja, ei saa lähtud ainult sellest, kui palju on kostja otsustanud endale palka maksta.

36. Kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades on maakohus rahuldanud hagi osaliselt

ja mõistnud elatise välja 20 % alla miinimummäära. Asjaolusid, mille tõttu kostja poleks

võimeline nii palju teenima, et sellises määras oma kolmele lapsele ülalpidamist anda,

ringkonnakohus ei tuvastanud.

37. Kostja palus apellatsioonkaebuses arvestada, et hageja emale laekub eelduslikult

perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetus summas 50 eurot ning seda tuleb

elatise suuruse määramisel arvestada. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on mõistnud elatise välja alla miinimummäära ning ringkonnakohus ei pea

õigeks seda riigi poolt saadava toetuse arvel veel vähendada. Eelduslikult vajab laps

miinimummääras elatist. Kuna kostjal pole võimalik lapsele miinimummääras elatist

maksta, kompenseerib seda riiklik toetus. Ka kostja teised lapsed saavad riiklikku

toetust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

39. Kuna maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis määrab ringkonnakohus

TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulude suuruse.

40. Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja 21.09.2017

täiendava

nimekirja.

Nimekirja

kohaselt

on

kostja

menetluskuludeks

apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku 1512 eurot. Kulutused õigusabile

koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebusega

tutvumine, nõupidamine kliendiga, kaebusele vastuse koostamine 6 tundi ja 20 min;

kohtumäärusega tutvumine 15 min; kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja 10 min,

osalemine kohtuistungil 45 minutit, kokku 10,5 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks Hageja on kinnitanud, et kõik

eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames.

41. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja leiab, et hagejale

õigusteenuse osutamiseks kulutatud aeg on ülepaisutatud.

42. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades hageja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega.

Ringkonnakohus loeb põhjendatuks järgmise ajakulu: maakohtu otsuse analüüs,

apellatsioonkaebusega

tutvumine,

nõupidamine

kliendiga,

kaebusele

vastuse

koostamine 3 tundi ja 25 minutit, kohtumäärusega tutvumine 5 min; kohtuistungiks

ettevalmistamine 45 minutit, osalemine kohtuistungil 45 minutit. Kokku on

apellatsioonimenetluse kohane ajakulu 5 tundi.

43. Hageja esindaja on advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot

koos käibemaksuga saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks.

44. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 720 eurot (5x120x1,2) õigusabikulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar