2-16-120494/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS Tagaselja kohtuotsus EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 03.10.2017 Tsiviilasja number 2-16-120494 Tsiviilasi

Hagi hind KÜ Ülesõidu 5a hagiavaldus O. K vastu võla nõudes

2510,41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Ülesõidu 5a, rk 80008275, lepinguline esindaja Margus Saulep Kostja: O. K, ik xxxx Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostja O. Klt hageja KÜ Ülesõidu 5a kasuks perioodi 01.03.2013 kuni 01.09.2016 eest võlgnevus summas 2510,41 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning välja mõista O. Klt hageja KÜ Ülesõidu 5a kasuks menetluskuludena riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 157,50 eurot.

4. Välja mõista kostjalt O. Klt hageja KÜ Ülesõidu 5a kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 432,50 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta kostja O. K menetluskulud tema enda kanda.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

Korteriühistu Ülesõidu 5a esitas 13.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. K´ilt võlgnevuse 4738,72 euro väljamõistmiseks, millest põhivõlgnevus 2510,41 eurot ja viivised 2228,31 eurot. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 13.03.2017 esitas hageja Viru Maakohtule hagivalduse ning 05.04.2017 täiendatud hagiavalduse, milles hageja loobus viivisnõudest summas 2228,31 eurot.

Lääne-Virumaal xxxx linnas aadressil xxxx asuvat kinnisasja majandab Korteriühistu Ülesõidu 5a. Hageja on registrisse kantud 12.06.1997. O. K on Ülesõidu 5a korteriomandi number xxxx omanik. Kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 09.07.2001. Hageja on korteriomanikele sh kostjale edastanud regulaarselt majandamiskulude arveid. Esitatud arvetel on välja toodud kululiigid, mida on korteriomanikud kohustatud tasuma. Arved hõlmavad kululiike: hooldus, remont, vesi, üldelekter, prügivedu, varakindlustus, küte. Majandamiskulude arved on hageja edastanud kostja e-posti aadressile xxxx. Hageja majandamiskulude nõue hõlmab arvestusperioodi 01.03.2013 kuni 01.09.2016. Antud perioodi kestel on kostja jätnud hagejale maksed täies ulatuses tasumata. Hageja põhinõude suurus on 2510,41 eurot. Hageja nõue on kujunenud alljärgnevalt:

Periood Võlgnevus kuu algul

Arve number Arve esitamise kuupäev

Arve summa

Makse tähtaeg

Laekunud Võlgnevus kuu lõpul

2016 september 2510,41

2016 august 2480,56 160861 8.08.2016 29,85 25.08.2016 0,00 2510,41 2016 juuli 2450,99 160761 8.07.2016 29,57 25.07.2016 0,00 2480,56 2016 juuni 2421,03 160661A 8.06.2016 29,96 25.06.2016 0,00 2450,99 2016 mai 2333,53 160561A 8.05.2016 87,50 25.05.2016 0,00 2421,03 2016 aprill 2231,61 160461A 8.04.2016 101,92 25.04.2016 0,00 2333,53

2016 märts

2130,75

160361A

8.03.2016

100,86

25.03.2016

0,00

2231,61

2016 veebruar 1994,40 160261 8.02.2016 136,35 25.02.2016 0,00 2130,75 2016 jaanuar 1889,99 160161A 8.01.2016 104,41 25.01.2016 0,00 1994,40 2015 detsember 1801,13 151261 6.12.2015 88,86 25.12.2015 0,00 1889,99 2015 november 1721,80 151161 6.11.2015 79,33 25.11.2015 0,00 1801,13 2015 oktoober 1684,14 151061 6.10.2015 37,66 25.10.2015 0,00 1721,80 2015 september 1646,41 150961 6.09.2015 37,73 25.09.2015 0,00 1684,14 2015 august 1609,12 150861 6.08.2015 37,29 25.08.2015 0,00 1646,41 2015 juuli 1571,57 150761 6.07.2015 37,55 25.07.2015 0,00 1609,12 2015 juuni 1535,07 150661 6.06.2015 36,50 25.06.2015 0,00 1571,57 2015 mai 1454,00 150561 6.05.2015 81,07 25.05.2015 0,00 1535,07 2015 aprill 1351,27 150461 6.04.2015 102,73 25.04.2015 0,00 1454,00 2015 märts 1240,61 150361 6.03.2015 110,66 25.03.2015 0,00 1351,27 2015 veebruar 1125,90 150261 6.02.2015 114,71 25.02.2015 0,00 1240,61 2015 jaanuar 1010,47 150161 6.01.2015 115,43 25.01.2015 0,00 1125,90 2014 detsember 898,61 141261 8.12.2014 111,86 25.12.2014 0,00 1010,47 2014 november 813,26 141161 8.11.2014 85,35 25.11.2014 0,00 898,61 2014 oktoober 777,06 141061 8.10.2014 36,20 25.10.2014 0,00 813,26 2014 september 740,86 140961 8.09.2014 36,20 25.09.2014 0,00 777,06 2014 august 704,73 140861 8.08.2014 36,13 25.08.2014 0,00 740,86 2014 juuli 668,77 140761 8.07.2014 35,96 25.07.2014 0,00 704,73 2014 juuni 628,78 140661 8.06.2014 39,99 25.06.2014 0,00 668,77 2014 mai 585,13 140561 8.05.2014 43,65 25.05.2014 0,00 628,78 2014 aprill 535,45 140461 8.04.2014 49,68 25.04.2014 0,00 585,13 2014 märts 485,82 140361 8.03.2014 49,63 25.03.2014 0,00 535,45 2014 veebruar 427,22 140261 8.02.2014 58,60 25.02.2014 0,00 485,82 2014 jaanuar 375,71 140161 8.01.2014 51,51 25.01.2014 0,00 427,22 2013 detsember 324,53 1261 7.12.2013 51,18 25.12.2013 0,00 375,71 2013 november 279,98 1161 7.11.2013 44,55 25.11.2013 0,00 324,53 2013 oktoober 252,63 1061 7.10.2013 27,35 25.10.2013 0,00 279,98 2013 september 220,72 961 7.09.2013 31,91 25.09.2013 0,00 252,63 2013 august 188,81 861 7.08.2013 31,91 25.08.2013 0,00 220,72 2013 juuli 156,90 761 7.07.2013 31,91 25.07.2013 0,00 188,81 2013 juuni 136,70 661 7.06.2013 20,20 25.06.2013 0,00 156,90 2013 mai 100,00 561 7.05.2013 36,70 25.05.2013 0,00 136,70 2013 aprill 46,50 461 7.04.2013 53,50 25.04.2013 0,00 100,00 2013 märts 0,00 361 7.03.2013 46,50 25.03.2013 0,00 46,50

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 1 viimast lauset silmas pidades, märgib hageja, et ühistu liikmete vahel ei ole kinnisasja majandamisega seotud kulude kandmise osas erikokkuleppeid sõlmitud.

Hageja põhikirja p 4.2.1 järgi on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Põhikirja p 4.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt väljastatud arvel kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras. Majandamiskulude määramise alused nähtuvad hageja põhikirja punktidest 4.2.6.1 kuni 4.2.6.13. Majandamiskulusid määratakse alljärgnevalt: Arvetel kajastuv hooldus jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.6. Halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Arvetel kajastuv remont jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.5. Elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Arvetel kajastuv vesi jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.2. Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Arvetel kajastuv küte jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.13. Küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m2 kohta. Arvetel kajastuv üldelekter jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.1 Üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule. Arvetel kajastuv prügivedu jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.4 Prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta/jagatuna elanike arvule korteriomandites. Arvetel kajastuv kindlustus jagatakse vastavalt põhikirja punktile 4.2.6.12 Kindlustus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta.

Hageja märgib, et kuivõrd kostja ei ole enda maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, on hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Arvestades kostja kohustuste rikkumise olemust (rahaline kohustus hageja ees) täiendab VÕS § 101 lg 1 punkti 1 VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 151, § 13 lg 4, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2510,41 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.08.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 03.10.2017.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.08.2017 ja loeti kättetoimetatuks 24.08.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.09.2017.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja ei täitnud korteriomandile teenuste osutamisest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76, 100, 101 lg 1 p 1, KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 15¹ alusel mõistes kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi asukohaga Ülesõidu tn 5a-61, Tapa linn majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.03.2013 kuni 01.09.2016 eest kokku summas 2510,41 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 400 eurot ja õigusabikulud 157,50 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt (2510,41 eurolt kuulub tasumisele riigilõiv summas 275 eurot) tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 400 eurot, s.o. 125 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud riigilõivu määr, mille tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (TsMS § 150). Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista rohkem kui hagihinna järgi tuli tasuda, ehk 275 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 157,50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 90 eurot/tund pidada mõistlikus suuruses olevaks.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel.

Hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse mahuga 5,5 lehte, mistõttu peab kohus arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu hageja esindaja menetluses tehtud toimingute ajakulu 1,75 tundi põhjendatuks ja vajalikuks ning õigusabikulu 157,50 eurot (90 x 1,75h) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik