1-09-6435/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-6435

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 juuli 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6435 (08230120438) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.L-i süüdistus KarS §199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav G.L

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld kinni peetud KrMS § 217 alusel 30.11.2008 ja vabastati 01.12.2008; kinni peetud KrMS § 217 alusel 25.11.2008 ja vabastati samal päeval.

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud, KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 63 lg 2 alusel vangistus 3 aastat 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 4 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 6 kuud, KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus 1 aasta ja 10 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata.

Väärteokorras varem karistatud 6-l korral Kaitsja Advokaat Jugans Grossman RESOLUTSIOON

1. G.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 toimepanemises ja mõista

karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.L-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg so 30.11.2008

kuni 01.12.2008, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada G.L-ile mõistetud karistust

Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 aasta 10 (kümme) kuu võrra ning mõista G.L-ile kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

5. G.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. G.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1395 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni

ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.L , 1-09-6435, kaitsjatasu“.

7. G.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.L, 1-09-6435, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. R Kiosk Eesti AS-i esitatud tsiviilhagi 5340 krooni nõudes rahuldada osaliselt ning

G.L-ilt välja mõista R Kiosk Eesti AS-i kasuks 4248 (neli tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) krooni.

10. DD esitatud tsiviilhagi 8400 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning G.L-ilt välja mõista DD´i kasuks 8400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni. 11. Asitõend: tubakatooted, taskukalendrid ja lotopiletid (antud hoiule KM) jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende valdajale. 12. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Varavastaste Kuritegude talituse Kesklinna teenistuse

poolt asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 hoiustatud kivi ja kriminaaltoimiku

juurde võetud 2 kilekotti kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.07.2009. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.07.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

G.L-i süüdistatakse selles, et tema võõra vallasasja äravõtmise ja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti,

3 26.08.2008.a. kella 19.00 paiku võttis Tallinnas XXX asuvast korterist nr.19 ära DD’ile kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W960 maksumusega 8400 krooni.

Samuti tema, oktoobris 2008, pannes vargusi toime süstemaatiliselt, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvast korterist nr.6 ära JR’le kuuluvad sigaretid More maksumusega 300 krooni, lahustuva kohvi Nescafe maksumusega 28 krooni ja sularaha 1000 krooni.

Samuti tema, 25.11.2008 kella 01.50 paiku Tallinnas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi enam kui kahel korral,

turvakardinate ja akna lõhkumise teel tungis R-kioskisse aadressil Sõle 45 Tallinnas ning

üritas varastada järgmisi tubakatooteid: cigarella CAFÉ CRÈME 7 tk koguväärtusega 644

krooni, cigarella CAFÉ CRÈME Filterarome 8 tk koguväärtusega 784 krooni, cigarella Ritmeester MOODS Filter 5 tk koguväärtusega 510 krooni, cigarella Ritmeester MOODS 9

tk koguväärtusega 882 krooni, tubakat FALKON 4 pakki koguväärtusega 228 krooni, cigarella AL CAPONE 2 karpi koguväärtusega 200 krooni, sigarette Marlboro FAVORPLUS

63 pakki koguväärtusega 2646 krooni, sigarette Kent Brown 7 pakki koguväärtusega 280

krooni, sigarette Camel 5 tk koguväärtusega 190 krooni, sigarette Kent Nanotek Titanium koguväärtusega 1540 krooni, sigarette Kent Nanotek Black koguväärtusega 1848 krooni, ühe ploki sigarette Sobranie koguväärtusega 440 krooni, 25 väikest kalendri koguväärtusega 75 krooni, ning võitudega loteriipiletid: Indiana Jones 1 tk väärtusega 50 krooni, Summ 16 tk

koguväärtusega 160 krooni, Taskuraha 9 tk koguväärtusega 45 krooni, Miljonär 4 tk

koguväärtusega 100 krooni, Zoloto 14 tk koguväärtusega 140 krooni, Rahasüst 2 tk

koguväärtusega 20 krooni, Tähetark 7 tk koguväärtusega 70 krooni, Ratsa Rikkaks 12 tk

koguväärtusega 120 krooni, Raharong 6 tk koguväärtusega 30 krooni, Palgapäev 5 tk koguväärtusega 25 krooni, Rahapada 5 tk koguväärtusega 25 krooni, tekitades kahju kokku summas 11052 krooni, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem

toime pannud vargusi enam kui kahel korral, 30.11.2008 aastal kella 23.10 paiku Tallinnas,

Vana turg 2 asuva restorani Clazz personaliruumis, võttis ära MM kuuluva mobiiltelefoni №kia 6500 Classic väärtusega 4000 krooni, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega G.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt (vähemalt 2 korda) toime pannud vargusi ja sissetungimisega s.o. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kannatanu DD seletas, et ta jääb esitatud 8400 krooni suuruse hagi juurde ja taotleb selle süüdistatavalt väljamõistmist. Senini ei ole tsiviilhagi hüvitatud.

Kannatanu JR seletas, et tal varalisi nõudmisi ei ole. G.L oli rehabilitatsioonikeskuses, tema käitumises on näha olulisi muutusi. Ajal, mil süüdistatav pani toime süütegusid, ei saanud ta aru, mida teeb. Saab aru, et narkosõltuvus ei möödu nii kiiresti,

kuid hetkel on taastumisperiood ja võivad järgneda ka tagasilöögid, kuid usub rehabilitatsioonigrupi töösse.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

4 30.11.2008 koostatud tunnistaja AP ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.11.2008 oli ta tööl

turvamehena restoranis Glazz, kui märkas töötajate ruumis noormeest, kellel oli käes

restorani töötaja mobiiltelefon. №ormees eemaldas sellelt akulaadija juhet. Tunnistaja käskis noormehel telefoni tagasi panna ning pidas isiku kinni. (t/l 2) 01.12.2008 koostatud kannatanu SS ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.11.2008 kella 19:00

paiku alustas ta tööd restoranis Glazz ning jättis oma mobiiltelefoni №kia 6500 classic

väärtusega 4000 krooni laadima köögilauale. Enne keskööd tuli restorani politsei ning kannatanu sai teada, et A oli kinni pidanud isiku, kes oli tahtnud varastada temale kuuluvat telefoni. (t/l 4-6) 01.12.2008 koostatud kahtlustatava G.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et läks mainitud restorani, sest otsis oma kursusekaaslast AF. Üks teine kursusekaaslane ütles talle, et Andrei töötab Restoranis Raekoja platsil. Kus konkreetselt ta töötab, ta ei tea. 30.11.2008 otsustas minna sisse ühte restorani, et vaadata kas Andrei töötab seal. Enne seda jõi ta kolm õlut. Saalis istusid kliendid, teenindavat personali ta ei näinud ja seepärast läks edasi. Selle käigus astus

sisse mingisse ruumi (see oli koridor, ja edasi nägi kööki). Seal nägi ta laua peal mobiiltelefoni, mis laadis. Ta võttis laadija tagant ära, sest ilmselt tahtis ta seda varastada, aga ta ei jõudnud midagi teha sest tema juurde tuli mees. Ta mäletab, et see oli restorani töötaja. Nähes meest, pani ta kohe telefoni kohale. Mees viis ta saali ja ütles, et ta istuks toolile. Pärast tulid turvatöötaja ja politsei. (t/l 10-14)

25.11.2008 koostatud tunnistaja AA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta G4S

turvamehena ja 24.11.2008 kell 01:52 said nad väljakutse aadressile Sõle 45, Tallinn.

Nimetatud aadressil asuvasse R-kioskisse jõudsid nad kell 01:57 ning nägid, kuidas

turvakardin oli poolenisti ülesse tõstetud ja sealt paistsid kellegi jalad. Kinnipidamisel

kukkusid isikul käes olnud kaks kilekotti maha. Isiku juurest leiti pass G.L ´i nimele. Isik anti üle politseile.(t/l 29-32) 25.11.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Sõle tänav 41 maja ees asuv R-kiosk. Vaatlusega tuvastati, et kioski vasakult poolt esimese akna turvakardin oli pooleldi avatud asendis, turvakardina tabalukk oli ilma nähtavate vigastusteta, turvakardina metallliistul oli murdmisriista jälg, akna topeltklaasid olid katki, klaasikillud maas, ühel klaasikillul oli näha materjalijälg, kioski riiulilt leiti läbipaistavasse kilekotti pakendatud kivitükk, osad kioski riiulid olid pooltühjad, lõhutud akna juures maas

oli kinnised suitsupakid, 2,5 m kaugusel oli maas kaks kilekotti, mille see olid tubakatooted, kilekottide sangadelt avastati veretaolised määrdumisjäljed. (t/l 35-42) 25.11.2008 ja 30.12.2008 koostatud R Kioski Eesti AS-i avaldustest nähtuvalt 25.11.2008

öösel kell 01:52 purustati kioski klaaspakett väärtusega 4248 krooni ja turvakardin ning

siseneti R Kioskisse nr 244 Nisu peatus, aadressil Sõle 41, Tallinn ning varastati tubakatooteid summas 10678 krooni, ajakirjandust summas 75 krooni ja lotovõidupileteid summas 1811 krooni. Politseiosakonnast on neile tagastatud tubakatooteid summas 10192 krooni, ajakirjandust summas 75 krooni ja lotovõidupileteid summas 1205 krooni. Kokku tekitati R Kioski Eesti AS-ile kahju summas 5340 krooni. (t/l 45-53) 22.12.2008 koostatud kannatanu R Kioski Eesti AS-i esindaja KM ülekuulamisprotokolli

kohaselt 25.11.2008.a öösel kell 01.52 purustati Tallinnas, Nisu peatuses, aadressil Sõle 41 asuva R-Kioski nr.244 klaaspakett ja turvakardin ning varastati tubakatooteid, ajakirjandust ja lotovõidupileteid. Vastavalt 26.11.2008 teostatud inventuurile R-Kioskil nr.244 oli kauba puudujääk koguväärtuses 12564,00 krooni. Sealhulgas varastati: tubakas koguväärtuses 10678,00 krooni, loto koguväärtuses 1811,00 krooni, ajakirjandus koguväärtuses 75 krooni. Täpsustada kaupa, mis puudub, ei saa. (t/l 54-57).

21.12.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks kilekott logoga Selver, kilekott logoga Citymarket, 63 pakki sigarette "Marlboro Favorplus“

hinnasildiga 42.00 krooni, 7 pakki sigarette Kent Original Brown hinnasildiga 40.00

krooni, 35 paki sigarette Kent Nanotek Titanikum hinnasildiga 44.00 krooni, 42 pakki

sigarette Kent Nanotek Black. hinnasildiga 44.00 krooni, 5 pakki sigarette Camel Blue

5 hinnasildiga 38.00 krooni, 1 blokk sigarette Sobranie Mints, 4 pakki tubaka Falcon Original

pappkarbis hinnaga 57.00 krooni, 2 pakki cigarella Al Capone Sweets Filters, 7 paki cigarella Cafe Creme hinnasildiga 92.00 krooni, 8 pakki cigarella Cafe Creme Filteraroma hinnasildiga 98.00 krooni, 5 pakki cigarella Ritmeester Moods Filter hinnasildiga 102.00 krooni, 9 pakki cigarella Ritmeester Moods hinnasildiga 98.00 krooni. Kõik tubaka tooted

olid kinnistes pakendites. Liisaks oli veel vaadeldavateks objektideks 25 taskukalendrit

2009a. hinnaga 3.00 krooni ning võidetud loteriipiletid: Taskuraha - 9 tk. hind - 5 kr.; Zoloto - 14 tk hind - 10 kr.; Miljonär - 4 tk, hind - 25 kr.; Rahapada- 5 tk hind - 10 kr.; Tähetark - 7 tk hind - 10 kr; Indiana Jones - 1 tk. hind - 50 kr; Rahasüst- 2 tk hind - 10 kr; Summ - 16 tk hind - 10 kr; Ratsa Rikkaks- 12 tk. hind - 10 kr; Raharong - 6 tk hind - 5 kr; Palgapäev - 5 tk hind - 5 kr. (t/l 58-69) 19.12.2008 koostatud tunnistaja LSülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta R-Kioskis, mis

asub Nisu peatuses. 24.11.2008.a töötas kioskis ajavahemikul kell 06.30 kuni 19.15. Kui lõpetas pani turvakardinad kinni, lukustas, lülitas sisse signalisatsiooni ja lukustas ukse. Kui 25.11.2008.a kell 06.30 tuli tööle, avastas, et kioski tungiti sisse. Kioski juures seisis G4S auto. Turvakardinad olid avatud, klaas lõhutud, sigarettide riiulid palju tühjemad, ajakirjad

rikutud, varastatud oli kalendrid ja loteriipiiletid (võidetud). Samal päeval oli teostatud inventuur. (t/l 71-74) 25.11.2008 koostatud kahtlustatava G.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt ning lisab, et sel õhtul ta oli Tallinna kesklinnas ja tarvitas

alkoholi koos oma endiste klassikaaslastega umbes kella 23:30. Seejärel sõitis Koplisse Sõle tänavale koju. Oli kodus umbes 10 minutit. Seejärel tahtis leida ülesse inimest, kes oli

talle raha võlgu. Ta ei leidnud teda ning ostis õlut ja suundus koju. Kõndis mööda R-

kioskist ja märkas, et kioski turvakardin ei olnud kinnitatud, lukk oli omal kohal ja turvakardin ei olnud sellega kinnitatud. Ta tõstis turvakaardina ülesse. Võttis kivi ja viskas

selle läbi akna. Aken purunes. Võttis enne kilekotti kõrval olevast prügikastist või ronis

kioski sisse. Kui ta ronis sisse ta kogemata käega viskas põrandale kalendrid ja loteriipiletid. Ta ei vaadanud neid. Pani neid enda jope taskusse. Seejärel hakkas kilekotti sisse panema sigarette. Kaks kilekotti oli täis. Kui kilekotid olid täis ta hakkas välja ronima.

Võttis sigarette koos hoidmiskarpidega. Kui ta oli kioskist väljunud peeti ta kinni turvatöötajate poolt. Seejärel anti üle politseile. Ta ei ole turvakardinaid lõhkunud. Kardin oli avatud või lõhutud varem. Ta on nõus hüvitama kahju, mis on tekitatud tema poolt. (t/l 79-81)

23.12.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

läbipaistvas kilekotis ebatase pinnaga erinevat värvi kivikestega kaetud kivist plaat mõõtmetega 20x20x4 cm. (t/l 84-86)

12.11.2008 koostatud kannatanu JR ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.10.2008.a kella

10:30 paiku avastas, et tema korterist, Tallinnas, Sõle 11-6 on ära varastatud sularaha

1000.- krooni. Samuti avastas, et korterist on kadunud kaks plokki sigarette „More" maksumusega 300.- krooni ning purk lahustuvat kohvi Nescafe maksumusega 28.- krooni.

Sularaha 1000.- krooni oli tema käekotis, mis asus korteris, öösel tema toas, hommikul

esikus. Suitsud olid toas ning kohvipurk köögis. Raha oli alles eelmise päeva õhtul,

12.10.2008.a kella 22:00 paiku. Õhtul, magama minnes oli tema kott voodi juures, kuid 13.10.2008.a hommikul pani koti esikusse. Kohv ja suitsud kadusid korterist ilmselt umbes

nädal aega varem. Varguses kahtlustab ta oma poega, G.L-i, kes elab temaga samas korteris. Kedagi teist sellel ajal tema korteris ei käinud. Ta on ka ise talle seda tunnistanud ning vabandust palunud. Kuigi Aleksandr varastas ka kohvi ja suitsud, siis selles osas tal temale pretensioone ei ole. Samuti ole tal enam pretensioone Aleksandrile seoses sularaha 1000 krooni vargusega. Tsiviilhagi ta esitada ei soovi. (t/l 94-95)

25.11.2008 koostatud kahtlustatava G.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse osaliselt ja selgitab, et see oli oktoobris. Võttis ema sularaha summas 1 000 krooni ja ühe plokki suitsu More. Ema tahtis

teda saata rehabilitatsiooni keskusesse Sillamäele, ei ta saaks terveks, kuna ta tarvitab narkootikume. Ta oli sellele vastu ja otsustas kodust ära minna. Ema tegeles oma asjadega

6 ühes toas aga kott oli teises toas. Ta läks sinna tuppa ja võttis kotist välja 1 000 krooni. Ta oli otsustanud võtta nii palju kui on. Kupüürid olid 500 EEK 2 tk. Seejärel ta võttis ühe suitsu ploki More. Plokk oli kottis, mis talle valmistas ema Sillamäele sõitmiseks. Ta ei ole

Nescafe kohvi võtnud. Ta võttis raha ja suitsud, lahkus kodust. Ta ei tahtnud sõita Sillamäele. Raiskas raha toidu peale. Suitsud müüs maha. Osa paakidest jättis endale. Ta väga kahetseb, et pani toime antud varguse. (t/l 96-98)

27.06.2008 koostatud kannatanu DD´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.08.2008 kella

19:00 ajal tuli talle külla Tallinnas XXXtema vana tuttav G.L ja küsis tema käest helistamiseks mobiiltelefoni Sony Ericsson (mark W960, IMEI kood XXX,uus).

Samal ajal, kui tema helistas, liikus kannatanu korteris ringi ja mingil hetkel märkas, et Aleksanderit ei ole enam korteris ning korteri välisuks oli pärani lahti. Läks välja tänavale, aga Aleksanderit enam ei näinud. Helistas viie minuti jooksul oma mobiiltelefoni numbrile,

kuid keegi ei vastanud, hiljem oli telefon välja lülitatud. Telefoni vargusega tekitati talle

varalist kahju 8400 krooni väärtuses. Aleksander on narkomaan, ta visati oma vanemate kodust välja ning ta võib olla vanaema juures kuskil Koplis.(t/l 105-107) 23.08.2008 koostatud kannatanu DD´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovita ta lisada, et politseilt ta oma SIM-kaarti tagasi ei saanud, sest tema PIN-kood ei sobinud kaardi omaga. Samuti ei ole G.L temaga kontakti otsinud, on küll teda näinud ja siis ta

ütles, et toob talle tema telefoni tagasi, kuid ta ei ole seda teinud. Kannatanu usub, et

Aleksandr lahkus tema korterist koos tema mobiiltelefoniga teadlikult, ta ei unustanud seda enda kätte, vaid jättis. Kui ta talle koridori järgi läks, siis teda enam kuskil ei olnud ning kui ta oma telefonile helistas, siis esialgu andis see kutsuvat tooni ja mõni aeg hiljem oli välja lülitatud. Ta ei tea, kas Aleksandr lahkus tema juurest, et kellegagi kokku saada, tema juurde tuli ta üksinda. Telefoni tahtis ta helistamiseks, sest temal endal ei olnud krediiti kaardil. Aleksandriga ta oma telefonist rääkinud ei ole, ainult nii palju, et ta lubas talle selle tagasi tuua järgmisel päeval, kuid ei teinud seda. Vargusega tekitati kannatanule varaline kahju summas 8400.- krooni, selles summas soovib esitada ka tsiviilhagi. (t/l 109-111)

12.09.2008 koostatud kahtlustatava G.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 26.08.2008.a läks oma naabrile DD´ile külla. D korteris küsis temalt helistamiseks telefoni. Tema enda telefonil ei olnud krediiti. D andis talle oma mobiiltelefoni helistamiseks. Kõne tegi D korteris, D ise

käis köögis süüa tegemas ning liikus köögi ja toa vahet, tema rääkis telefoniga korteri esikus. Kuna tal oli vaja kiiresti ühe inimesega, Maksimiga kohtuda, siis läks D juurest ära. Talle ta ei öelnud, et D telefon tema käes on. Maksimiga pidi kiiresti kohtuma, sest ta oli kuskil tema kodu lähedal. Ilmselt ta siis helistas D telefonilt Maksimile. Ta ei mäleta, kas

ütles D le, et tema juurest ära läheb. Ta ei mäleta seda hetke enam kui korterist lahkus. Maksimiga kohtus XXX majast natuke eemal. Ilmselt ta ei kuulnud, kui D mobiiltelefon helises, tegelikult ta ei mäleta, et ta oleks D ga tema telefoni vahendusel rääkinud. Seda, et

ta D telefoni oli enda kätte jätnud, avastas kohe Tallinnas, XXXmajast väljudes, kuid tagasi ta seda D le viima ei läinud. Arvas, et viib hiljem talle telefoni tagasi, kuid see võeti temalt võla katteks ära. Peale Maksimiga kohtumist sai Madala peatuse juures kokku oma tuttava D 'ga. Oli D le varasemast ajast võlgu 2000 krooni. Võimalik, et DD´i mobiiltelefon oli tal käes ning D nägi seda ja võttis selle temalt ära. Tegelikult ta ise andis selle telefoni talle. D ütles, et ta võtab temalt selle telefoni endale nii kauaks, kuni talle võla ära maksab ja ta andiski telefoni talle. Ta ütles küll D le, et see telefon ei ole tema oma, kuid teda see ei

huvitanud. Kui D oli temalt telefoni saanud, siis läksid laiali. Tahtis DD´iga rääkida, et toob talle hiljem telefoni tagasi, kuid teda ei olnud kodus. Ta pole DD'i peale seda üldse

näinud. Telefoni ta lülitas välja, kuid ta ei mäleta enam millal ning miks ta seda tegi. Võimalik, et ta tahtis oma telefonikaardi D telefonile sisse panna. Telefoni lülitas välja siis,

kui oli Maksimiga kokku saanud ja uuesti laiali läinud. Ta ei tea, miks ta DD'ile ei

helistanud ja ei öelnud et viib talle telefoni hiljem tagasi. Ilmselt olid tema telefonil

vastamata kõned, kuid ta lülitas telefoni välja ja eemaldas SIM-kaardi. SIM-kaart on tal

praegu kodus. Tahtis selle DD'ile koos telefoniga tagasi anda. DD'i mobiiltelefon on D käes, kellele selle võla katteks andis. Ta püüab D üles leida ja talle võla ära maksta. Kui ta

7

DD'ilt telefoni helistamiseks küsis, siis tahtis selle talle tagastada. Lihtsalt juhtus nii, et telefoni enda kätte unustas ning võla katteks ära andis. (t/l 112-114)

15.09.2008 koostatud kahtlustatava G.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

jääb ta varem antud ütluste juurde ning annab politseile üle DD'ile kuuluva SIM kaardi, mille ta jättis DD'ile tagastamata, kuna tahtis selle koos telefoniga tagastada. (t/l 117-118)

02.10.2008 koostatud Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste

kuritegude talituse politseivaneminspektori ettekande kohaselt ei ole kindlaks tehtud D 'i nimelist isikut, kellele G.L oma sõnade kohaselt andis võla katteks DD'ilt

varastatud mobiiltelefoni Sony Ericsson W960. Samuti ei ole G.L tagastanud mobiiltelefoni DD'ile.(t/l 122)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 59 krooni. (t/l 22)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute SS, JR ja DD´i ütlusi, kannatanu R Kioski Eesti AS-i esindaja KM ütlusi, R Kioski Eesti AS-i avaldust, tunnistajate AP, AA´i,

LS, ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, asub kohus

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli G.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul

toime pannud enam kui kaks vargust, kuivõrd teda süüdistatakse nelja varguse toimepanemises. Seega oli G.L KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 26.08.2008.a. kella 19.00 paiku võttis Tallinnas

XXXasuvast korterist nr.19 ära DD’ile kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W960 maksumusega 8400 krooni, oktoobris 2008 võttis G.L Tallinnas XXXasuvast korterist nr.6 ära JR’le kuuluvad sigaretid More maksumusega 300 krooni, lahustuva kohvi Nescafe maksumusega 28 krooni ja sularaha 1000 krooni, 25.11.2008 kella 01.50 paiku turvakardinate ja akna lõhkumise teel tungis G.L R-kioski aadressil Sõle 45, Tallinn, tekitades kahju kokku summas 11052 krooni. Süüdistatav peeti kinni ning kuritegu ei

õnnestunud lõpule viia, 30.11.2008 aastal kella 23.10 paiku Tallinnas, Vana turg 2 asuva

restorani Clazz personaliruumis, võttis G.L ära MMkuuluva mobiiltelefoni

№kia 6500 Classic väärtusega 4000 krooni. Süüdistatav peeti kinni ning kuritegu ei õnnestunud lõpule viia. Nimetatud vargustest pani süüdistatav 25.11.2008 varguse kioskisse

vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, so kisoki klaasi lõhkumisega ja

seejärel tungis kioski valdaja tahte vastaselt kioskisse võõraid vallasasju võtma. Talistel

asjaoludel asub kohus seisukohale, et selline varavastane süütegu on toime pandud

sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et

süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

sissetungimisega ja isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, so süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on R-Kiosk Eesti AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 5340 krooni

nõudes, milline sisaldab endas sissetungimisega tekitatud kahju ja kauba puudujääki

Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt lõhutud klaaspaketi väärtus oli 4248 krooni. Lisaks on kannatanu esindaja esitanud tsiviilhagi kauba puudujäägi osas (tubakatooted

486 krooni ja lotovõidu piletid 606 krooni). G.L võeti kinni kuriteo toimepanemise hetkel ja varastatu võeti temalt ära ning tal ei õnnestunud varastatust midagi

omastada. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei saanud võõra

vallasasja omastamisega varalist kahju tekitada, sest ta ei omastanud midagi. Küll tekitas

süüdistatav varalise kahju vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, so

8

kioskisse sissetungimiseks vajaliku ava tekitamisega. Kohus asub seisukohale, et

kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et sissetungimise ja varguse katsega on tekitatud

kannatanule kahju, kuid seda vaid seoses lõhkumisega. Kohus leiab, et varaline kahju R-

Kiosk Eesti AS-ile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 4248 krooni ulatuses ning süüdistatavalt G.L-ilt R-Kiosk Eesti AS-i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4248 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt kriminaalasja materjalidega tõendatud ulatuses, so 4248

krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb välja mõista G.L-ilt R-Kiosk Eesti AS-i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on DD esitanud tsiviilhagi 8400 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatu väärtust. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt 26.08.2008.a. kella

19.00 paiku võttis Tallinnas XXXasuvast korterist nr.19 ära DD’ile kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W960 maksumusega 8400 krooni. Telefon on käesoleva hetkeni kannatanule

tagastamata. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et vargusega on tekitatud kannatanule kahju. Kohus leiab, et varaline kahju on tekitatud DD´ile õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt G.L-ilt DD´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 8400 krooni. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt 8400 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.L-ilt DD´i kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline sissetulek, mida süüdistatav kinnitas kohtuistungil ja mida tõendas ka järjestikku toime pandud varavastaste kuritegude iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul

lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust

tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu

9

tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku . materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 1 kord. Kohus

leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemine jäi kahel korral

neljast katse staadiumisse ja varastatud esemed ei olnud olulise väärtusega, siis ei ole süüdistatava süü suur. Samas pani süüdistatav suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul toime neli varavastast kuritegu ning kriminaaltoimikust nähtuvalt jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast kinnipidamisi ja ülekuulamisi. Seega ei teinud süüdistatav kinnipidamistest mingeid järeldusi ning pidas vajalikuks varavastaste kuritegude toimepanemist jätkata, teades samas,

et ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud ja mõistetud karistuse täitmisele

pööramata jätmise tingimuseks oli see, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Sellele vaatamata pani süüdistatav katseajal toime neli varavastast kuritegu. Seetõttu,

arvestades suhteliselt väikeseid varalisi kahjusid, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks

karistust mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud

ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Kuivõrd Karistusseadustiku sätted välistavad käesoleval juhul KarS § 73 lg 1, 2, 3 ja § 74 lg 1, 2, 3 sätete kohaldamise, kuulub mõistetav

liitkaristus reaalsele ärakandmisele. Kaitsja küll asus seisukohale, et tuleks mõista karistus

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane, mis tingiks liitkaristuse mõistmise, milline ei ületa 2 aastat ja see võimaldaks KarS § 69 sätete kohaldamise, kuid kohus ei pea süüdistatava

süü suurust arvestades võimalikuks mõista nelja varavastase kuriteo toimepanemise eest karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik