1-15-6268/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoobril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-6268 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Merike Erisalu,

tõlk Olga Nõmmemees Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne Valeri Rõnnovi tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.10.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja Valeri Rõnnov, isikukood 36806220018, xxx Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta Valeri Rõnnov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ile riigi

Valeri Rõnnov´ õigusabi osutamise eest tasu ( tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot)

72 eurot .

Välja mõista Valeri Rõnnov´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Valeri Rõnnov´ tasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise il tasuda kaitsja tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003

Maksekorraldu 99914700045352 sele märkida viitenumber ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale.

2(7) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustata

vast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.09.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava lid Valeri Rõnnov`i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Valeri Rõnnov tunnistati süüdi Viru Maakohtu sega KarS § 199 lg 2 p

30 0.2015 kohtuotsu .1 7, 8, 9 ning KrMS KarS

8 lg 1 alusel , § 202 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi § 64 lg 1 ja § 6

karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud Karistuse kandmise algus . Otsus jõustus 10.05.2016. 26. . 08.2014 ja lõpp 29.04.2019

Tingimisi ennet avanemine 26.09.2017. ähtaegse vabanemise võimaluse

Valeri Rõnnov andis nõusoleku enda vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla (isiklik toimik II osa, tl 92)

Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomustuse kohaselt on ovit kriminaalkorras V.Rõnn

karistatud mel korral.

üheteistkü V.Rõnnov on vanglas läbinud sotsiaalabiprogrammi xxxtasemel ning lisaks on isik läbinud vestlused psühholoogiga, mis suunavad isikut õiguskuulekale käitumisele ja näitavad tema rolli ühiskonnas. Vestlused jätkuvad. Rõnnov V.

on määratud tööle koristajaks, millest isik keeldus. Isikul on kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust seoses ametniku korraldusele mitte allumise ja tööst keeldumisega. Vabanemisel asub ela

. K. juurde xxx ma sõbra S . Tegemist on ühetoalise korteriga, kus hetkel S.K. seal elama kahekesi. S.K. on elab üksinda ja peale Valeri Rõnnovi vabanemist hakkavad andnud nõusoleku, et V.Rõnnov tuleks peale vabanemist tema korterisse elama. Isikul on xxx ja omandanud xxx eriala xxx. Vangistuse ajal isik omandanud xxx. Isik on huvitatud xxx. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoh abitöölisena. Toetav lähivõrgustik on nõrk. t xxx

Ema on surnud, isa kohta info puudub. Abielust on poeg. Isiku vend on samuti kriminaalkorras karistatud ja kuriteo kaasosaline. Isiku ainsaks lähedaseks on hea sõber S.K., kes enda sõnul oli kunagi kriminaalkorras karistatud. Arvestades käitumismustrit võib järeldada, et isikul on ris eeriv elustiil. Isikul on määratlemata kodakondsus, kehtiv k

iskuttõendav dokument puudub. Isik eitab vangistusele eelnenud perioodil probleeme alkoholiga. Isikut ei ole Alkoholiseaduse alusel karistatud, viimased kuriteod olid pandud toime kainena. Varasemad vägivaldsed kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes, isik ise tunnistab alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele. 1994-1995 on korduvalt vanglas alkoholi tarvitanud. Tartu vanglas läbis sõltlastele suunatud programmi ja väidetavalt on õpitut hiljem kasutanud. Kontrollimatult alkoholi tarvitama hakates ei ole enesekontrolli kaotamine välistatud. Kanepit ja amfetamiini proovis esmakordselt Murru vanglas karistust kandes 2005.a. ja teda karistati selle eest KarS § 331 alusel. Kanepit on hiljem mõned korrad suitsetanud Vangla hinnangul on , ühel korral karistatud NPALS § 15'1 alusel (2013). V.Rõnnov kõrgohtlik hustatud on ühiskonna turvalisus, isikud ja firm ning o ad, kellel on vara. Oht seisneb materiaalsete hüvede hankimiseks füüsilise vägivalla kasutamises, nii külmkui tulirelvaga ähvardamises, kriminaalse subkultuuri reeglite järgimises ja vastavalt sellele organiseeritult tegutsemises. Naiste puhul ei ole vastukorral seksuaalse alatooniga vägivald välistatud. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tegutseb grupis. Riski suurendab isiku kriminaalne hoiak ja emotsionaalne jahedus. Uue kuriteo toimepanemise

3(7) tõenäosus kahe aasta jooksul on ue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe

39 %, u

aasta jooksul on 42 % ning uue seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41 - 62 %. Arvestades kinnipeetava ei toeta Viru kõrget retsidiivsusriski, Vangla kinnipeetava e vangistusest vabastamist. nnetähtaegset

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Rahvastiku registri järgi on Valeri Rõnnovi lähedasteks laps R . Isikul puuduvad sidemed lähedastega. Isiku ainsaks . R., kes elab xxx

lähedaseks inimeseks ma hea sõber S Rõnnov ja xxxon te . K.. Vestlusest S.K. selgus, et V. S. S.

K. on ammu sõbrad. K.sõnul oli ta ise kunagi kriminaalkorras karistatud. Valeri Rõnnovil on garanteeritud töökoht abilisena firmas sõnul hakkab tema septembrist töötama xxx K. S.

ametlikult xxx ning ta on valmis toetama Valeri Rõnnovit moraalselt ja majanduslikult, nii kaua kui V.Rõnnov otsib omale tööd. Kodukülastusel on selgitatud välja, et , on kõigi xxx

mugavustega ühetoaline k elab üksinda ja peale Valeri Rõnnovi vabanemist orter, kus S.K. hakkavad elama seal kahekesi. Võlgu korteri eest ei ole. Kriminaalkorras on isikut karistatud kuuel korral ja kriminaalhooldusele on m el korral ning tema viimane katseaeg ääratud kolm lõppes karistuse täitmisele pööramisega. Karistusaja lõpp 29.04.2019.

Prokurör

selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 13.09.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Valeri Rõnnovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Valeri Rõnnovi selgitas, et

ta soovib ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja arvamusel on vangla ja seega prokuröri seisukohad põhjendamatud, sest vangla iseloomustusest ei ole võimalik aru saada, millest lähtudes on vangla redidiisvsuse riskina toonud niivõrd kõrged protsendid. Kaitsja juhib tähelepanu, et üks distsiplinaarkakristusest on kustunud. Samuti selgitas kaitsja, et on mõttetu vangla poliitika määrata isik tööle, millega isik nõus ei ole. Sotsiaalprpgramm on läbitud, isik on tegelenud riigikeele õppimisega. Talle on garanteeritud töökoht vabaduses, elukoht ja tugi . Seega kõik alused ennetähtaegseks vabastamiseks on loodud ja isik tuleb vabastada.

Kohtu

põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestad , leiab, et es prokuröri kirjalikku seisukohta Valeri Rõnnovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

4(7) Isikul on omandatud kesk-eriharidus ja puusepa eriala. Olles kinnipeetav, omandas xxx eriala. Isik on avaldanud, et on huvitatud xxx.

Isik on läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust. Varem on teda karistatud varavastaste

– ja vägivallakuritegude ning

kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuriteod varieeruvad, kuid valdavalt on seotud materiaalse kasu (omakasu) taotlemisega. Vägivalla kasutamine o vähenenud, n

seksuaalkuriteo eest pärast 1991. aastat karistatud ei ole. Soodusteguriks on väljakujunenud kriminaalne hoiak ning sellele vastav elustiil, ka impulsiivsus ning vägivalda soodustab alkoholi tarvitamine.

Käesoleval hetk süstemaatiliselt grupis el kannab isik karistust varguse ja sissetungimise,

dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul on mõistetud NPALS § 15 (1) lg 1, LS

9 ja need § 259 lg 1, KarS § 218 lg 1, LKindlS § 66(1) lg 1, LS § 201 lg 2, VMS § 298, LS (kuni 2011) § 74 (1) lg 2 järgi.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid kriminaalhoolduse ajal. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest.

Valeri Rõnnovit samuti väärteokorras on korduvalt kriminaalkorras karistatud, . Sellest

hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Isikul on 2 distsiplinaarkaristust seoses ametniku korraldusele mitte allumise ja tööst keeldumisega. Käesolevak ajal on kehtivaks viimane distsiplinaarkakristus.

Süüdimõistetul puudub vangla andmetel Eesti Vabariigi isikutunnistus. Kohtuistunguil selgitas isik, et dokumend on vormistatud ja alates 07.10.2017 on kättesaadav.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetu olemas garanteeritud töökoht l on

xxx . Isik on xxx, osalenud riigikeele A1 abitöölisena vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi

kursusel ja psühholoogi vestlustel, mis jätkuvad preaguse hetkeni. Samuti on on positiivne asjaolu, et isik on vangistuse ajal omandanud xxx eriala ning on huvitatud enesetäiendamisest xxx.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Rõnnov V. elama asuda aadressile xxxTegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava K.`ile sõbrale S. . Viimane on andnud nõusoleku

isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. Samuti on ta avaldanud olekut nõus sõbra toetamiseks materiaalselt ja moraalselt, kuni V.Rõnnov leiab omale töökoha. Vähetähtis pole see, et süüdimõistetul on olemas oma sõbra vabanemisjärgne elukoht, mida tule toetus ja b arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul

bastamine V.Rõnnov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest va õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele,

5(7) mille ajal on isik pannud toime uue kuriteo oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama.

Vastupidiselt

– kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Rõnnov V. on karistatud süstemaatiliselt grupis varguse ja sissetungimise, dokumentide võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ja kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise eest. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et V.Rõnnov on ühiskonnale kõrgohtlik, kuna ohustatud on ühiskonna turvalisus, isikud ja firmad kellel on vara. Vangla hinnangul seisneb oht materiaalsete hüvede hankimiseks füüsilise vägivalla kasutamises, kriminaalse subkultuur ja vastavalt sellele organiseeritult tegutsemises. Siit tuleb i reeglite järgimises

järeldada, et isikul on juba välja kujunenud l, kriminaalne, käitumismuster kinde ja isik on

kõrgohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

Esmalt märgib kohus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Valeri Rõnnovil on kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Seda enam, et tegemist on selliste rikkumistega, mis iseloomustavad kinnipeetava suhtumist kinnipidamisasutusse negatiivselt (töötamisest keeldumine ). Kohus leiab, et distsiplinaarrikkumine on sellise iseloomuga, mis näitab isiku hoiakuid oma tegelikkuses. Isiku elus on kindlalt oma positsiooni võtinud kriminaalse subkultuuri nähud.

Isik ei ole valmis alluda korraldusele minna tööle, kui töö iseloom ( majandustööd) on vastuolus tema houiakutega.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglus Valeri Rõnnov kogu eelnev käitumine näitab tunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et i

, et

tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samuti annab kohtu hinnangul negatiivsele aspektile kaalu ka nõrk toetav lähivõrgustik. Isikul on xxx

S. .K kellega ta suhtleb ja kelle juurde soovib elama minnna üks lähedane inimene ning antud isik on avaldanud, et ta on olnud kriminaalkorras karistatud. Valeri Rõnnovi vend on samuti kriminaalkorras karistatud, kellega nad olid kuriteokaaslased. Seega on V.

Rõnnovi tutvusring valdavalt kriminaalne.

K .04.2019, seega karistuse innipeetava karistusaeg lõpeb 29 ärakandmiseni on jäänud vähem kui kaks aastat. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

6(7)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel eluja töökoht ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd Valeri Rõnnov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid kriminaalhooldusel olles, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamine, mille kohaselt on tegemist ühiskonnale kõrgohtliku isikuga.

Kohus on arvamusel, et isiku võimalusee vabaduses, elu ja töökoht, sõbra toetus, samuti -

vanglas saadud teadmised ( erialad ja sotsiaalprogramm) ei ole niivõrd kaalukas, et isiku kohta saaks teha prognoosi, et nüüd loobub ta kuritegelikust elust juhul, kui vabastatakse enne tähtaega. Juhul, kui need asjaolud oleksid kaalukad, oleks isik oma kuritegeliku elu ammu lõpetanud ja alustanud seadusekuuleka eluga. Isik on käiumiskontrolli al l olnud kolmel korral ja korduvalt viibinud vangistuses.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri Rõnnovi temale Viru Maakohtu 30.10.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik