2-17-11996/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-11996 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11996 Tsiviilasi Korteriühistu Kerese 10 hagi J O ja N O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu Kerese 10 (RK 80346215; asukoht: Kerese 10-20, Narva) Hageja seaduslik esindaja: Alexey Baranov (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja I: J O (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja II: N O (IK XXX; elukoht: XXX)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta Korteriühistu Kerese 10 hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus Korteriühistu Kerese 10 hagis J O ja N O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista kostjatelt J O ja N O solidaarselt hageja Korteriühistu Kerese 10 kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 112 (ükssada kaksteist) eurot ja 50 senti.

5. Saata määrus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-17-11996 2(3)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-11996, Korteriühistu Kerese 10 hagis J O ja N O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja esitas 26.09.2017 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuivõrd kostjad on võlgnevuse tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kuna kostjad rahuldasid hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, jätab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225.00 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

2-17-11996 3(3)

Hageja ei ole esitanud taotlust riigilõivu tagastamiseks. Kuid hagejal on õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist ka pärast käesoleva määruse tegemist. Seetõttu leiab kohus, et ei ole õiglane jätta asjas tasutud riigilõiv täies ulatuses kostjate kanda. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista pool asjas tasutud riigilõivust, s.o summas 112,50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagiavaldusele on lisatud arve õigusabi teenuse osutamise eest. Kohus leiab, et õigusabikulude väljamõistmine kostjatelt ei ole põhjendatud. Toimikust ei nähtu ühtegi dokumenti, mis oleks esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud. Samuti ei nähtu, et tänu esindaja tegevusele, oleks hageja kohtu nõuetele õigeaegselt ja nõuetekohaselt reageerinud. Seega ei mõista kohus kostjatelt hageja õigusabikulusid välja.

(digitaalallkiri)

Angelina Abol kohtunik