1-16-10682/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10682 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid M.M-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu

M.M , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 01.12.2016 ja lõpp 16.05.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.09.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Vabastada M.M temale Harju Maakohtu 03.12.2016 otsusega mõistetud k elektroonilise valve kohaldamisega koos aristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 M.M-i elektroonilise valve pikkuseks määrata 1 (üks) kuu.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata katseaeg alates käesoleva M.M-ile

kohtumääruse jõustumisest kuni 16.05.2018, allutades M.M-i katseajaks k

riminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada M.M-i g 1 p 1- katseajal järgima KarS § 75 l 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama ko : xxxx;

htu määratud alalises elukohas

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.M-i -des 2 ja 8

katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p sätestatud järgmisi lisakohustusi:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) osaleda kriminaalhooldaja poolt .

määratavas sotsiaalprogrammis

Määrata M.M kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada M.M karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, M.M-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 03.12.2016 otsusega menetluses tunnistati M.M lühi süüdi KarS § 424 rgi ja § 329 jä ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks

karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust

Viru Maakohtu 13.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuud 15 päeva vangistust, võrra ning mõistis lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5

kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 01.12.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega , toetab kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla.

3

P

rokuröri seisukoht

Prokurör ei soovi osa võtta M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest nud

vabastamise küsimuse läbivaatamisest kohtuistungil. Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeet a vangistusest vabastami av tingimisi ennetähtaega st. Prokurör märgib,

et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega pea vajalikuks neid täiendavalt üle korrata.

Kohtuistung

Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Avaldab, et kodus on vaja tütart aidata, laps ei saa koolis hakkama ja lapse ema ei tule aitamisega toime, kuna räägib ainult vene keelt,

kardab, et kui laps abita jääb, siis jääb klassi kordama. Selgitab, et tal ei ole

distsiplinaarkaristusi, viibib avavanglas, käib tööl, konflikte pole, saab kõigiga hästi läbi,

endise abikaasaga on suhted normaalsed. Kinnitab, et teab, et ei tohi vabanemise korral tarvitada alkoholi ja et on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja prokuröri seiukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata

asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral (neist 4 on arhiveeritud) ning

vangistuses viibib ta kolmandat korda. K

innipeetava käitumine vanglas on olnud nõuetekohane, distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks peab kohus veel asjaolu, et isik on töötanud vanglas majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, vestlused

elustiili, käitumise ja hoiakute teemal ning alates 30.05.2017 viibib avavanglaosakonnas.

Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemisel on kinnipeetaval o juures lemas kindel elukoht abikaasa ja tütre , kes on käinud

vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel, seega on omavahelised suhted head ning toetavad.

Elukohaks on 4-toaline korter, mis kuulub kinnipeetavale endale ja mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ka on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx xxxx, mille kaasomanik kinnipeetav ise on. Ka M.M-i abikaasa töötab ja omab

igakuist stabiilset sissetulekut, seega on kinnipeetav vabanemise korral majanduslikult kindlustatud, võlad puuduvad ning vabanemisfondis on 1410 eurot.

Vangla hinnangul on M.M teadvustanud oma probleeme ja võimalikke riskiolukordi, sõltuvusi diagnoositud ei ole, isik on küllaltki iseseisev ja mitte mõjutatav, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. küll Kinnipeetaval on enne vangistust olnud probleeme

alkoholi tarvitamisega, kuid kohtu hinnangul saab eelnimetatud ohutegurist tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule vastava sakohustuste kohaldamisega. te li

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% ja

vägivalla riteo toimepanemise tõenäosus 38 komponendiga uue ku %, mida saab lugeda keskmisest

mõnevõrra madalamaks tõenäosuseks.

4

Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles , tuleks kohtu hinnangul rikkunud kontrollnõudeid

anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja ho

iakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud

, muutused on püsivad ning tagasilangusi ei esine.

Katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli

jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Ka saab kinnipeetav vabanedes asuda täitma vastutustundliku lapsevanema rolli.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega k

. Elektroonilise äitumiskontrolli nõuetele ning lisakohustuste täitmisele valve pikkuseks peab kohus otstarbekaks

määrata ühe kuu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro

Kohtunik