2-16-8425/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8425

Tsiviilasi

Xxxxhagi AS Martinoza vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 686,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja Tavo Tiits (e-post

menetlus@njordlaw.ee)

Kostja AS Martinoza (registrikood 10078109, asukoht

Narva mnt 4, 10117 Tallinn),

Kostja

lepinguline

esindaja

Xxxx(e-post

xxxx@krediidipank.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.12.2016, 17.04.2017 ja 05.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlused 05.09.2017 protokolli parandamiseks.

2. Lugeda õigeks protokolli lk-l 1 märgitud Xxxxesindaja vastus järgmiselt: „/---/

Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud

puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand ei olnud

ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“.

3. Lugeda õigeks protokolli lk-l 4 märgitud Xxxxesindaja vastus järgmiselt: „/---/

Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud

tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa

tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, kuigi sein ise on

loodis“.

4. Lugeda õigeks protokolli lk-l 5 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Kostja

vastus hagile lisa 3. 01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“.

5. Lugeda õigeks protokollis lk 3 tunnistaja isiku nimi Anna Keelmann.

6. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

7. Välja mõista AS-ilt Martinoza Xxxxkasuks kahju 3 409,68 eurot.

8. Välja mõista AS-ilt Martinoza Xxxx kasuks viivis nõudelt 3 409,68 eurot VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.05.2016 kuni kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud 21,40 % ulatuses Xxxxja 78,60 % ulatuses AS-i Martinoza

kanda.

10. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule hagi AS Martinoza (edaspidi

kostja) vastu tekitatud kahju 4 337,68 euro ja viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja kahjunõue koosneb parkettpõranda välja vahetamise kulust

3 193,68 eurot; mööbli (sh köögimööbli) ümber tõstmise kulust 216 eurot; ööbimiskulust 328

eurot ja ekspertarvamuse kulust 600 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja Xxxx 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja

asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi (edaspidi korter) aadressiga

Heki tee 4-37, Viimsi vald. 27.10.2014 allkirjastasid hageja ja Xxxxühelt poolt ning kostja

teiselt korteri üleandmise-vastuvõtmise akti. Korteri üleandmisel korteri parkettpõrandal

puuduseid näha ei olnud. Samuti ei teavitanud kostja, et korteri parkettpõrandal oleks

puuduseid. Pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ilmnes, et korteri parkettpõrand on

ebatasane, lainetab, on kohati üles pundunud, pealkäimisel vajub ja nagiseb. 17.04.2015

pöördus hageja kindlustusandja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poole, arvates, et

tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kahju hüvitab kindlustusandja. 08. mail 2015 sai hageja

UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalilt vastuse, milles teatati, et tegemist pole

kindlustusjuhtumiga, mistõttu kindlustusandja kahju ei hüvita. Kindlustusandja hinnangul on

parkettpõrand paigaldatud ebakvaliteetselt. 16.06.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles

kirjeldas parkettpõranda puuduseid ning palu kostjal Martinozal puuduse kõrvaldada. Kostja

keeldus 21.06.2015 e-kirjas puuduse kõrvaldamisest.

3. Hageja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt ja ehituseksperdilt ekspertarvamuse.

28.04.2016 allkirjastatud ekspertarvamuses on kokkuvõtvalt leitud, et korteri parkettpõrand ei

vasta keskmisele kvaliteedile ning kogu liimitud laudparkett tuleb lahti võtta ja asendada

uuega. 02. mail 2016 saatis xxxxMartinozale uuesti nõudekirja, paludes parkettpõranda

puuduse kõrvaldada või alternatiivselt puuduse kõrvaldamisele hüvitada põranda asendamise

maksumuse ning lisaks hüvitada muu seonduv kahju. 12.05.2016 vastas kostja, et ei pea

ennast korteri müügilepingu rikkumise eest vastutavaks, kuna hageja teadis korteri ostmisel,

et parkettpõrand pole paigaldatud kvaliteetselt.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 05.07.2016 kohtule esitatud seisukohas, et

kostja samaaegselt nii eitab kui kinnitab parkettpõranda puuduste olemasolu. Kostja väide

parkettpõranda puuduste mitte esinemisest on tõendamata. Tähendust ei oma, et korter oli

enne korteri müügilepingu sõlmimist xxxxkasutuses, kes väidetavalt kostjat puudustest ei

informeerinud. Korteri väidetav kasutamine xxxxpoolt ei tähenda, et korteril varjatud

puuduseid ei esinenud. Pole teada, kas xxxx korteri parkettpõranda puudustest teada sai.

Üürilepingust nähtub, et see sõlmiti enne kütteperioodi algust. Pole välistatud, et xxxx ei

kasutanud korterit pärast kütteperioodi lõppu. Seega ta ei pruukinud põranda puuduseid

näha/kuulda/tunnetada. Samuti pole tõendatud, et xxxx kostjat puudustest ei teavitanud.

Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et konkreetselt hageja teadis korteri

müügilepingu sõlmimisel parkettpõranda puudustest. Korteri parkettpõranda puudused ei

olnud korteri ülevaatamise ajal nähtavad. Tegemist on varjatud puudustega, mis ilmnesid alles

pärast korteri müügilepingu sõlmimist.

5. 01.12.2016 korraldaval kohtuistungil selgitab hageja, et pärast kütteperioodi lõppu ilmnes,

et parkett on puudustega. Alguses arvas, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuid kindlustus

leidis, et tegemist on ehituspraagiga. Hageja palus kostjal puudused kõrvaldada, kuid kostja

vastas, et tegemist ei ole varjatud puudusega ning väidetavalt oli põranda seisukorraga korteri

ostmise ajal võimalik tutvuda. Hageja leiab kohtule 08.12.2016 esitatud seisukohas, et kostja

teadis või pidi teadma, et parkettpõrand on puudustega. Samas korterelamus omab

korteriomandit nr 6 xxxx, kes omab ehitusalaseid teadmisi. xxxx märkas juba enne korteri

ostmist, et parkettpõrand pole nõuetekohane. xxxx leppis kostjaga kokku, et kostja kõrvaldab

puuduse enne müügilepingu sõlmimist.

6. Hageja leiab 11.09.2017 kohtukõne teesides, et kostja väide ekspertarvamuse

usaldusväärsusest on juba oma sisult alusetu, kuid on ka esitatud hilinenult pärast

eelmenetluse lõppu ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Juhul, kui kostja oleks eelmenetluse

käigus soovinud ekspertarvamuses toodut ümber lükata, oleks kostja pidanud esitama

ekspertarvamusega sarnast kaalu omava tõendi. Samuti on väär kostja väide, justkui ei oleks

toimunud ekspertiisi tegemisel põrandakonstruktsiooni avamist. Vaidlus puudub selles, et

pooled ei ole korteri ja selle parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud VÕS § 217 lg 1

p 1 mõttes. Hageja sai korterit ostes eeldada pigem kõrgemate, kui keskmiste kvaliteedinõuete

täitmist, sest kostja reklaamis müügikuulutuses korterit uuena ja ka korteri üleandmise-

vastuvõtmise aktis on korteri seisukorraks märgitud hea.

7. Korteri parkettpõranda keskmise kvaliteedi nõuded on tuletatavad dokumendist Viimistlus

RYL 2000 peatükist 77 „Puit- ja plaatalusel põrandakatete paigaldamine”, alapunktist 77

„Parketitöö”. Kostja on rikkunud müügilepingut, sest korteri laudparkettpõrand on

puudustega, parkettpõrand ei vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ja ei ole vähemalt

keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 punkti 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Korter, sh

parkettpõrand, on lepingutingimustele mittevastav ka seetõttu, et hageja korteriga

võrreldavate korterite parkettpõrandatel selliseid puuduseid tavaliselt ei esine. Kostja vastutab

müügilepingu rikkumise eest, puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Puudused ei

tulene

nende

olemust

ja

ulatust

arvestades

hageja

või

tema

pereliikmete

tegevusest/tegevusetusest ega ka põranda märgumisest nagu väidab kostja.

8. Kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest ei välista ega piira ka lepingu punktides 3.3.1

ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle

ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise ajal. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile nr

3-2-1-100-15, p-le 33 ning leiab, et kostja igal juhul vastutab müügilepingu rikkumise eest,

sest korteri parkettpõrandal lepingu sõlmimise ajal veel väliselt tajutavaid puuduseid ei

esinenud ning lisaks on põrand varjatud puudustega, mida hageja kui eriteadmisi mitteomav

isik ei saanud tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada. Juhul, kui kohus leiab, et

ekspertarvamuse tellimise kulu kuulub hüvitamisele menetluskuluna, palub hageja vastava

kulu kostjalt välja mõista menetluskuluna. Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, kuna

põranda väljavahetamise korral hagejale mingit kasu seetõttu ei teki ja hageja rikastumisest

rääkida ei saa.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja ei

omandanud kostjalt uut korterit vaid eelnevalt ekspluateeritud korteri. Põranda paigaldamise

tööde lõpetamise tähtaeg oli 29.04.2011. Korteri parkettpõranda puudused pidid hagejale

olema nähtavad juba enne korteri ostmise otsuse langetamist. Korterisse parkettpõranda

paigaldamise ja 2014/2015 kütteperioodi lõpu vahel oli kolm talve/kütteperioodi, millisest

perioodist osal ajal oli korter eluruumi üürilepingu alusel ka aktiivses kasutuses. Juhul, kui

põrand on ebatasane ja sellele on paigaldatud parkett, ei ole kuidagi võimalik, et ebatasasusest

tingitud hageja poolt välja toodud puudused ilmnesid hoolimata selle aktiivsest kasutamisest

ja mitmest kütteperioodist alles ca neli aastat pärast põranda paigaldamist. Hageja on korteri

müügilepingu sõlmimisel kinnitanud, et ta on korteri ja selle oluliste osade seisundiga

tutvunud ning nõustub korteri ostma seisundis, millises korter oli korteri müügilepingu

allkirjastamise päeval.

10. Juhul, kui kostja oleks korteri müügilepingut rikkunud, ei vastutaks kostja vastavalt VÕS

§-le 218 lg 4 asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui hageja lepingu sõlmimisel asja

lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kõnesoleval juhul oleks pidanud

hageja igal juhul korteri müügilepingu sõlmimisel korteri parkettpõranda seisukorrast teadlik

olema, sest ca neli aastat korteri parkettpõranda paigaldamisest kuni korteri müügilepingu

sõlmimiseni on pikk aeg hageja poolt välja toodud väidetavate puuduste ilmnemiseks. Kostja

on seisukohal, et hageja poolt esitatud info väidetavate korteri põranda puuduste avastamise

kohta alles pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ei ole veenvad ning puuduvad konkreetsed

andmed hageja sellekohaste väidete tõendamiseks. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole

korteri müügilepingut rikkunud ja hageja poolt välja toodud kahju hüvitamise ning viivise

nõude eeldused ei ole täidetud.

11. 01.12.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil ei võta kostja omaks ühtegi faktiväidet.

Kostja leiab, et kahju tekkimine on tõendamata. Kostja ei müünud hagejale põrandat vaid

korteri, mille seisukord oli hagejale väga hästi teada enne otsuse tegemist. Mõlemad pooled

olid nõus, et korter on heas mitte väga heas seisukorras. Korter vaadati enne ostu põhjalikult

üle. Suure tõenäosusega toimus seal korteris kindlustusjuhtum, miks muidu esitati avaldus

kindlustusandjale, suurem ebatasasus on aknaaluses kohas, ilmselt unustati aken lahti.

Korteris pandi parkett 2011 aastal, päris kindlasti ei saanud parketi seisundile 2014-2015

kütteperiood mõjuda, see pidi toimuma varasematel aastatel.

12. Kostja leiab 11.09.2017 esitatud kohtukõne teesides, et kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud. Lepingu esemeks olev korter asub ehitises, mis on olulises osas valminud aastal

2008. Kostja oli kõnealuse korteri kolmas omanik. Kostja soetas korteri 2010 detsembris

täitemenetluses läbiviidud enampakkumiselt, millest tulenevalt ei kandunud kostjale üle

vastutus hoone ehitaja ega eelmise omaniku tehtud võimalike vigade eest (VÕS § 217 lg 3).

Korter valmis 2011 aasta sügiseks ning korter oli üürilepingu alusel kasutuses 26. augustist

2013 kuni 25. augustini 2014. Eluruumi kasutamisel sai siseviimistlus mõnevõrra kahjustada.

Hageja käis enne ostuotsuse tegemist mitmel korral korteris ja tajus selle omadusi vahetult.

On ilmne, et hagejale müüdud korteri siseviimistlus, sh põrandad olid mõnetise kuluvuse

astmega. Hageja vaatas korteri väga tähelepanelikult üle, palus korteri viia temale sobivasse

seisukorda ning tegi peale korteri teistkordset ülevaatust ostuotsuse.

13. Hageja kolis korterisse sisse 31.oktoobril 2014 ning vaatas korteri seisundi veelkord

erakordse põhjalikkusega üle. Hageja ei esitanud ühtegi etteheidet, mis oleks hinnatav

parkettpõranda väliselt tajutava puudusena (vajumine, nagisemine jm). Kostja juhib kohtu

tähelepanu 25.augusti 2014 ehitise vastuvõtmise aktile ja tunnistaja xxxx vande all antud

ütlustele. Osundatud tõenditega on tõendatud, et korteri, sh põranda seisukord oli hea, pigem

väga hea. Aktis ei ole ühtegi märkust. Kui põrandal oleks olnud kahjustused, siis oleks need

akti p-s 2 kindlasti märgitud. On ilmne, et parkettpõranda mõnetine vajumine (ujumine),

millega võivad kaasneda tavapärased naginad, oli hagejale kõige hilisemalt teada 2014 aasta

novembris ja tema poolt korteri omadusena aktsepteeritud. Hageja on väliselt tajutavast

puudusest esimest korda teatanud 16.juunil 2015, so ca 8 kuud peale müügilepingu sõlmimist

ja valduse üleandmist. Parketi pundumine ja vajumine on parketi omadused, mida pidi hageja

kindlasti koheselt nende tekkimisel tajuma. Kostja on seisukohal, et nimetatud võimalikud

puudused ei ole kuidagi seostatavad kostja käitumisega. Väidetavast varjatud puudusest

(parketi ebaühtlasest liimimisest ebatasasele aluspõrandale) on hageja teatanud alles mais

2016, so 19 kuu peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist. Kostja arvates sai

väidetav pundumine olla tingitud akna või rõdule avaneva ukse lahti jätmisest, või muul

põhjusel (vaasi ümberminek, loksumised lemmiklooma veenõust vm) vedeliku või märja

eseme parketile sattumisest.

14. Ehitustava RYL 2000 järgi on valmisparketile on lubatud paine L/600. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et see avastatud vajumine (paine) oleks lubatust

rohkem. Kostja tellis ja andis kõnealuses hoones parketi paigaldanud töövõtjale üle parketi

koos alusvaibaga. Puudub mistahes alus eeldada, et töövõtja otsustas iseseisvalt alusvaipa

mitte panna, vaid soetada liim ja paigaldada parkett liimituna. Ühestki kohtule esitatud

tõendist ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõnealuses korteris ei ole parketi alusvaipa

paigaldatud. Väidetav konstruktsioonide avamine on seisnenud vaid ühe ukse lävepaku

äravõtmises. Kostja ei saanud kuidagi ära hoida hageja kasutuses olevas korteris

niiskuskahjustuste tekkimist. On ilmne, et kõik väidetavad ebatasasused on lubatud hälbe

piires +/-3mm / 2m kohta. Vastavalt Riigikohtu otsuses 3-2-1-100-15 avaldatud seisukohale

(p 47), mille järgi ei saa asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste

hüvitamist nõuda hagiga. Seega on kahju hüvitamise nõue summas 600,00 eurot

põhjendamata.

15. Kostja arvates ei ole hageja soov veeta mõnda aega hotellis seostav kostja vastutusega.

Kostjal puudub kohustus selliste kulutuste hüvitamiseks. Isegi juhul, kui kohus peaks

tuvastama mõnes toas parketi vahetamise vajaduse, ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks

ei saa kostja selle töö tegemise ajal kasutada ülejäänud korterit (kokku 93,3m2). Kulu mööbli

nihutamise vajadusega 216 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja on esitanud tulevikus

tekkida võiva kulutuse hüvitamise nõude summas 3 193,68, mis on väidetavalt kogu

korterisse paigaldatud parketi vahetamise kulu. On ilmne, et hageja elukvaliteeti ei mõjuta

kuidagi köögis (külmkapi jala ja lemmiklooma kausi vahel) mõõdetud parketi 4mm kalle.

Puuduvad mistahes tõendid, et kalle esineks ka mujalt mõõdetuna. Üheski toas ei ole vajadust

teha kulutusi põranda säilitamiseks või kaitsmiseks. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et

osa hageja nõutavast kahjust on põhjendatud, tuleb see arvestada taastamisväärtuse

põhimõttel. Kostja hinnangul on parkettpõranda amortiseerumise aeg 10 aastat. Seega saab

taastamisväärtus olla üksnes 50% nõutavast ja kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud

kahjust.

MENETLUSE KÄIK

16. Hageja esitas 07.09.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokolli lk-l 1

on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja

toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand oli

ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“. xxxxesindaja palub muuta

nimetatud lause ja asendada see Xxxxesindaja poolt öelduga: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis

hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et

puudus aluskate ja põrand ei olnud ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt

liimituna“. Protokolli lk-l 4 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Põrand on paigaldatud

otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud

hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp

on viltu, seega sein ei ole ka loodis“.Xxxxesindaja palub muuta nimetatud lause ja asendada

see Xxxxesindaja poolt öelduga: „„/---/ Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt

liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt

aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, kuigi sein ise on

loodis“.Protokolli lk-l 5 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 1.

01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“. Xxxxesindaja palub muuta nimetatud lause

ja asendada see Xxxxesindaja poolt öelduga: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 3. 01.12 tõendite

esitamise dokument – kõik lisad“.

17. Kostja ei nõustu hageja taotlusega protokolli parandamises. Protokoll kajastab istungil

väljendatud põhisisu õigesti. Kohtuistungi protokollilt ei eeldata stenogrammile omast

täpsust. Kostja esitas 07.09.2017 taotluse protokolli parandamiseks ning parandada tunnistaja

vande andnud isiku ebaõige nimi Leo Tõnurist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte

poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata protokolli parandamise taotlused.

19. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada

taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise

taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus

ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Pooled esitasid protokolli

parandamise

taotluse

õigeaegselt,

so

kolme

tööpäeva

jooksul

alates

protokolli

allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50

lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku

edasikaebamise

seisukohalt

olulist.

Hagejate

osundatud

laused

on

menetlustoimingu seisukohalt olulised, mistõttu kohus rahuldab taotluse ja parandab

protokolli. Samuti on kostja taotlus protokolli parandamiseks põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

20. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates ära 05.09.2017 toimunud kohtuistungil ära kostja vande all, poolte esindajad ja

tunnistaja, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

21. Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

-

hageja,

kostja

ja

Xxxx

sõlmisid

27.10.2014

korteriomandi

müügilepingu

ja

asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi (edaspidi korter) aadressiga

Heki tee 4-37, Viimsi vald;

- 27.10.2014 allkirjastasid hageja ja Xxxxühelt poolt ning kostja teiselt korteri üleandmise-

vastuvõtmise akti;

- pärast 2014/2015 kütteperioodi avastas hageja, et korteri parkettpõrand on ebatasane,

lainetab, on kohati üles pundunud, pealkäimisel vajub ja nagiseb;

- hageja pöördus 17.04.2015 kindlustusandja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poole,

arvates, et tegemist on kindlustusjuhtumiga;

- 08.05.2015 kirjaga teatas UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalil hagejale, et tegemist pole

kindlustusjuhtumiga, mistõttu kindlustusandja kahju ei hüvita;

- 16.06.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles kirjeldas parkettpõranda puuduseid ning

palus kostjal puuduse kõrvaldada;

22. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

23. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

24. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus kohustuse rikkumine kostja poolt.

Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju

hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-s 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

25. Seega tuleb esmalt analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja, kostja ja Xxxx sõlmisid 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja

asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteri aadressiga Heki tee 4-37, Viimsi

vald. Sellest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes ning

poolte vahel on kehtiv lepinguline võlasuhe. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal on

lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 208 lg 1

kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja

aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217

lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,

liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Pooled vaidlevad selle üle kas korter, sh pakettpõrand, vastab

lepingutingimustele.

26. Kohustuste rikkumine hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset täitmist. Rikutud kohustuseks

võib olla ka võlasuhte rikkumise tagajärjel tekkiv kohustus, eelkõige kohustus mittekohane

täitmine parandada või asendada. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud poolte vahel

27.10.2014 sõlmitud korteri müügilepingut (edaspidi leping), sest kostja müüdud korteri

parkettpõrand on puudustega ja ei vasta seetõttu vähemalt keskmisele kvaliteedile. Vaidlus

puudub selles, et pooled ei ole korteri ja selle parkettpõranda omadustes eraldi kokku

leppinud. Seega pidi korter, sh parkettpõrand, olema vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kohtule

esitatud

müügikuulutusega

on

tõendamist

leidnud,

et

kostja

reklaamis

müügikuulutuses korterit uuena (tl 120, I kd). Samuti on korteri üleandmise-vastuvõtmise

aktis 27.10.2014 eluruumi seisukorraks märgitud hea (tl 24, I kd). Tõendamist on leidnud, et

korteri üleandmisel parkettpõrand puuduseid näha ei olnud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja

Anna Keelmanni ja hageja vande all antud ütlustega. Tunnistaja Anna Keelmanni ütlustega on

tõendatud, et korteri üleandmisel parkett nagises tavapäraselt (tl 180, I kd). Samuti ei

teavitanud kostja ostueelselt hagejat, et korteri parkettpõrandal oleks mistahes puuduseid.

Korteri väidetav kasutamine üürniku xxxxpoolt ei tähenda, et korteril puuduseid ei esinenud.

Samuti märgib kohus, et üürnik ei pruugi ole üüritava asja suhtes nõudlik kui on korteri

omanik ja selles tulenevalt ta ei pruukinud parketi puuduseid näha ega tunnetada.

27. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu

ilmnesid parkettpõrandal väliselt tajutavad puudused, siis kui lapsed mängisid, siis märkas

hageja, et parkett vajus üles-alla. Hageja arvas, et äkki on mingi leke või õnnetus ja põranda

all on vesi jooksnud. Kuna korter oli kindlustatud, siis esimesena pöördus hageja kindlustusse

(tl 183, I kd). 08.05.2015 teatas UAB DK „PZU Lietuva „ Eesti filiaal hagejale, et tegemist ei

ole kindlustusjuhtumiga. Ehituseksperdi hinnangul on parketi vajumise põhjuseks peale

astumisel ebatasane aluspõrand (tl 25, I kd). Seega sai hageja parkettpõranda mittevastavusest

lepingutingimustele esmakordselt teada 08.05.2015. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab

teatama asja lepingutingimusele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Käesoleval juhul ei ole

tegemist tarbijalemüügilepinguga, kuna tarbijalemüügilepinguks saab olla üksnes selline

müügileping, mille objektiks on vallasasi (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne,

§ 208 komm 3.5.2. c), lk 12). Hageja teavitas 16.06.2015 e-kirjaga kostjat parkettpõranda

puudustest (tl 27). Parkettpõranda varjatud puudustest sai hageja teada ehitusekspertide Elmet

Eina ja Indur Põldaru ekspertiisi tegemise järgselt 2016 aprillis, misjärel 02.05.2016 esitas

hageja kostjale nõudekirja parkettpõranda puuduste kõrvaldamiseks (tl 41-44). Seega on

hageja teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul.

28. Kostja poolt tõendina esitatud ehituse töövõtulepingust nähtuvalt pidi parketi

paigaldustööde kvaliteet vastama RYL 2000 2. kvaliteediklassi normidele (tl 61, I kd). Hageja

poolt tellitud ekspertiisaktiga 03.04.2016 on tõendatud, et korteri parkettpõrand ei vasta

keskmisele kvaliteedile. Eksperdid tuvastasid, et põrandakonstruktsiooni avamisel selgus, et

laudparkett pole paigaldatud ujuvana, kuna puudub aluskate. Ülevaadatud korteris on

laudparkett paigaldatud põranda betoonplaadile ebakvaliteetselt liimituna. Eksperdid hindasid

parketitööde paigalduse kvaliteeti Viimistlus RYL 2000 peatükis 77 „Puit- ja plaatalusel

põrandakatete paigaldamine, alapunkt 771 Parketitöö, 771.414 Laudparketi alusele liimimine,

tabel 771:T2, kus aluse lubatud tasasushälbed 2 klassi eluruumides on ±3 mm mõõtepikkuse 2

meetrit kohta. Vaadeldud objektil ei ole laudparketi aluspõrandale liimimine kvaliteetne.

Parkett on kohati üles punsunud, nt radiaatorite juures ja seinte ääres ning ruumi nurkades ja

uste alustes. Parkett ei ole ühtlaselt aluse küljes kinni, vaid on ebakvaliteetse liimimise tõttu

tulnud aluspinna küljest lahti ja lainetab; põranda tasasuse mõõtmisel selgus, et tasasushälbed

ületavad eluruumi põranda klass 2 suurima lubatud hälbe ±3 mm (tl 29-36).

29. Eeltoodust tulenevalt on ekspertarvamusega tõendatud, et korteri parkettpõrand ei vasta

RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ja ei ole igal juhul vähemalt keskmise kvaliteediga

VÕS § 217 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Nimetatut on ka kostja ka ise tunnistanud

12.05.2016 vastuses hageja nõudekirjale, milles kostja märgib, et hageja poolt kirjeldatud

parkettpõranda puudused pidid olema nähtavad ja kuuldavad juba ostuotsuse tegemisel, kuna

tegemist ei olnud uue korteriomandiga (tl 46). Kostja vastuväited ekspertiisakti

ebausaldusväärsuse kohta on põhjendamatud ja tõendamata. Kohtul ei ole alust kahelda EKEI

poolt riiklikult tunnustatud eksperdi xxxx ja ehitusekspert xxxx pädevuses. Samuti on

nimetatud väide esitatud hilinenult pärast eelmenetluse lõppu.

30. Korter tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1

tähenduses. Seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Kostja vastutab

asja puuduste eest, mis olid olemas asja üleandmisel, isegi kui nad neist ei teadnud (VÕS §

218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 ja 4 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust

teadis või pidi teadma. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis korteri, sh parketi omadusi ja

ostis teadvalt nimetatud omadustega korteri. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

kostja on rikkunud müügilepingut, sest korteri parkettpõrand on puudustega, parkettpõrand ei

vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ning ei ole vähemalt keskmisele kvaliteediga.

Kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest, puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud.

Kostja vastutus ja tema vastu õiguskaitsevahendite kohaldamine ei sõltu kostjapoolsest

puudustest teadmisest või nendest teadma pidamisest. Kostja kui müüja vastutuse tekkimiseks

piisab, kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel on olemas hiljem

lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et

korteri parkettpõranda (varjatud) puudused või nende tekkepõhjused eksisteerisid juba korteri

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel hagejale.

31. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest ei

välista ega piira ka lepingu punktides 3.3.1 ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri

ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise

ajal. Riigikohus on märkinud, et kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja

müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja

nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks

müügilepingus märgitud. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest

(vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja

müügilepingu rikkumise eest, sest korteri parkettpõrandal lepingu sõlmimise ajal veel väliselt

tajutavaid puuduseid ei esinenud ning varjatud puudusi ei saanud tavapärase välise ülevaatuse

käigus avastada.

32. Järgmisena analüüsib kohus kas kostja vastutab kahju tekitamise eest. VÕS § 218 lg 1

kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on

olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem. Sellest tulenevalt vastutab kostja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest ning ka juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem.

Kohus leiab, et kostja on vastutav lepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg

1 järgi vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav.

33. Hageja on kohtule esitanud tulenevalt lepingu rikkumisest tulevikus tekkiva varalise

kahjunõude. Seega tuleb kohtul hinnata kahju suuruse põhjendatust ja tõendatust. VÕS § 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulevikus kantavate mõistlike kulude

ulatuse kindlaksmääramisel saab kohus kasutada § 127 lg-s 6 sätestatud diskretsiooniõigust

(vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 128, komm 4.2.2, lk 451). VÕS § 127 lg

6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks

teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab

hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on ka märkinud, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude

kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset

suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-05)

34. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena kahju

tekkimist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegelikult kostja teadis või vähemalt pidi

mõistma, et suure tõenäosusega on hageja korteri parkettpõrand puudustega, sest aluspõranda

ebatasasuse ja parketi lainetamisega on samas kortermajas olnud probleeme ka teistes

kortertites, mis oli kostjale juba varasemalt teada asjaolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud parkettpõranda tervikuna välja vahetamine. Kostja ei ole tõendanud, et

parkettpõrand tuleks välja vahetada osaliselt. Kohtule esitatud ekspertarvamuse kohaselt on

uue parkettpõranda maksumus 3 193,68 eurot (tl 35, I kd). Kohus tegi hagejale 01.12.2016

korraldaval kohtuistungil ettepaneku tõendada kahju tekkimist ning täiendavalt tõendada

parkettpõranda maksumust. Hageja esitas 08.12.2016 kohtule xxxxOÜ hinnapakkumise,

mille kohaselt on uue parketi paigaldamise kulu 76m² korteri puhul koos käibemaksuga 3 420

eurot (tl 134, I kd). Samuti esitas hageja kohtule xxxxOÜ hinnapakkumise summas 4 190

eurot (tl 135, I kd). Nimetatud hinnapakkumine sisaldab ka haldus ja ettevõtte kulu, mööbli

liigutamist, köögimööbli aluskappide lahti ja kokku panemist, transporti, eeltööd, koristust,

prügivedu ja utiliseerimist kokku summas 622 eurot (tl 135).S Seega on hageja poolt esitatud

parketi hinnad kallinenud võrreldes ekspertavamuses märgituga. Kohtu hinnangul on parketi

kulu vajalik ja hageja poolt nõutud summa 3 193,68 eurot mõistlik ja põhjendatud. Seega on

kahju 3 193,68 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb

kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu.

Antud normi eesmärkiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise

kohustuse läbi. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja müüs korterit uue korteri sildi all, siis

võis hageja eeldada, et korteri parkett on samasuguses olukorras nagu uuel korteril. Seega

parketi kahjuhüvitis vähendamisele ei kuulu.

35. Kohus leiab, et hageja mööbli ümber paigutamise kulu 21,60 eurot tunnis 10 tunni kohta

summas 216 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kohus asus eelnevalt

seisukohale, et kogu korteris on tarvis parkett vahetada, siis on vajalik ka mööblit kõikides

tubades nihutada. Kohtu hinnangul on selleks vajalik teenuse tellimine. Üldteada asjaolu on,

et raske mööbli (kapid, diivanid, voodid jms) liigutamise näol on tegemist füüsiliselt raske

tööga ning ei saa eeldada, et seda oleks võimalik teha hagejal ja tema elukaaslasel.

xxxxhinnapakkumise kohaselt on haldus ja ettevõtte kulud, mööbli liigutamised, köögimööbli

aluskappide lahti ja kokku panemine, transport, eeltööd, koristus, prügivedu ja utiliseerimine

kokku 622 eurot (tl 135). Seega on ekspertarvamuses välja toodud mööbli ümber paigutamise

kulu 216 eurot mõistlik ja põhjendatud.

36. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ööbimiskulu 328 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et

parketi paigaldamise ajal ei saa korteris elada. Hageja on üksnes paljasõnaliselt märkinud, et

võimalik ehitaja selgitas, et uus parkettpõrand pannakse 5 päevaga ja sel ajal ei ole võimalik

korteris elada. Kohus märgib, et üldteada asjaolu on, et parketti ei paigaldata kogu korteri

ulatuses korraga, vaid pannakse tubade kaupa ning selles tulenevalt on võimalik oma elu

ümber korraldada selliselt, et parketi paigaldamise ajal on ka võimalik korteris elada.

37. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju nõude ekspertarvamuse tellimise kulu osas 600

eurot. Kostja leiab, et vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-100-15 ei saa asjatundja

arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamist nõuda hagiga. Hageja palub

juhul, kui kohus leiab, et ekspertarvamuse tellimise kulu kuulub hüvitamisele

menetluskuluna, vastav kulu kostjalt välja mõista menetluskuluna. Riigikohus on otsuses nr

3-2-1-100-15, p-is 47 märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise

kulutuste hüvitamist ei saa nõuda hagiga, vaid need tuleb esitada menetluskulude

kindlaksmääramisel. Seega ekspertarvamuse kulu summas 600 eurot kahjuna välja

mõistmisele ei kuulu.

Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue osaliselt rahuldamisele summas 3 409,68 eurot.

38. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude välja mõista alates hagi esitamisest viivis VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg 2

kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et

põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 3 409,68 eurot alates hagi

esitamisest, so alates 30.05.2016.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid ei oma kohtu arvates

tähtsust ja seetõttu kohus neid kohtuotsuses ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 238 lg 5 jätab

kohus vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid arvestamata.

MENETLUSKULUD

40. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi

78,60% ulatuses ja jättis rahuldamata 21,40 % ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta

78,60% ulatuses kostja kanda ja 21,40 % ulatuses hageja kanda.

41. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik