1-17-8819/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Alan Rüütel

Kaitsja Toomas Alp

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

I.B , ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, mängija xxxx; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud.

süüdistuses KarS § 424 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 (ühesaja I.B

viiekümne) miinimumpäevamäära (10 eurot) ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 1500 eurot kuulub kandmisele ositi

6 (kuue) kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 250 eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta I.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista I.B-lt riigituludesse: Kriminaalasi nr 1-17-8819

2

- sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot;

- joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

6 (kuue) kuu

arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või

kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber

99917700065232 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-8819, I.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas rahalise karistuse tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumbrid) eraldi dokumendina.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 03.10.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (03.10.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

I.B’e süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 31.08.2016. a. kella 00:30 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tutermaa külas Ülejõe Keila Statoili juures mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove kanepist). Sellise käitumisega rikkus I.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi

olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega, süüdistuse kohaselt, I.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

3

I.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.B karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 150

päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 10 eurot) ulatuses s.o summas 1500 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi

6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 250 eurot. Samuti tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-ks kuuks.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt I.B-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot ja sundraha summas 705 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 6 kuu jooksul.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni ja

kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava I.B süüdi tunnistamine

ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et I.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad I.B-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud

menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt

kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik