2-17-3563/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-3563

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3563 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, e-post yulia.klyukach@aaviklaw.ee) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx Kohtuistungi toimumise aeg

2. oktoobril 2017

RESOLUTSIOON

Lahutada Xxxxja Xxxxabielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxxx. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-17-3563

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja Xxxxesitas 6. märtsil 2017 kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab koos kostjaga. Pooltevahelised abielusuhted lõppesid märtsis 2008. aastal. Hageja arvates ei ole abielu jätkamine võimalik. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja vastuväited

Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja teatas, et sai kohtukutse väga lühikest aega enne istungit ja seetõttu pole võimalik kohtuistungile ilmuda. Kostja palus istung edasi lükata ja anda temale aeg seisukoha kujundamiseks, lahendamist vajavad laste ja varaga seotud küsimused. Täiendavas kirjalikus seisukohas teatas kostja, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus ja palub kohtul mitte kiirustada lahendi tegemisega.

Kohtu eelnev menetlus

Harju Maakohus 11. aprilli 2017. a otsusega lahutas poolte abielu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja kohtuistungil seletas, et nii temal kui ka kostjal on uued pered.

Kohtu arvates olid hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Kohus ei andnud pooltele leppimisaega. Leppimisaja andmine on ebamõistlik, kuna poolte abielusuhted lõppesid

9 aastat tagasi ja mõlemal poolel on uus pere, kumbki pooltest pole soovinud abielusuhteid taastada. Kostja avaldas, et soovib abielu jätkata, abielu jätkamise põhjuseks on erinevad lahendamist vajavad küsimused, eelkõige laste ja varaga seotud.

Arvestades, et abielusuhted lõppesid 9 aastat tagasi ja kostja tahab abielu jätkata erinevate küsimuste lahendamiseks, mitte aga abielu tegelikuks jätkamiseks, ei ole abielusuhete taastamine tõenäoline. Abielu on vabatahtlik ühendus ning kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonimenetlus

Tallinna Ringkonnakohus 18. mai 2017. a otsusega tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Asja läbivaatamine maakohtus

Maakohus andis 27. juunil 2017 poolte tähtaja täiendada omi seisukohti asja uueks läbivaatamiseks.

Hageja seisukoht

Hageja teavitas kohut 28. juunil 2017, et jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub asi läbi vaadata kohtuistungil. 19. septembril 2017 teavitas hageja kohut, et ta ei saa viibida kohtuistungil, kuid tema esindaja tuleb kohtuistungile.

Kostja vastuväide

2-17-3563

Kostja vastas kohtule 7. augustil 2017, ta ei ole huvitatud lahutusest, iseäranis sellisel viisil, kus muud abieluga seonduvad probleemid jäävad lahenduseta ja kus neile ei pööratagi mingit tähelepanu. Kostja ei leia, et ainuüksi eraldi elamine oleks põhjus abielu lahutamiseks. Siinkohal tuleb märkida, et ka eraldi elamise juures on pooltel olnud kokkupuutepunkte (näiteks ühine puhkus kogu perega). Pooltel on ühised lapsed ja koos, ühiste vahendite eest soetatud vara. Enne kui üldse otsustada selle üle, kas abielu võiks lahutada, saaks pooltele siiski anda konkreetse leppimisaja. See võimaldaks läbi arutada kõik poolt ja vastu argumendid aga ka kaaluda kas ja kuidas lahendada lastesse puutuvad küsimused ja varalised probleemid. Seda muidugi juhuks, kui lahutus osutubki vältimatuks. Abielu on selline liit, mille kergekäeliseks lõhkumiseks pole kostja hinnangul mingeid õigustusi. Ka hagiavalduses ei ole esitatud mingeid vääramatuid ,abielu lahutamist tingivaid asjaolusid.

Kostja esitas 29. septembril 2017 kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja selgitas, et ta on oma seisukohta muutnud. Hageja käitumise tõttu, mis on olnud kostja jaoks solvav ja tema suhtes igati ebaõiglane, leiab kostja, et ta ei soovi enam abielu jätkumist. Kostja märkis, et ta ei soovi enam ka enda ärakuulamist antud küsimuses kohtu poolt.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte abielu sõlmiti 6. detsembril 1996. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos enam 2008. aastast.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas seda kohtule 29. septembril 2017 esitatud menetlusdokumendis. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik