1-17-2938/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-2938 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse A.S-i kohta Kriminaalhooldusametnik

Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar Süüdimõistetu A.S, isikukood XXX, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON: Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne rahuldada.

Pikendada Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr A.S-ile 1-17-2938 3 (kolme) 23.12.2018. määratud katseaega kuu võrra, s.o kuni Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata A.S-ile ja kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 23.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2938 tunnistati A.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele 1 kuu vangistust karistuse kandmise algusega 22.03.2017 ning ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 2, 3 alusel tingimisi

kohaldamata ning katseajaks määrati 1 aasta 6 kuud. A.S allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1

toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21

alusel kohustati A.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati A.S alluma narkootikumide vastasele ravile. Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar esitas Viru Maakohtule 14.09.2017 erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune

2

A.S on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume või psühhotroopseid aineid.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt saatis Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr Klasberg meili teel 14.09.2017 teate kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta. Nimelt registreeriti 24.08.2017 kell 21.45 Lääne-Virumaal Tapa vallas Tapa linnas Jaama tn 1 juhtum nr 2590170004732, kus A.S 24.08.2017 kella 21.45 ajal tarvitas Tapa linnas

Jaama tn 1 juures oleva apteegi taga narkootilist ainet fentanüüli ja karfentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta. A.S esinesid joobeseisundile viitavad tunnused ning isikult võeti analüüsiks uriiniproov, mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti uuringule ning selle kohta

koostati joobeseisundi tuvastamise saatekiri. Uuringuaktist nr 1598T nähtuvalt oli A.S tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli ja karfentanüüli. Kõnealuse juhtumi kohta on politsei alustanud 24.08.2017 väärteomenetluse NPALS § 151 lg 1 alusel, väärteoasjas toimub menetlus, otsust veel ei ole. Kriminaalhooldusaluse 25.08.2017 , ta tarbis 24.08.2017 kell 21.45 antud seletusest nähtub et

alkohoolset jooki „Fizz“ siider (2 x 0,5 l) ning „Saku Ice“ õlut (0,33 l). käis jaoskonnas Ta uriiniproovi andmas ning tulemust veel ei tea. Fentanüüli tarbis ta väga väikeses koguses. Ta kahetseb tehtut ning pöördub 28.08.2017 Wismari Haiglasse narkootikumide vastasele ravile.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusalusega senise katseaja jooksul kohtutud 11 korda. Vanglast vabanedes pöördus kriminaalhooldusalune koheselt 28.04.2017 Wismari Haiglasse, et täita lisakohustust alluda narkootikumide vastasele ravile, mille kohta

esitas 02.05.2017 kriminaalhooldusalune Wismari Haigla tõendi nr 3739, kus on kirjas, et

kriminaalhooldusalune viibis 28.04.2017 Wismari Haiglas psühholoogi juures. Samuti käis

kriminaalhooldusalune 08.05.2017 ja 07.06.2017 Wismari Haiglas psühholoogi juures

vastuvõtul, mille kohta esitas dokumendid. Kriminaalhooldusaluse väitel ei soovinud ta asendusravi läbida, kuna ta sai ise hakkama sõltuvusainete tarvitamisest hoidumisega.

25.08.2017 helistas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

nooremuurija, vanemkomissar Tanel Lees ja väitis, et eile 24.08.2017 kontrolliti

kriminaalhooldusalust, kuna tal oli narkootikumide üledoos ning sõber kutsus talle kiirabi.

Kohale tuli ka politsei. Narkootikumide tarvitamist kiirtestiga politsei ei tuvastanud, kuid uriiniproov saadeti ekspertiisi, sest kriminaalhooldusalune oli ise politseile väitnud, et tarvitas

fentanüüli, mida politsei kiirtest ei näita. Politsei sõnul kriminaalhooldusalusel 24.08.2017 alkoholijoovet ei tuvastatud. 25.08.2017 helistas kriminaalhooldusametnik A.S-ile

ning kriminaalhooldusalune väitis, et ta oli tõesti 24.08.2017 tarvitanud nii alkoholi kui ka fentanüüli. Samuti teatas kriminaalhooldusalune, et saab tööle. Kriminaalhooldusalune väitis, et ta ta helistab kohe Wismari Haiglasse ning paneb aja, et minna narkootikumide vastasele

ravile. 31.08.2017 ilmus kriminaalhooldusalune registreerimisele ning esitas

kriminaalhooldusametnikule tasulise teenuse arve tasumise kohta dokumendi, mis on

väljastatud Wismari Haigla AS ist 28.08.2017, sest kriminaalhooldusalune käis psühhiaatria -

vastuvõtul. Kriminaalhooldusalune väitis, et saab statsionaarsele ravile alates 05.09.2107 (eeltoodu kohta esitas kriminaalhooldusaluse ema Wismari Haigla AS tõendi nr 3944, kus on

kirjas, et kriminaalhooldusalune on suunatud 05.09.2017 statsionaarsele võõrutusravile, orienteeruv ravi

on 20 päeva). Kriminaalhooldusalusega on alates 05.04.2017 viidud läbi pereteraapiat MDFT. Pereterapeudi

kokkuvõttest nähtub, et pereteraapia on kulgenud nõuetekohaselt. Pere on koostöövalmis,

suhtlemisel ollakse avameelsed ning valmis abi vastu võtma. A.S suhtub

pereteraapiasse samuti tõsiselt ja püüab oma sõltuvusprobleemide ja muude

3

terviseprobleemidega tegeleda. MDFT pereteraapia A.S-iga jätkub kuni oktroobi lõpuni, vajadusel on võimalus teraapia pikendamiseks. Kriminaalhooldusalune on alates 10.05.2 gal kohtumisel 017 registreeritud töötuks ning ta on i

esitanud Töötukassa dokumendi, mis näitab, et isik on käinud Töötukassas registreerimas. Augustis 2017 väitis kriminaalhooldusalune, et unustas Töötukassa registreerimise dokumendi koju ning esitab järgmisel kohtumisel, kuid järgneval kohtumisel väitis kriminaalhooldusalune

taas, et tal jäi Töötukassa registreerimise dokument koju. Kriminaalhooldusametnik võttis 31.08.2017 ühendust Töötukassa juhtumikorraldajaga, kes väitis, et kriminaalhooldusalune ei

ilmunud 04.08.2017 Töötukassasse registreerima ning seega oli A.S-i töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev 04.08.2017. Töötukassast saadeti kriminaalhooldusametnikule

31.08.2017 kriminaalhooldusaluse töötuna arveloleku lõpetamise otsus.

Kriminaalhooldusaluse sõnul otsis ta aktiivselt tööd, kuid ta sai paljudest firmadest eitava vastuse. 25.08.2017 helistas kriminaalhooldusalune ning väitis, et ta on proovitööl ning ta saab alates 28.08.2017 ametli xxxx, kuid kuna ta pidi alates 05.09.2017 minema kult tööle firmasse

Wismari Haiglasse statsionaarsele võõrutusravile, siis lükkus tööle minemine edasi. Kriminaalhooldusalune on samas aga kindel, et ta saab kindlasti antud firmasse tööle. A.S helistas 14.09.2017 kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ravi on olnud tõhus ning ta saab Wismari haiglast välja 25.09.2017.

Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada A.S-ile määratud katseaega 3 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on lähtunud ettepanekut

tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on rikkunud katseajal kohtu poolt määratud

lisakohustust ning kriminaalhooldusaluse sõnul ta kahetseb tehtut ning on andnud lubaduse lisakohustusi täita.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, erakorralise ettekandega, A.S-i

selgitustega ning erakorralisele ettekandele lisatud tõenditega, on seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ja kuulub

rahuldamisele. Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2938 kohustati

A.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Erakorralisest ettekandest ning selle lisadest

ja A.S-i selgitustest nähtub, et kriminaalhooldusalune rikkus 24.08.2017 temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (A.S

tarvitas fentanüüli ja karfentanüüli). Kohus, arvestades asjaolu, et

kriminaalhooldusalune kahetseb enda tegu ning pöördus 05.09.2017 Wismari Haiglasse statsionaarsele võõr saab käesoleval ajal pidada utusravile, leiab, et esitatud asjaoludel katseaja

pikendamist piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Kohus annab kriminaalhoold

usalusele täiendava võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne A.S-ile määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra kuulub rahuldamisele.

4

Maakohus juhindus eeltoodust ja 427,

432 KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, § § 383, § 384 ja § sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp