1-08-17010/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Nr. 1-08-17010

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

26. juunil 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Margus Lellep

arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Z.T tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Z.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.12.2008.a. otsusega ja talle mõisteti karistuseks KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.11.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Z.T-le liitkaristuseks 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust loeti kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 23.12.2008.a.

Z.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 14.09.2009.a.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt 1/2 talle mõistetud karistusajast, sh vähemalt 6 kuud.

Z.T on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 15.05.1987.a. Jõgeva Rajooni Rahvakohus KrK § 139 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 alusel

rahatrahv 200 rubla;

2. 15.02.2006.a. Tartu Maakohus Tartu kohtumaja KarS § 201 lg 2 p 1 alusel vangistus 4 kuud

tingimisi 18 kuulise katseajaga;

3. 04.02.2008.a. Tartu Maakohus Tartu kohtumaja KarS § 121 alusel 1 aasta vangistust

tingimisi kohustusega teha 720 tundi üldkasulikku tööd 2 aasta jooksul;

4. 24.11.2008.a. Tartu Maakohus Tartu kohtumaja KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 1, 2

alusel 6 kuud 23 päeva vangistust.

Z.T omab karistatust väärteokorras.

Tartu Vanglast Z.T kohta antud iseloomustusest nähtuvalt ei ole ta toime pannud

distsiplinaarrikkumisi. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal osalenud

sotsiaalabiprogrammis „Vabanemiseelse toimetuleku programm“. Hetkel kannab kinnipeetav

karistust varguse katse eest, kusjuures 2008.a. on kinnipeetav korduvalt karistatud varguste eest.

Peale vabanemist on kinnipeetav motiveeritud koheselt tööle asuma, kuid hetkel kindel töökoht

puudub. Kinnipeetav omab enda sõnul motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele. Kinnipeetava vabanemisel on ohustatud ühiskond tervikuna, kui kinnipeetav jätkab varguste toimepanemist. Ohu

tõenäosus võib olla suurem, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi. Ohtlikkust aitab vähendada

kindla töö ja elukoha omamine ning väärtushinnangute arendamine seaduskuulekatele põhimõtetele tuginedes.

Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Z.T ennetähtaegse vanglast vabastamisega. Ettekandest nähtuvalt on Z.T katkenud suhted oma õdede kui ka endise elukaaslasega,

samuti on Z.T kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et et paljud tema sugulasedtuttavad ei tea, et ta viibib vabaduskaotuslikku karistust kandmas. Seega saab öelda, et Z.T

puudub ennetähtaegse vabanemise korral sotsiaalset kohanemist soodustav võrgustik. Eelöeldust tulenevalt ei ole Z.T ka kindlat elukohta, tema poolt välja pakutud elukohad ei ole kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobivad. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS väljavõttest

nähtub, et Z.T on erinevate täiturite juures rahalisi nõudeid ligikaudu 80 000 krooni

ulatuses. Samuti on teada Z.T varasem kasiinosõltuvus. Kuna Z.T puudub

kindel eluja töökoht ning tal ei ole toetavat sotsiaalset võrgustikku, siis on tema ennetähtaegne

vabastamine ametniku hinnangul problemaatiline. Z.T on olnud varem kahel korral

kriminaalhooldusel – esimesel korral suutis Z.T läbida käitumiskontrolli suuremate probleemideta, teisel korral tegi ametnik kohtule erakorralise ettekande, kuna isik rikkus katseajal

ÜKT nõudeid. Seega saab öelda, et Z.T puhul ei ole kriminaalhooldus toonud kaasa sellist muutust, mis toetanuks isiku seaduskuulekust. Samas ei saa see täielikult välistada asjaolu, et Z.T on suudab ennast muuta ja jätkata seaduskuulekat elu.

Z.T kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör toetas Z.T ennetähtaegselt vanglast vabastamist.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda, tema kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Z.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud, kuigi KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus selleks on olemas.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kannab Z.T käesolevat karistust varavastase kuriteo eest. Varasemalt on Z.T kriminaalkorras karistatud 4 korral, kuid sellel vaatamata

on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid ja seda järjest viimasel 3-l korral olles ise kriminaalhooldusel.

Z.T puudub vabanedes sobiv elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama

erinevatel aadressidel, kuid kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt puudub selleks

võimalus. Kohtuistungil tema poolt avaldatud võimalik elukoht Kambja vallas ei ole käesoleval hetkel talle kindlustatud ja kohtul puudub kinnitus selle saamise ning kindla asukoha kohta. Kohus ei

saa hetkel määrata isikule elukohta, mis ei ole kindel ja mille saamine ja vormistamine oleksid teostatavad tulevikus. Eha tänavale elama asumisega võivad tekkida tõsised probleemid, arvestades kriminaalhooldaja poolt tuvastatut. Samuti ei lange süüdimõistetule ja kriminaalhooldusametnikule korteri valdaja poolt avaldatud informatsioon kokku ning tekitab seega suuri küsitavusi.

Samuti ei ole Z.T reaalset töökohta ning hoolimata kinnipeetava enesekindlusest töökoha leidmise võimaluste osas, on selle realiseerimisvõimalused lühikese aja jooksul küsitavad.

Nii Tartu Vangla iseloomustuse kui ka kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Z.T

seoses toimepandud õigusrikkumistega kanda ka ulatuslikud rahalised kohustused, milline asjaolu suurendab tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Samuti on tal täita igakuiselt olulise suurusega kohustused oma alaealiste laste ees.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Z.T tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik ning. Z.T peab jätkama karistuse kandmist vangistuses.

Juhindudes KrMS § 426 ja § 432, kohtunik

m ä ä r a s:

Jätta vabastamata (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 23.12.2008.a. otsusega Z.T mõistetud karistuse kandmisest.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik