2-13-50157/158 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-50157

Tsiviilasi

Vadim Beliki hagi Dart Stuudio TÜ vastu hüvitise suuruse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vadim Beliki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. september 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Vadim Belik (hageja), ik XXX; esindaja Irina Belik

Vastustaja: TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel, kostja), rk

10732945; esindaja Jana Kaup

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 19. veebruari 2016 otsus muutmata.

2. Jätta Vadim Beliki apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Vadim Beliki kanda.

4. Jätta ekspertiisikulud ringkonnakohtus Eesti Vabariigi kanda.

5. Mõista Vadim Belikilt välja TÜ Dart Stuudio (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 470,20

eurot. Vadim Belikil tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vadim Belik (hageja) esitas 24.10.2013 Dart Stuudio TÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

tuvastada täisühingust lahkunud osaniku hüvitise suuruse, mõista hüvitis kostjalt välja ja

kohustada kostjat esitama 2011. majandusaasta aruande.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja osanik kuni 18.01.2012. Hagejal on kostja vastu nõue

ÄS § 111 ja § 113 alusel. Hageja esitas kostjale avalduse täisühingust lahkumiseks

majandusaasta lõpus. Kostja rahuldas hageja avalduse. Kostja ei ole hagejale hüvitust maksnud.

Kostja esitatud 2011 aasta majandusaasta aruanne on puudulik ja ei vasta seadusele, kuna selles

ei kajastu olulised majandusaasta näitajad, samuti ei ole kajastatud tütarettevõtte majandusaasta

aruanne.

Kostja

ei

ole

vaatamata

korduvatele

nõudmistele

esitanud

vajalikke

raamatupidamisdokumente. Ilma korrektsete dokumentideta ei ole võimalik hüvituse suurust

arvestada.

Ebaõige on kostja seisukoht, et majandusaasta aruandes ei ole vaja kajastada tütarettevõtte

andmeid. Seadus kohustab tütarettevõtte majandusandmeid esitama. Hageja leidis, et

täisühingust lahkunud osanikule makstava hüvitise suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks ka

tütarettevõtte kasum.

Tütarettevõtte OÜ Green Area bilansi kohaselt on selle raamatupidamislik väärtuseks

31.12.2011 seisuga 173900 eurot. Seetõttu oli kostja raamatupidamislik väärtus 148314 eurot.

Hüvitise suuruseks tuleb lugeda 49438 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja esitatud majandusaasta aruanne on seadusega kooskõlas. Kostja on vabastatud

konsolideeritud majandusaasta aruande esitamise kohustusest. Kostja müügitulu oli 2011.

aastal 36656 eurot, bilansipäeva 31.12.2011 varad olid 115269 eurot ning ühingus töötas kolm

töötajat. Kohustusi oli 31.12.2011 seisuga kokku 152434,90 eurot. Kostjal olid 31.12.2011

seisuga kohustused töötasu osas 13760,90; võlgnevus täisosaniku Viktor Spitsa ees 14550,09

eurot; võlgnevus Nipress AS ees 101094,52 eurot. Kahjum oli 23029,39 eurot.

3. Hageja taotles eksperdilt arvamuse küsimist kostja finantsolukorra kohta. Maakohus küsis

16.02.2015 määruse alusel riiklikult tunnustatud eksperdilt Toivo Ratassepalt (edaspidi ekspert)

küsimused (kt II, lk 72-74). Ekspert leidis, et põhilise osa kostja turuväärtusest moodustab

100% osalus tütarettevõttes Green Area OÜ. Seisuga 31.12.2011 kuulus Green Area OÜ-le

kinnisvara vähemalt 834 372 euro väärtuses. Kostja korrigeeritud bilansis on ettevõtte varad ja

kohustused kajastatud nende õiglases väärtuses. Tütarettevõtte Green Area OÜ väärtus on

kostja TÜ korrigeeritud bilansis kajastatud selle õiglases väärtuses summas 274 700 eurot.

Ettevõte oli hüvitise väljamaksmiseks piisavalt kapitaliseeritud. Kostja omakapital oli 286 524

eurot. Kostja osaniku lahkumisel makstav hüvitis moodustab 1/3 ettevõtte netovara väärtusest

summas 70 122 eurot. Väljamaksel osanikule arvestatav tulumaks on omakapitalist maha

arvatud.

Kostja ja Green Area OÜ turuväärtust kajastab kõige adekvaatsemalt ettevõtte netovara väärtus.

Seisuga 31.12.2011 oli Dart Studio TÜ omakapital 286 524 eurot ning netovara 210 367 eurot.

Korrigeeritud bilansi (ekspertarvamuse lisa 2) kohaselt oli seisuga 31.12.2011 Green Area OÜ

omakapital 373 242 eurot ja netovara väärtus 274 700 eurot.

4. Hageja leidis, et maakohtu 16.02.2015 määruse alusel koostatud finantsekspertiisis esinevad

puudused ja ebaselgused, kuid see ei mõjuta ekspertiisi tulemusi.

5. Kostja leidis, et maakohtu 16.02.2015 määruse alusel koostatud finantsekspertiis on

ebausaldusväärne. Ekspert pidanuks tegema kindlaks kostjale kuulunud varad seisuga

31.12.2011. Ekspert tugines ekslikult korteriomandi väärtuse kindlakstegemisel 2009. a

müügilepingus sätestatud hinnale. Ekspertiisis puuduvad viited dokumentidele. Ekspertiisi

järeldused ei ole jälgitavad. Ekspert on esitanud paljasõnalisi väiteid. Ekspert hindas kostja ja

OÜ Green Area turuväärtust, kuigi pidanuks hindama nende ühingute likvideerimisväärtust.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus jättis 19.02.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2900 eurot ning viivise

menetluskuludelt. Maakohus mõistis hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisitasu 1800

eurot.

Maakohus sedastas, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli kohustus hageja lahkumisel

ühingust maksta talle hüvitis ÄS § 111 alusel ning milline oli lahkumise hetkel kostja vara,

mille alusel hüvitise suurust arvestada.

6.1. Maakohus ei tuginenud otsuse tegemisel ekspertiisiaktile, kuna leidis, et ekspertiisiakt on

vigane. Maakohtu hinnangul on ekspertiisiaktis vastuolulisusi, esinevad korduvad vead ja

ebatäpsused, mistõttu ei saa tervikuna eeldada, et ka lõppjäreldus OÜ Green Area ja kostja

likvideerimisväärtuse ja turuväärtuse suhtes saaks olla aluseks nõude suuruse hindamisel.

Ekspertiisiakti lõppjäreldustel ei saa olla kohtu jaoks tõenduslikku alust.

Maakohus märkis, et võtab otsuse tegemisel aluseks poolte esitatud tõendid, mitte

ekspertiisiakti. Hageja oli täisühingu osanik, kellele kohalduvad äriseadustikust tulenevad

õigused ja kohustused. Seetõttu sai hageja võtta osa kostja igapäevasest majandustegevusest.

Hagejal oli võimalik võtta osa koosolekutest. Kui hageja seda õigust ei kasutanud, ei saa ta

väita, et kostja pani toime hageja etteheidetud rikkumised. Maakohus leidis, et äriregister

saanuks kostja majandusaasta aruandeid hinnata või nõuda nende täpsustamist või parandamist.

Maakohtu hinnangul on hageja seisukohad kostja majandusaasta aruande suhtes vastuolulised

ning need tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.

Maakohus leidis, et puudub võimalus lähtuda ka kostja esitatud kostja 2012. majandusaasta

aruandest ja 2013. a likvideerimisaruandest, kuna hüvitis määratakse selle järgi, kui ühing oleks

lõpetatud osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Hageja oli täisosanik perioodil

01.03.2001-18.01.2012. Seetõttu tuleb hüvitise arvestamisel võtta aluseks kostja ja tema

tütarettevõtte 2011. majandusaasta aruanded.

6.2. Maakohus leidis kostja 2011. majandusaasta aruande põhjal, et kostja väärtuseks oli 2011.

aasta lõpus miinus 23030 eurot. Kui kostja oleks lõpetanud tegevuse 2011. aasta lõpus, ei oleks

kostjal varasid oma kohustuste täitmiseks.

6.3. Maakohus leidis OÜ Green Area 2011. majandusaasta aruande põhjal, et selle ühingu

väärtuseks oli 2011. aasta lõpus 173900 eurot. Kuna seadusandja on ette näinud, et hüvitust

tuleb arvestada varast, mida osanik oleks saanud, kui ühing oleks lõpetanud osaniku lahkumise

või väljaarvamise päeval, tuleb vaadata ka ettevõte kohustusi nimetatud päev seisuga.

Majandusaasta aruandest nähtuvad ka kohustused, milleks on lühiajalised ja pikaajalised

kohustused võlgade ja ettemaksete näol. Näiteks lühiajalised kohustused on võlad ja ettemaksed

summas 106 294 eurot, pikaajalised kohustused on laenukohustused summas 26 523 eurot,

võlad ja ettemaksed summas 106 615 eurot. Kokku on lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi

summas 239 432 eurot. Seega juhul, kui ettevõte peaks 31.12.2011 kustutama oma pikaajalised

ja lühiajalised kohustused enda väärtusest, ei oleks see võimalik, kuna omakapital (väärtus)

kokku moodustab 173 900 eurot, kuid kohustused moodustavad kokku 239 432 eurot, mistõttu

jääks ettevõte miinusesse 65 632 euroga. Seega oli nii kostja kui ka tema tütarühingu väärtus

hageja täisühingust välja astumise päeva seisuga negatiivne. Kuna nii kostja kui ka tema

tütarühingu väärtus olid osaniku lahkumise aja seisuga negatiivsed, ei pidanud kostja maksma

hagejale hüvitist.

6.4. Maakohus jättis TsMS § 162 lõigetele 1 ja 3 viidates menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu hinnangul on kostja menetluskulud 2900 eurot vajalikud ja põhjendatud.

Ekspertiisitasu 1800 eurot mõistis maakohus hagejalt välja riigi kasuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub hinnata ekspertiisiakti ja

võimaldada esitada eksperdile küsimused.

Hageja on seisukohal, et ekspertiisiakti tuleb uuesti hinnata TsMS § 652 lg 5 alusel.

Ekspertiisiaktile mittetuginemine on vastuolus maakohtu 15.08.2014 määrusega, mille kohaselt

ei ole asja ilma ekspertiisita võimalik lahendada. Maakohus rikkus TsMS § 348 lõiget 2, kui ei

kutsunud eksperti kohtuistungile. Kostja ja OÜ Green Area majandusaasta aruanded ei ole

piisavad asja lahendamiseks. Ebatäpsused ekspertiisiaktis oleks saanud kõrvaldada eksperdi

ülekuulamisega või eksperdile täiendavate küsimuste esitamisega.

Maakohus eksis leides, et hagejal oli võimalik realiseerida oma õigusi ja kohustusi (ÄS § 88 lg

1), kuna kostja 21.12.2011 koosolekust osavõtt oleks tal võimaldanud soovitud teavet saada.

Hagejal takistati kostja ruumidesse sisenemist. Hagejal puudus võimalus tutvuda

dokumentidega ka seetõttu, et hagejal puuduvad vastavad eriteadmised ja -haridus. Hageja

töötas kostja juures reklaamidisainerina ja ei tegelenud majandusküsimustega.

Maakohus eksis arvutustes kostja ja tütarühingu majandusaasta aruande põhjal. Arvestus oleks

tulnud teha põhimõttel varad miinus kohustused. Tütarühingu varad olid 413232, kohustused

olid 239432. Omakapital oli 173900 eurot. Tütarühingu positiivne väärtus muudab kostja

negatiivse väärtuse positiivseks. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale hüvitis.

Kostja ja tütarühingu majandusaasta aruanded ei vastanud õigusaktidele ja raamatupidamise

heale tavale ning tegelikule majandustegevusele.

Hageja esitas 06.07.2016 taotluse eksperdile küsimuste esitamiseks apellatsioonimenetluses.

8. Kostja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Vastuse kohaselt on ekspertiis ebausaldusväärne ja seda ei ole võimalik tõendina kasutada.

Ekspertiisis on palju arvutus- ja muid vigu ning kajastatud on mittetoimunud tehinguid. Pooltel

oli maakohtus piisavalt aega eksperdile küsimuste esitamiseks. Hageja ei esitanud ka taotlust

eksperdi kohtuistungile kutsumiseks. Maakohus analüüsis ekspertiisiakti piisavalt.

Hagejal oli osanikuna võimalik realiseerida osanikuõigusi. Maakohus hindas OÜ Green Area

kohustusi õigesti, kuna ei võtnud arvesse vara summas 355435 eurot. See summa kulutati hoone

ehitamiseks. Ehitatud hoone jääkväärtus on 57588 eurot. OÜ Green Area kahjum oli 31.12.2011

123647

eurot.

See

tuleb

arvutada

järgmiselt:

173900

(omakapital)

–

355435

(kinnisvarainvesteeringud) + 57588 (materiaalne põhivara).

9. Ringkonnakohus esitas 9.03.2017 eksperdile järgmise küsimuse: „Miks on ekspert

arvestanud kostja kohustused (passiva), nimelt võlg AS-le Nipress, kostja bilansi käibevarasse

(aktiva)?“.

Eksperti leidis, et kostja bilansi käibevaras on seisuga 31.12.2011 vastavalt majandusaasta

aruandele kajastatud pikaajalised nõuded 106615 eurot. Raamatupidamisdokumentides andmed

Nipress AS võlgnevuse kohta puuduvad. Kostja käibevarasse ei ole Nipress AS võimalikku

võlgnevust arvestatud.

Ekspert märkis, et seisuga 31.12.2011 oli kostja käibevara järgmine: raha ja pangakontod 106

eurot, finantsinvesteeringud 106615 eurot, ostjatelt laekumata arved 1706 eurot. Käibevara oli

kokku 108427 eurot.

Lühiajalised kohustused olid seisuga 31.12.2011 järgmised: pangalaenude tagasimaksed

perioodil vähem kui aasta: 101395 eurot, võlad tarnijatele ja hankijatele: 7956 eurot,

maksuvõlad 311 eurot, võlad töövõtjatele 14387 eurot, muud viitvõlad 14250 eurot.

Kohustused olid kokku 138299 eurot.

10. Kostja leidis, et ekspert eksis ringkonnakohtule esitatud vastuse lõppjäreldustes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja

kanda ning eksperdikulud ringkonnakohtus riigi kanda.

Esmalt selgitab ringkonnakohus õiguslikku olukorda täisosanikule hüvitise määramisel

täisühingust lahkumisel (I), seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse

väidete ja maakohtus tehtud ekspertiisi kohta (II) ning lõpuks määrab kindlaks menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse ringkonnakohtus (III).

I

12. ÄS § 111 lg 1 sätestab, et osaniku lahkumisel või väljaarvamisel täisühingust makstakse

talle hüvitusena see osa ühingu varast, mida ta oleks saanud, kui ühing oleks lõpetatud osaniku

lahkumise või väljaarvamise päeval. Ühingulepinguga võib ette näha hüvituse arvestamise

teistsuguse korra. Sama sätte lõike 2 järgi makstakse hüvitis välja hiljemalt kuue kuu möödudes,

arvates osaniku lahkumisest või väljaarvamisest, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Hüvitus

makstakse välja koos intressiga seaduses sätestatud suuruses. Seega tuleb hüvitise määramisel

teha kindlaks, millise hüvitise oleks lahkunud osanik saanud siis, kui täisühing oleks lõpetatud

osaniku lahkumise või väljaarvamise päeval. Pooled ei ole esitanud väiteid, et ühingulepinguga

lepiti kokku hüvitise arvestamise kord, seega tuleb hüvitise määramisel kohaldada täisühingu

lõpetamist reguleerivaid sätteid.

13. ÄS § 113 sätestab, et täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. ÄS § 133 sätestab, et pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud

vara

jaotavad

likvideerijad

osanike

vahel

vastavalt

osanike

sissemaksetele,

kui

ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viidatud sätete koosmõjust tuleneb, et täisosanikule

saab täisühingust lahkumisel määrata hüvitise vaid sellest varast, mis jääb alles pärast kõigi

võlausaldajate nõuete rahuldamist lahkumise päeval. Selleks, et saada teada sellise vara suurus,

tuleb täisosaniku lahkumise päeva seisuga lahutada täisühingu kohustused täisühingu

positiivsest varast. Juhul, kui täisühingu varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei

saa osanikule hüvitist ÄS § 111 alusel määrata. Hüvitise määramisel tuleb lähtuda täisühingust

lahkumise päeval olemasolevatest reaalsetest varadest ja kohustustest ehk täisühingu tegelikust

finantsolukorrast lahkumise aja seisuga. Hüvitise määramisel ÄS § 111 alusel ei saa arvesse

võtta hüpoteetilisi varasid, mis võiks ühingul olemas olla siis, kui seda oleks varasemalt teisiti

juhitud.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui täisühingu varast ei piisa likvideerimisel

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt

oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 120 lg 1). ÄS

§ 120 lg 2 sätestab, et juhul, kui osanikult ei ole võimalik tema poolt käesoleva paragrahvi 1

lõike 1 alusel maksmisele kuuluvat osa sisse nõuda, katavad teised osanikud puudujääva

võlaosa võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Osanik, kelle võlaosa tasusid teised osanikud, peab neile nimetatud võlaosa hüvitama. Kui ka

siis ei ole võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada, peavad likvideerijad vastavalt ÄS § 120

lõikele 3 esitama täisühingu pankrotiavalduse.

II

15. TsMS § 652 lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme

kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab

esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava

asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab

tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et iseenesest on

õige hageja väide, et maakohus on eksperdiarvamust ebapiisavalt hinnanud. Maakohus tõi välja

küll eksperdiarvamusel olevaid võimalikke ebatäpsusi, kuid jättis tähelepanuta ja analüüsimata

selle, mida ja millise metoodikaga ekspert hindas ning kuidas ekspert jõudis konkreetsetele

järeldustele ning kas eksperdi seisukohtade kujunemine on jälgitav. Seetõttu on vajalik

eksperdiarvamuse (kt III, lk 90-138) uus uurimine ja hindamine ning ringkonnakohus teeb seda

järgnevalt.

16. Ekspert on iseenesest õigesti märkinud, et 31.12.2011 seisuga tuleb koostada

likvideerimisbilanss ning tütarühingut tuleb kostja likvideerimisbilansis kajastada õiglases

väärtuses (kt III, lk 117). Seejuures on ekspert märkinud, et likvideerimisbilanss on kajastatud

ekspertiisi lisa 1 tabelina 1. Lisa 1 tabelis 1 (kt III, lk 121-122) on kajastatud kostja tütarühingu

Green Area OÜ bilansid seisuga 31.12.2009, 31.12.2009, 31.12.2011 ja korrigeeritud bilanss

31.12.2011. Ringkonnakohus märgib, et kostja tütarühingu bilanss ei saa olla aluseks hagejale

hüvitise määramisel, kuna hageja lahkus kostjast, mitte tütarühingust. Igal äriühingul on oma

bilanss koos oma varade ja kohustustega. Kostja likvideerimisel ei likvideerita automaatselt

tütarühingut. Tütarühingu bilanss saab olla aluseks kostja bilansis finantsinvesteeringute

väärtuse õigel kajastamisel.

17. Eksperdiarvamuse lisa 1 tabelis 2 (kt III, lk 124-125) on kajastatud kostja bilansid seisuga

31.12.2009, 31.12.2010, 31.12.2011 ja korrigeeritud bilanss seisuga 31.12.2011. Ekspert leidis

korrigeeritud bilansis, et kostjal oli positiivset vara (aktiva) 31.12.2011 seisuga 424823 eurot

ning kohustusi 138299 eurot. Enamiku kostja varast moodustas eksperdi hinnangul tütarühingu

osa. Omakapitali suuruseks hindas ekspert 31.12.2011 seisuga 286524 eurot, millest eelmiste

perioodide jaotamata kasum oli -2934 eurot ning ümberhindluste reserv 289458 eurot.

18. Ekspert märkis, et on kajastanud kostja bilansis tütarühingu väärtuse õiglases väärtuses

(274700 eurot). Ringkonnakohus märgib, et tütarühingu õige väärtus on asja lahendamisel

oluline, kuid eksperdiarvamusest ei nähtu üheselt ja jälgitavalt, kuidas on ekspert jõudnud

seisukohale, et tütarühingu väärtus oli seisuga 31.12.2011 274700 eurot. Eksperdiarvamusest

ei nähtu tütarühingu varade ümberhindamise põhjendusi likvideerimisbilansi päeva seisuga.

Ekspert ei ole selgitanud ka kostja varade ümberhindamist. Ekspert on küll põhjalikult

kajastanud kinnisvarade turuväärtuse hindamise metoodikaid (kt III, lk 102-103), kuid ei ole

jälgitavalt analüüsinud ümberhinnatavaid varasid ümberhindamise metoodika põhjal ning ei ole

toonud välja, milliseid raamatupidamiskandeid ta igakordselt muutis.

19. Ekspert leidis, et nii kostja kui ka tema tütarühingu raamatupidamine oli seadusega

mittevastavuses või ei vastanud raamatupidamise heale tavale (kt III, lk 94, lk 110). Ekspert

märkis, et tütarühing on teinud olulises ulatuses sularaha sisse- ja väljamakseid ilma

majandustegevuse selgituseta, lepingulise aluseta või ebamäärase selgitusega (kt III, lk 110).

Samuti sedastas ekspert, et tütarühingu raamatupidamist iseloomustab suur hulk tütarühingu ja

kostja vahelisi selgitusteta ülekandeid. Viktor Spitsale tehti 2009. a sularaha väljamakseid

190776 eurot (kt III, lk 112). Ekspertiisiaktist pole võimalik aru saada, kas ilma

raamatupidamisdokumentideta rahaliikumisi arvestati korrigeeritud bilansi koostamisel või

mitte. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui ühingust võeti sularaha välja, võib see olla liikunud

ka ühingu varade hulgast välja. Eksperdiarvamusest ei nähtu, mis viisil arvestati eksperdi

väljatoodud rahaliikumisi või muid algdokumentideta tehinguid. Eksperdiarvamuses ei ole

kajastatud, kas ekspert on need rahaliikumised/väljavõtmised/sissemaksed viinud kostja

raamatupidamiskontodele või mitte.

20. Ringkonnakohus leiab eksperdiarvamust hinnates, et sellest ei ole võimalik järeldada, kas

ekspert kajastas 30.12.2011 korrigeeritud bilansis sel hetkel tegelikult olemasolevaid varasid

või võttis aluseks hüpoteetilise olukorra, kui varasemad tehingud oleksid tehtud õiglase

hinnaga.

Ekspert

märkis,

et

ekspertiisi

eesmärgiks

ei

olnud

äriühingute

raamatupidamisdokumentatsiooni vastavusse viimine seaduste ja hea raamatupidamistavaga.

Seega võib järeldada, et ekspert ei võtnud eesmärgiks kostja tegeliku, ühingust lahkumise

bilansipäeva reaalse varalise väärtuse hindamist, vaid leidis hüpoteetilise väärtuse olukorras,

kus tehingud oleksid oma õiglases hinnas ning raamatupidamine oleks seadusele vastav. Sellist

bilanssi ei saa aga aluseks võtta täisosaniku täisühingust väljaastumise hüvitise leidmisel.

Samuti ei saa korrigeeritud bilansi koostada olukorras, kus ekspert ei viinud raamatupidamist

kooskõlla seadusega. Ebaõige raamatupidamise põhjalt ei saa õiget bilanssi koostada.

Ringkonnakohus sedastab, et eksperdi koostatud arvamus saaks iseenesest olla aluseks kahju

hüvitamise nõudele. Samas ei saa sellest järeldada kostja tegelikku rahalist seisu. Isegi juhul,

kui raha liikus ühingust välja seadusevastaselt või mingi vara võõrandati alla oma turuhinna, ei

ole seda raha või muud vara ühingul lahkumisbilansi päeval reaalselt olemas.

21. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tõendamiskoormis hüvitise suuruse osas lasus TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal. See tähendab,

et hageja pidi tõendama, et kostja 31.12.2011 bilanss on ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et

hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Hageja taotlusel eksperdi poolt koostatud ekspertiisiakti

alusel sai tekkida kahtlus kostja esitatud bilansi õigsuses, kuid ekspertiisiakti järeldus ei tõenda,

milline oli tegelik reaalne kostja majanduslik seis ja kas ning millises suuruse on hageja

hüvitisnõue põhjendatud. Muid tõendeid hageja ei esitanud.

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis asja juurde võetud tõendeid hinnates

õigesti, et kostja väärtus oli tema esitatud bilansi kohaselt 31.12.2011 miinus 23030 eurot.

Kostja äriregistrile esitatud 31.12.2011 bilansist tuleneb, et positiivset vara oli kostjal 115269

eurot. Kohustusi oli kostjal 138299 eurot. Seetõttu oli bilansi kohaselt kostja netovara miinus

23030 eurot. ÄS § 111 lg 1 mõttes saab hüvitist maksta netovarast (omakapitalist). Kui netovara

puudub või selle väärtus on negatiivne, ei saa hüvitist välja mõista ning maakohus jättis hagi

põhjendatult rahuldamata.

23. Ringkonnakohus märgib, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et äriregister saanuks kostja

majandusaasta aruandeid hinnata või nõuda nende suhtes täpsustusi või parendusi. Äriseadustik

(ÄS) ei kehtesta äriregistrile kohustust hinnata majandusaasta aruande koostamise aluseks

oleva raamatupidamise õigust. Käesoleva tsiviilasja vaidlus ei seisne bilansi formaalses

õigsuses, vaid selle vastavuses tegelikule majanduslikule olukorrale. Äriregister hindab

dokumendi vastavust seaduse formaalsetele nõuetele. Samas ei muuda see maakohtu ekslik

seisukoht ebaõigeks maakohtu lahendit. Vaatamata sellele, et kostja majandusaasta aruande ja

bilansi sisulise õigsuse hindamisel ei saa tugineda äriregistrile, ei ole hageja tõendanud, milline

on õige kostja bilanss.

24. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei saanud kostja tegevust mõjutada ja osaleda

juhtimises, kuna tal puuduvad eriteadmised. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.

Täisühingu osanik kannab ise teadmiste puudumise riski ja saab vajadusel kasutada

eriteadmistega isiku abi (jurist, raamatupidaja). Eriteadmiste puudumine ei vähenda osaniku

õigusi ja kohustusi ning tal oli võimalik täisühingu juhtimises osaleda ÄS § 88 lg 1 kohaselt.

III

25. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja

kanda, kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab eksperdikulud

TsMS § 162 lg 4 alusel riigi kanda. Eksperdi vastus ringkonnakohtus ei omanud asja

lahendamisel tähendust ning selle kulu hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane.

26. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulud 470,20 eurot. Kostja menetluskulude

nimekirja

kohaselt

kulus

kostja

lepingulisel

esindajal

tsiviilasja

materjalide

ja

apellatsioonkaebuse analüüsimisele ning apellatsioonkaebusele vastamisele 5 töötundi

tunnihinnaga 80 eurot (400 eurot). 12. septembri 2017 ringkonnakohtu istungil osalemisele

kulus pool tundi (40 eurot). Ringkonnakohtu istungile sõitmisele Narvast Tartusse kulus 30,20

eurot.

TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja menetluskulud 470,20

eurot on arvestades asja keerukust ning sellele apellatsioonimenetluses kulunud aega

põhjendatud ja vajalikud.

27. Kostja palub mõista hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lähtuvalt sellest taotlusest märgib ringkonnakohus, et menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi