1-17-8556/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Alan Rüütel

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

S.L , ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 03.08.-04.08.2017.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega S.L 7 (seitse) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.08.-04.08.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.10.2017.a.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista S.L’ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot;

- kaitsjatasu summas 120 eurot.

Kriminaalasi nr 1-17-8556

2

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse 12 (kaheteistkümne) kuu jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole

nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või

kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700065203 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-8556, S.L ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 03.10.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (03.10.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

S.L´i süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, tahtlikult juhtis 03.08.2017. a. kella 21:10 ajal Tallinnas J.Köleri tn mootorsõidukit

Hyundai Getz registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,20 mg/l),

rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega, süüdistuse kohaselt pani S.L toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

S.L ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.L’i karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.08.- 04.08.2017.a.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 kuud

3 28 päeva, mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt S.L’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 120eurot ja sundraha summas 705 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on

kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S.L’i süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et S.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad S.L ’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1,

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2

kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. 705 eurot. Kohus peab põhjendatuks

lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik