3-16-1348/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1348

Haldusasi

OÜ Keelepisik kaebus Eesti Töötukassa ja OÜ

Keelepisik vahel 14.11.2014 sõlmitud raamlepingu nr

7-6.3/14/0178 ülesütlemise õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Keelepisik, esindaja v.adv Merle

Järvala Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Raido

Rink

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Keelepisik apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

29.08.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Keelepisik apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1348 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-16-1348

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa, Atlasnet MTÜ, SA Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik

sõlmisid 14.11.2014 raamlepingu nr 7-6.3/14/0178, mille kohaselt kohustusid Atlasnet MTÜ,

SA Tallinna Erateeninduskool ja OÜ Keelepisik vastavalt hankele ja minikonkursile ning

nende järgselt töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööalast eesti keele koolitust

vene keele baasil. Töötukassa ja OÜ Keelepisik sõlmisid raamlepingu ja minikonkursi

tulemuste alusel halduslepingu nr 7-6.3/15/0047, mille alusel kohustus OÜ Keelepisik läbi

viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil vastavalt halduslepingule ja selle lisadele

nr 1 (lepingu eseme tehniline kirjeldus) ja nr 2 (pakkumus).

2. Eesti Töötukassa esitas 05.11.2015 kirjaga OÜ-le Keelepisik avalduse raamlepingu

ülesütlemiseks halduskoostöö seaduse (HKTS) § 11 lg 1 p-de 1 ja 3, § 12 lg 2 p 1 ja § 16,

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 ning raamlepingu p-de 5.3 ja 5.4.3 alusel. 1)

OÜ Keelepisik oli halduslepingu järgi kohustatud hankelepingu täitmiseks omama muu

hulgas intellektuaalse omandi õigusi (sh kirjalike materjalide ning heli- ja videosalvestiste

suhtes, lepingu p 2.2 ja lisa 1 p 2.3) ning tagama koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse

omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele (p 4.3.12). Selle kohustuse rikkumist

loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks (p 5.1.2).

2)

Töötukassa teostas OÜ Keelepisik koolitusel paikvaatlusi (tööturuteenuse kontrolli)

ning on küsinud koolitusel osalejatelt ja OÜ-lt Keelepisik koolitusel kasutatava materjali

kohta. Töötukassa tuvastas kokkulepete alusel 04.08.2015 toimunud koolituste kontrollimisel,

et OÜ

Keelepisik kasutas õppematerjalidena ümbertrükke eesti keele õpikutest „Tere jälle!“ ja

„Tere“ ning paljundusi eesti keele õpikust „Avatud uksed“.

3)

Töötukassa täpsustas eesti keele õpikute „Tere jälle!“ ja „Tere“ autoritelt IMlt ja MSlt,

kas OÜ Keelepisik õpetajatel oli nende luba võtta eelnimetatud õpikud õppematerjalide

koostamise aluseks. Õpikute autorid leidsid, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud

õpikust „Tere“, ning selgitasid, et nad ei ole andnud OÜ-le Keelepisik nõusolekut õpikute

kasutamiseks ja on pöördunud äriühingu poole ka varem palvega lõpetada nende autoriõiguste

rikkumine. Töötukassa täpsustas ka eesti keele õpiku „Avatud uksed“ autoritelt MKlt ja LKlt,

kas OÜ Keelepisik õpetajatel oli nende luba õpikut paljundada ja õpilastele jagada. Kuna OÜ

Keelepisik koolituste näol on autorite hinnangul tegemist ärilise ettevõtmisega, puudus

paljundatud materjali kasutamiseks alus.

4)

Töötukassa tuvastas kokkuleppe alusel 18.09.2015 toimunud koolituse

korduskontrollimisel, et OÜ Keelepisik kasutas õppematerjalidena MP ja HA koostatud

õpikust „E nagu Eesti“ paljundatud materjali. Töötukassa täpsustas õpiku kaasautorilt MPlt,

kas OÜ-l Keelepisik on lubatud nimetatud õpikus sisalduva õppematerjali paljundamine ja

kasutamine, ning sai vastuseks, et seda ei tohi teha ja tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

5)

OÜ Keelepisik on esitanud valeinfot, väites 10.08.2015 kirjas, et nende poolt

paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. OÜ Keelepisik on

rikkunud halduslepingu punkti 4.3.12. Rikkumised on nii olulised, et lepingu jätkamine ei ole

enam ühelgi tingimusel võimalik, sest OÜ Keelepisik on oma tegevusega kaotanud töötukassa

silmis usalduse. OÜ Keelepisik on ilmselgelt ja teadlikult kuritarvitanud töötukassa usaldust,

2(15)

3-16-1348

kasutades lubamatuid koolitusmaterjale ja läinud oma tegevuses vastuollu autoriõiguse

seadusega.

3. OÜ Keelepisik esitas Tallinna Halduskohtule 05.07.2016 kaebuse raamlepingu

ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamiseks.

1)

Kaebuse esitamine on lubatav. Kaebaja tegeleb koolitustega ning soovib edaspidigi

teha koostööd vastustaja ja teiste hankeid korraldavate organisatsioonidega. Vastustaja jätkab

kaebaja õiguste rikkumist seonduvalt hangetel osalemisega. Näiteks leidis ta 12.01.2016

otsuses, et kaebaja ei kvalifitseeru hankel nr 7-2/15/191 pakkujaks, tuues põhjuseks

05.11.2015 ülesütlemisavalduses toodud ebaõiged asjaolud. Kaebaja põhjendatud huviks

tuvastamiskaebuse esitamisel on see, et temalt ei võetaks tulevikus võimalust osaleda

hangetel, konkurssidel ja muudel koolituste pakkumisega seonduvatel toimingutel. Koolitaja

maine on oluline koolitusturul osalemiseks. Kaebaja soovib edaspidi esitada ka kahju

hüvitamise kaebuse, kuna ta on saanud varalist kahju seoses lepingu lõpetamisega ning

mainekahju seoses vastustaja väidetega kaebaja ebausaldusväärsusest.

2)

Vastustaja ei ole viidanud ühelegi usaldusväärsele tõendile, millest nähtuks, et kaebaja

on kasutanud ümbertrükke või koopiaid raamatutest „Tere“, „Tere jälle!“, „Avatud uksed“ ja

„E nagu Eesti“. Ühestki tõendist ei selgu, kuidas pandi väidetav rikkumine toime. Samuti ei

selgu, mida peetakse silmas väljendiga „ümbertrükk“. Kaebaja ei ole koolitustel eelnimetatud

teostest ümbertrükke ega koopiaid kasutanud.

3)

Vastustaja 04.08.2015 ja 18.09.2015 paikvaatluse andmed ei tõenda rikkumise

toimepanemist. Paikvaatluse aruannetega ei ole tuvastatud raamatute ümbertrükkide

kasutamine kaebaja koolitustel. Aruannetes puudub viide, kes kaebaja seaduslikest

esindajatest ja millal võis väidetavad rikkumised toime panna. Kaebaja seaduslikud esindajad

ei ole aruandeid allkirjastanud, kuigi blanketi kohaselt peab sellel olema tööturuteenuse

osutaja esindaja nimi, amet ja allkiri. Aruannetest ei nähtu nende koostamise aluseks olevad

õigusnormid. Autorid ise ega haldusorgani ametnik ei kvalifitseeru eriteadmistega isikuks või

eksperdiks, kes saaks rikkumist tõendada. Vastustaja valduses ei ole tajutaval kujul tõendeid.

Kuna leping öeldi üles autoriõiguse rikkumise motiivil, siis peaks ülesütlemisavalduses olema

rikkumine tõendatud ja põhjendatud kasutatud materjalide võimalike identsete tunnuste osas.

Kaebaja ei saa hakata ümber lükkama väidet, mida ei ole tajutavalt tõendatud. Kohtule

esitatud vastusest nähtuvalt on vastustaja esindaja KA aktiivselt suhelnud autorite ja OÜ

Kirjatark esindajaga ning ei ole näidanud üles objektiivsust ja sõltumatust. Autorite seletused

ei ole vormistatud protsessuaalselt aktsepteeritavas vormis, vaid suvaliste e-kirjade

väljatrükkidena. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt pidanuks vastustaja

vormistama korrektsed protokollid isikute seletuste andmise kohta, kus tööturuteenuse

osutajad oleksid kinnitanud paljunduste kasutamist. Seejärel pidanuks vastustaja võimaldama

kaebajal nende protokollidega tutvuda.

4)

Paikvaatlusega ei ole tuvastatud, et kaebaja kasutas 80% ulatuses raamatute „Tere“ ja

Tere jälle!“ ümbertrükke. Vastustaja väitel paikvaatlusega üksnes fikseeriti raamatute

ümbertrükkide kasutamine, aga ümbertrükkide ulatus täpsustati autoritelt, kes tuvastasid, et ca

80% ulatuses on õppematerjal võetud õpikust „Tere“. Väidetavalt fikseeriti see rikkumine

04.08.2015 paikvaatluse käigus. Kui vastustaja soovib tugineda sellele, et tööturukoolituse

läbiviijad (kes ei ole kaebaja seaduslikud esindajad) on midagi kinnitanud või millelegi

siduvalt alla kirjutanud, siis pidanuks menetleja ametnik koostama protokolli. Paikvaatlus kui

toiming tulnuks protokollida ning arvestada tuleb HMS § 107 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Vastustaja ei ole selgeks teinud, kas tema hinnangul kasutati õpikuid või ümbertrükke. 5) Hea

haldustava ja HMS-ga vastuolus on vastustaja vastuses toodud põhjendus, millest nähtuvalt

küsis vastustaja ühelt õpilaselt lektor SS jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need

3(15)

3-16-1348

18.09.2015 autorite esindaja ÜMle OÜ-st Kirjatark, kes tõi materjalid 21.09.2015 tagasi,

misjärel vastustaja tagastas materjalid õpilasele. Õpikute autorid tuvastasid, et ca 80%

ulatuses on õppematerjal võetud õpikust „Tere“ ning vastustaja peab autorite selgitusi

piisavaks, et lugeda rikkumine tuvastatuks. Kaebajale ei esitatud seda väidetavat materjali

enne teate saamist. Autoriõiguse rikkumise tuvastamiseks pidanuks teoseid vaatlema ja

võrdlema ning põhjendama, et mingid teosed või nende osad on tunnuste poolest identsed.

Koolitustel ei ole tehtud fotosid ega muul viisil materjale talletatud. Kui vastustaja laenatud

koopiad olid üldse kunagi olemas, pidanuks haldusorgan need vastavalt HMS § 19 lg-le 1

säilitama. See kohustus haakub ka ärakuulamisõiguse efektiivse realiseerimise ning isiku

õigusega end kaitsta riigi võimaliku omavoli eest.

6)

Vastustaja on rikkunud HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust. Kaebajale ei esitatud

enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldatud esitada kogutud materjalile

vastuargumente. Kui vastustaja tahab tugineda mingitele raamatu ümbertrükkidele, tuleb tal

tõendada nende olemasolu, valmistamine kaebaja poolt ning kasutamine ärilistel eesmärkidel.

Asjas ei ole esitatud ühtki volikirja, mis annaks ÜMle õiguse osaleda kaebaja

haldusmenetluses. Äriregistri andmetel ei ole ÜMl seost OÜ-ga Kirjatark. Ta oli juhatuse liige

AS-s Rahva Raamat, kes turustab OÜ Kirjatark välja antud teoseid.

7)

Vastustaja 05.08.2015 e-kirjas ei ole viidatud ühelegi konkreetsele materjalile või

leheküljele, millest ümbertrüki tegemist võiks kaebajale ette heita. KK OÜ-st Keelepisik

vastas, et paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele ja

tingimustele, ning selgitas, et materjalid on võetud erinevatest õpikutest ja väga palju on

kasutatud nii firma kui õpetaja materjale tingituna sellest, et eksaminõuded hõlmavad väga

laia teemaderingi ja ühest õpikust seda kokku panna on võimatu. Kohut eksitav on vastustaja

väide, et kaebaja ei eita kirjas märgitud materjalide kasutamist ning kaebaja oleks justkui

esitanud valeinfot. Vastust tuleb lugeda koos vastustaja kirjaga, kus on küsimus, millele

kaebaja vastas, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata vastuses rõhutatud eksaminõuetele, millest

tulenevalt õppematerjal koostatakse.

8)

Vastustaja vastusele lisatud e-kirjavahetuses palus vastustaja teenuste osakonna

juhataja asetäitja enda ja OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse

registreerida eraldi, millest jääb mulje kui salajasest haldusmenetlusest. Jääb arusaamatuks,

millises menetluslikus seisundis oli haldusmenetluses OÜ Kirjatark, kes on kaebaja konkurent

koolitusturul. HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik ning tulenevalt HMS §-st 11 ei

ole OÜ Kirjatark haldusmenetluses menetlusosaline. On selgusetu, miks pidas vastustaja

ametnik privaatsust nõudvat kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark.

9)

Äriliste eesmärkide määratlemine ei ole selge. HKTS § 1 kohaselt määrab see seadus

kindlaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse

ülesannete iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra. Halduslepingu preambuli

kohaselt on leping sõlmitud tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) §-s 13 ning tervise-

ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks“ sätestatud tööturukoolituse korraldamiseks. TTTS § 13 lg 2

sätestab, et töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute

koolituse seaduse (TäKS) tähenduses (jõust 01.07.2015). Halduslepingu p 1.1 kohaselt

juhinduvad pooled muu hulgas HKTS-st, mille kohaselt sõlmitakse eraõigusliku juriidilise

isikuga haldusleping haldusülesande täitmiseks.

10)

Seoses raamatuga „E nagu Eesti“ selgub vastustaja vastusest, et vastustaja pöördus

23.09.2015 kirjastuse OÜ Koolibri poole selgituse saamiseks, kas kaebaja õpetajad võivad

kasutada oma õppematerjalide koostamisel ülesandeid OÜ Koolibri välja antud eesti keele

4(15)

3-16-1348

õpikutest. Väidetavalt lisas vastustaja selgitustaotlusele ka väljavõtted õppematerjalidest. OÜ

Koolibri vastas 30.09.2015, et väljavõtted ei ole pärit nende õpikutest, vaid hoopis kirjastus

TEA „E nagu Eesti“ vanast versioonist. See näitab, et paikvaatluse aruanded ei ole

usaldusväärsed tõendid. Väidetavalt küsis vastustaja õpiku kaasautorilt MPlt, kas kasutamine

on autorite poolt lubatud, ning MP on kinnitanud, et õpikut ei tohi paljundada ja tegemist on

ebaseadusliku tegevusega. Kaebaja on loetud ebausaldusväärseks partneriks kaudsete,

kaebajale mitte teada olevate tõendite ja autorite endi subjektiivsete hinnangute alusel.

11)

Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vastustajal puudus mõjuv

põhjus raamlepingu ülesütlemiseks, sest tuvastatud ei ole ühtegi olulist lepingu rikkumist

kaebaja poolt. Viidatud ei ole ühelegi normile ning ühegi tõendiga ei ole leidnud kinnitust

mistahes nõuete rikkumine. Kohut eksitav on väide, et kaebaja esitas 10.08.2015 e-kirjaga

valeinfot, väites, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad intellektuaalse

omandi kaitse nõuetele. Viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. Kaebaja on vastustajaga

teinud koostööd alates aastast 2009 ning selle aja jooksul ei ole koolitaja sobivus või nõuetele

vastavus olnud kordagi vaidluse all. Esitatud ei ole ka ühtegi argumenti või tõendit selle

kohta, et kaebaja tegevus ei vastaks HKTS § 12 lg 2 p 1 nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud

valeinfot, vaid vastas oma kirjas töötukassa küsimustele nii, nagu see oli tema hinnangul õige.

12) Puuduvad ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu saab üles öelda eelkõige

ülesütlemisavalduse saatmisega teisele poolele. Raamlepingu puhul on tegemist VÕS mõistes

kestvuslepinguga, mille saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi ülesütlemisavalduse tegemisega.

Kestvuslepingust ei saa taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 ja p 4 alusel. Kui vastustaja pidas silmas

VÕS § 196 lg 2 alusel lepingu lõpetamist, pidanuks vastav õiguslik alus nähtuma ka

ülesütlemisavaldusest. VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille

teisel poolel osaleb mitu isikut (antud juhul lisaks kaebajale Atlasnet MTÜ, SA Tallinna

Erateeninduskool), võib VÕS § 195 lg 4 teise lause järgi üles öelda üksnes kõigi nende isikute

suhtes ühiselt. Teistele lepinguosalistele ei ole lepingut üles öeldud.

13) Alustatud kriminaalmenetlusega seonduvalt märkis kaebaja, et kahtlustatavate suhtes

kehtib süütuse presumptsioon, mistõttu on asjasse puutumatu ja ebakorrektne vastustaja väide,

et kuna on algatatud kriminaalasi ja riigiprokuröri sõnul on kavas lähikuudel asi kohtusse

saata, siis viitab eeltoodu üheselt sellele, et toimunud on autoriõiguste rikkumine. Vastustaja

ise ei ole autoriõiguste rikkumist tõendanud.

4. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1)

Tuvastamisnõude esitamine on lubatav. Ülesütlemise õigusvastasuse selgumisel

puudub vastustajal edaspidi alus ülesütlemise teates märgitud asjaoludele tugineda. Seega on

kaebajal tuvastamise suhtes preventiivne huvi. Põhjendatud huviks saab pidada ka soovi

esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue. Lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kahju ning selle

hüvitamise nõude perspektiivi ei saa a priori välistada.

2)

Raamlepingu kohaselt kohustus kaebaja viima läbi tööalaseid eesti keele koolitusi

vene keele baasil vastavalt hankele ja minikonkursile ning nende järgselt tellijaga sõlmitud

hankelepingule (tegelikkuses on sõlmitud haldusleping). Raamlepingu p 5.3 kohaselt on

tellijal õigus raamleping ühe täitja suhtes ühepoolselt ette teatamata üles öelda, kui täitja on

oluliselt rikkunud raamlepingut või hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks

loetakse mh valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või

hankelepingu täitmisel (raamlepingu p 5.4.3). Halduslepingu kohaselt kohustus kaebaja läbi

viima tööalast eesti keele koolitust vene keele baasil vene keeles vastavalt lepingus ja selle

lisades sätestatule. Halduslepingu p 4.3.12 kohaselt oli kaebaja kohustatud tagama

koolitusmaterjalide vastavuse intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja

5(15)

3-16-1348

tingimustele. Tellijal on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt avaldusega üles öelda

lepingu olulisel rikkumisel koolitaja poolt, sh p-s 4.3.12 sätestatud kohustuste

mittenõuetekohasel täitmisel (halduslepingu p 5.1.2).

Lepingute viidatud sätetest tuleneb, et vastustaja võis kaebajaga sõlmitud raamlepingu

ühepoolselt ette teatamata üles öelda mh juhul, kui kaebaja rikub oluliselt raamlepingut või

hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse mh hankelepingu täitmise käigus

valeandmete või valeinfo esitamist ning hankelepingu oluliseks rikkumiseks loetakse

intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumist.

3)

Ärilisel eesmärgil õppematerjali paljundamist, mh äriühingu poolt keeleõppe

koolitustel paljundatud õppematerjali jagamist õpilastele autorite nõusolekuta tuleb lugeda

intellektuaalse omandi kaitse nõuete rikkumiseks. Sellist tegevust saab lugeda intellektuaalse

omandi kaitse nõuete rikkumiseks ka raamlepingu ja halduslepingu tähenduses. Autoriõiguse

seaduse (AutÕS) § 7 lg-test 1 ja 2, § 11 lg-st 1, § 13 lg-st 1, § 18 lg-st 1 ja § 19 p-st 3 tuleneb,

et õpikuid ja õppematerjale saab lugeda autoriõigusega kaitstud teosteks ning õppematerjali

reprodutseerimine õppe eesmärgil ei ole autori nõusolekuta lubatav, kui tegevus taotleb ärilisi

eesmärke.

Kaebaja väitel ei tegutsenud ta ärilistel eesmärkidel, vaid talle anti halduslepinguga üle

avaliku ülesande täitmine. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja viis koolitusi läbi ärilistel

eesmärkidel. Kaebaja on äriühing, kelle majanduslikuks põhitegevuseks on keeleõpe. Kuna

vastustaja tellis kaebajalt tööturuteenust ja maksis teenuse eest tasu, on ilmne, et koolituse

läbiviimine teenis ärilisi eesmärke. Ärilist eesmärki ei välista see, et tööturuteenust (sh

koolitust) osutatakse avalikes huvides ja seda tellib haldusorgan. On õige, et kaebaja ei

reprodutseerinud teoseid müügi eesmärgil, kuid ta on seda teinud oma äritegevuse raames.

Teose kasutaja ei saa eeldada, et autor lubab oma teost kasutada tasuta. Loata ja tasuta

kasutamisel saab koolitust pakkuv ettevõtja põhjendamatu konkurentsieelise võrreldes

ettevõtjatega, kes kasutavad teiste autorite teoseid õiguspäraselt või panustavad

koolitusmaterjali koostamisse oma ressurssi.

Õppematerjalide reprodutseerimine kaebaja poolt läbi viidud koolituste raames ei olnud seega

ilma autorite nõusolekuta lubatav ning toimus ärilistel eesmärkidel (AutÕS § 18 lg 1 ja § 19 p

3). Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja osutas keeleõppe teenust HKTS järgi sõlmitud

halduslepingu alusel avaliku halduse ülesande täitmiseks. Järeldust ärilisest eesmärgist ei

väära ka asjaolu, et tegemist oli TTTS §-s 13 sätestatud tööturukoolitusega. Erisust

autoriõiguste kasutamiseks tööturukoolituse raames ei tulene ka kaebaja viidatud TäKS-st.

4)

Kaebaja leiab, et intellektuaalse omandi nõuete rikkumine ei ole tõendatud,

paikvaatluse aruanded ei ole nõuetekohased tõendid (ei vasta HMS nõuetele, pole

allkirjastatud kaebaja esindaja poolt, ei sisalda õiguslikku alust). Samuti ei nõustu kaebaja

viisiga, kuidas vastustaja on välja selgitanud õpikute autorite loa puudumise.

04.08.2015 ja 18.09.2015 paikvaatluse aruannetest (tl 18-19) nähtub paikvaatluse läbiviimise

aeg, koolituste läbiviimise aeg ja koht, koolitusi läbi viinud lektorite nimed, koolitusel

osalenute arv. Samuti on aruannetes märgitud koolitusel kasutatud materjalid ning kõigis

aruannetes on märgitud, et kasutatakse paljundatud või prinditud materjale. Kaebaja ei ole

seda fakti ümber lükanud. Asja materjalide hulgas on ka fotod õppematerjalidest (tl 42-44).

Kuigi fotodelt ei nähtu, millise teosega on tegemist, on ilmselge, et tegemist on koopiatega

lahtistel lehtedel, mis on köidetud pehmete kaantega kiirköitjasse. Paikvaatluse aruanded on

allkirjastatud nii töötukassa esindaja kui ka koolitusi läbi viinud lektorite poolt. Paikvaatluse

eesmärk on faktilise olukorra tuvastamine. Kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud koolitustel.

Kuna tegemist ei olnud ette teatatud kontrolliga, ei saanud tema kohalolekut ka eeldada.

6(15)

3-16-1348

Aruannetele on alla kirjutanud õppetunde andnud koolitajad. Sellega on fikseeritud

konkreetsel koolitusel tegelik olukord, sh kasutatav õppematerjal.

Antud juhul ei esinenud ühtegi HMS § 18 lg 1 p-des 1-4 loetletud menetlustoimingu

protokollimise alust. Haldusmenetlusele on üldiselt omane vormivabaduse põhimõte, kui

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Vastustaja on dokumenteerinud

paikvaatluse käigu aruande vormis, mis vastab vormivabaduse põhimõtet arvestades hea

halduse nõudele, ning õppetunnis viibinud õpetajad on kinnitanud oma allkirjaga kirjapandu

vastavust tegelikkusele. Seejuures saanuks just konkreetset tundi läbiviinud õpetajad

korrigeerida aruannet kasutatavate õppematerjalide osas. Protokollimise kohustuse korral

näeb HMS § 18 lg 3 ette, et protokollile kirjutab alla selle koostanud isik ning seadus ei nõua

haldusmenetluse osaliste, sh seaduslike esindajate allkirju. HMS § 38 lg-st 2 nähtuvalt on

haldusmenetluses tõendiks mistahes dokumentaalsed tõendid, milleks saab pidada ka

vastustaja ametniku koostatud aruannet, isegi kui see ei vastaks paikvaatluse protokolli

nõuetele. Aruanded ei pea sisaldama viidet õiguslikule alusele. Haldusmenetluse läbiviijal on

menetlustoimingute valikul kaalutlusõigus (HMS § 5 lg 1). Kaebaja viide HMS §-le 107 on

ekslik, sest menetlustoimingutele ei kohaldata HMS 8. ptk sätteid (HMS § 106 lg 2).

Haldusmenetluse, sh iga üksiku menetlustoimingu õiguspärasuse nõue tuleneb eelkõige HMS

§-dest 3 ja 4 ning leiab täpsustamist asjakohastes erinormides nende olemasolul.

Vastustaja terminikasutus (ümbertrükk, koopia) ei takista mõistmast, et kaebajale heideti ette

reprodutseerimist autoriõiguse tähenduses. Paikvaatluse aruanded, õpikute kirjastajate ja

autorite selgitused (OÜ Kirjatark vastus (tl 33), MK vastus (tl 39), OÜ Koolibri vastus (tl 45),

MP vastus (tl 50-51)) ning kaebaja 10.08.2015 e-kiri (tl 37-37p) tõendavad koosmõjus

kaebaja poolt intellektuaalse omandi nõuete rikkumist. Paikvaatluse aruannetest nähtub

vaidlusaluste õpikute reprodutseerimine kaebaja poolt ning autorite ja kirjastajate selgitustest

nähtub asjaolu, et tegemist on konkreetsete õpikutega ja nende reprodutseerimisega autorite

nõusolekuta. Kuna kaebaja osutas teenust ärilistel eesmärkidel, ei olnud õpikute

reprodutseerimine autorite nõusolekuta lubatav. Autori enda otsustada on, kellele ja millistel

tingimustel ta oma teost kättesaadavaks teha lubab. Määrav ei ole täpne protsentuaalne

osakaal, milles üht või teist teost loata reprodutseeriti. Vastustaja on tuvastanud erinevate

teoste loata reprodutseerimise ning autorite vastustest ei ilmne, et nad aktsepteeriksid teoste

taolist kasutamist mistahes ulatuses. Ka teose osa loata reprodutseerimine on keelatud, kui

tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga.

5)

Vastustaja peab valeinfoks kaebaja 10.08.2015 e-kirjas antud kinnitust, et koolitusel

kasutatavad materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele. Kaebaja on küll enda

väitel olnud vastustajast erineval arusaamisel, kas kasutatav õppematerjal on kasutuses

õiguspäraselt, kuid pärast vastustaja 05.08.2015 e-kirja (tl 37p) saamist pidanuks kaebajale

olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguste kaitse osas kõhklused ning vastustaja ootab

sisulist vastust. Kaebajal on nii sellele kirjale vastates kui ka juba lepingute sõlmimise etapis

olnud võimalus vastustajaga suheldes täpsustada, mida intellektuaalse omandi kaitse nõude all

mõeldakse. Kaebaja väitel on tema koostöö vastustajaga pikaajaline ning varem ei ole talle

taolisi etteheiteid tehtud. Isegi kui vastustaja ei ole tähelepanematusest või teadmatusest

varem kaebaja tegevusele autoriõiguste kaitse seisukohast sellist tähendust omistanud, ei saa

kaebaja eeldada, et vastustaja jätkab varasemat kaebajale soodsat, kuid väära halduspraktikat.

6)

Kaebaja väitel ei ole talle esitatud koolitusel kasutatud materjali ja võimaldatud esitada

sellele vastuväiteid, millega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Praegusel juhul ei ole tegemist haldusmenetlusega, mis oleks alanud kaebaja taotluse alusel,

vaid vastustaja alustas paikvaatluse tulemuste alusel halduslepingu (raamlepingu) lõpetamise.

Vastustaja võimaldas 05.08.2015 e-kirjas kaebajal esitada omapoolseid selgitusi. Vastustaja

selgitas e-kirjas, et viis läbi paikvaatlused, mille käigus tuvastas koolitusel paljundatud

7(15)

3-16-1348

materjali kasutamise õpikutest „Tere“, „Tere jälle!“ ja „Avatud uksed“, ning palus kaebajal

täpsustada, kas selle materjali kasutamine on kooskõlas intellektuaalse omandi õigusega.

Kaebaja vastas 10.08.2015 e-kirjas, et paljundatud materjali kasutamine on kooskõlas

intellektuaalse omandi kaitse õigusega. Kaebajale on 05.08.2015 e-kirjaga saadetud ka

paikvaatluse aruanded. Kaebaja ei esitanud 10.08.2015 kirjas vastuväiteid paikvaatluse

aruannete sisule ega nendes ja e-kirjas märgitud materjali kasutamisele ning kinnitas, et

materjali kasutamine on õiguspärane. Seega nõustus kaebaja sisuliselt sellega, et ta kasutab

koolitusel vastustaja e-kirjas viidatud materjali. Kaebaja oleks saanud vastuses selgitada, et

neid materjale tema koolitustel ei kasutata, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu võis vastustaja

eeldada, et kaebaja ei vaidlusta materjali kasutamist ning vastustaja ei pidanudki esitama

paikvaatlusel tuvastatud materjali kaebajale vastuväidete esitamiseks. Seega oli kaebajale

vähemalt osaliselt ärakuulamisõigus tagatud.

Täiendava kontrolli tulemusena koostatud aruande ja õpiku „E nagu Eesti“ osas ei ole

kaebajale tõepoolest ärakuulamisõigust võimaldatud. Kaebaja ei ole ülejäänud teostega

seonduvalt esitanud seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid, mis kummutaks vastustaja

järeldused intellektuaalse omandi õiguse rikkumisest. Seega ei ole alust arvata, et täiendav

ärakuulamine õpiku „E nagu Eesti“ osas võinuks kaasa tuua teistsuguse lõppjärelduse lepingu

jätkamise osas.

7)

Kaebaja leiab, et viide HKTS §-le 16 ei ole asjakohane. Tegemist on kestvuslepinguga,

millest ei saa VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel taganeda. Kaebaja arvates on taganemise

sätete kohaldamine nii õiguslikult kui sisuliselt ebakorrektne. Lisaks leiab kaebaja, et kui

lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, tuleb leping üles öelda

nende suhtes ühiselt.

Kaebaja rikkus intellektuaalse omandi kaitse nõudeid ning esitas vastustajale ekslikku teavet

intellektuaalse omandi õiguste omandamise kohta. Kuna vastustaja tugineb raamlepingu

ülesütlemisel kaebajaga sõlmitud halduslepingu täitmisele (raamlepingu p-d 5.3 ja 5.4.3), on

vastustaja õiguspäraselt tuginenud ka HKTS sätetele. Kaebajal on puudunud lepingu

täitmiseks vajaminevad õigused teiste isikute loodud autoriõigusega kaitstud teoste

kasutamiseks, st eeldused volitatud haldusülesande täitmiseks.

Vastustaja hinnangul ei tähenda VÕS § 116 lg 2 p-dele 2 ja 4 viitamine raamlepingust

taganemist, kuna silmas peeti lepingu VÕS § 196 lg 2 alusel lõpetamist. Kohtu hinnangul ei

muuda vastustaja poolt VÕS § 196 lg-le 2 viitamata jätmine ülesütlemist õigusvastaseks, kuna

teatest nähtub üheselt, milliste rikkumiste tõttu ja millistel põhjustel on kavas raamleping üles

öelda ja et vastustaja tahe on leping üles öelda, mitte sellest taganeda. VÕS § 116 lg 6

sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle

vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 116 lg 2 ei sätesta seega lepingu olulise

rikkumise aluseid üksnes lepingust taganemise, vaid ka lepingu ülesütlemise puhuks.

VÕS § 195 lg 4 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad

ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kaebajal on õigus selles, et raamleping on sõlmitud

lisaks kaebajale veel kahe ettevõtjaga. Samas ei laiene VÕS § 195 lg 4 lepingu erakorralisele

ülesütlemisele, millega on praegusel juhul tegemist. VÕS §-des 195 ja 196 eristatakse lepingu

erakorralist ja korralist ülesütlemist. Vaidlusaluse raamlepingu puhul ei ole tegemist

olukorraga, kus lepingu täitjad võtavad ühiselt tellija ees mingi kohustuse, mida kohustuvad

ühiselt täitma. Raamlepingu eesmärk oli määrata tingimused, kuidas toimub raamlepingu

alusel hankelepingute sõlmimine tellija ja hankes edukaks tunnistatud täitjate vahel. Seega

võttis iga täitja konkreetse kohustuse alles pärast hanke või minikonkursi läbiviimist eraldi

sõlmitava halduslepinguga. Seetõttu VÕS § 195 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu. 8) Kaebaja

suhtes kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine ei tõenda kaebaja süüd.

8(15)

3-16-1348

Vastustaja on saanud lepingu ülesütlemisel tugineda ainult tema enda poolt tuvastatud

asjaoludele ja kogutud tõenditele.

9)

Kaebaja leiab, et ÜM OÜ-st Kirjatark (õpikute „Tere“ ja „Tere jälle!“ kirjastaja) ei

oleks tohtinud haldusmenetluses osaleda ning menetlus ja lepingu lõpetamine tulenes

konkurentide (sh OÜ Kirjatark) pahatahtlikkusest.

Kaebaja väited konkurentide pahatahtlikkuse ja OÜ Kirjatark konkurendiks olemise kohta on

paljasõnalised. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et OÜ Kirjatark ei vii läbi

tööturukoolitusi. Ettevõtte e-kirjadele ei ole kohustatud vastama ettevõtte seaduslik esindaja,

kui ettevõte on oma sisemise asjaajamise nii korraldanud. Äriregistri andmetel on OÜ

Kirjatark juhatuse liige MS, kes on üks vaidlusaluste õpikute autoritest. Kui tema poolt

juhitud äriühingu nimel vastas ÜM, ei saa haldusmenetlust pidada õigusvastaseks põhjusel, et

vastustaja ei selgitanud välja selle isiku õigust ettevõtet esindada.

10)

Kaebaja väidab haldusmenetluse läbipaistmatust, viidates 22.09.2015 e-kirjale (tl 31),

milles vastustaja töötaja KA palus dokumendihalduse töötajal registreerida kirjavahetus

aadressil XXX eraldi, kuna ta ei soovi info levimist enne kaebaja suhtes otsuse tegemist.

Kohtu hinnangul ei tõenda see läbipaistmatu haldusmenetluse läbiviimist. HMS väärtustab

avalikku, läbipaistvat ja erapooletut haldusmenetlust, mis toimub isiku osalusel. Kaebaja

viidatud e-kirjast ei saa järeldada, et haldusmenetlus on toimunud õigusvastaselt

läbipaistmatul moel ning kirja sisu saanuks väärata vastustaja lõppjäreldust. Vastustaja suhtlus

autorite ja kirjastajatega on vaidluse eripära arvestades vajalike asjaolude väljaselgitamiseks

oluline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Keelepisik palub apellatsioonkaebuses ja 03.07.2017 seisukohtades tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule

uueks arutamiseks.

1)

Kohus lahendas asja põhimõtteliselt valesti, jättes tähelepanuta kaebaja väite, et kuna

ülesütlemine on toimunud väidetava autoriõiguse rikkumise motiivil, siis peaks rikkumine

olema tõendatud, st põhjendatud materjalide võimalike identsete tunnuste osas, nagu on

autoriõiguse vaidluste kohtupraktika. Asjas pole läbi viidud ühtegi ekspertiisi, küsitud

asjatundja arvamust, tehtud visuaalset vaatlust ega väidetavalt kopeeritud materjalide

võrdlust. Kohtuotsusega ei ole ümber lükatud kaebaja väide, et vastustaja 05.11.2015

ülesütlemise kiri sisaldab valesid faktiväiteid, meelevaldseid kontrollimata etteheiteid ega

tugine usaldusväärsetel tõenditel. Ükski raamlepingu ülesütlemise põhjendus ei vasta

tegelikkusele ega ole tõendatud.

2)

Paikvaatlusega ei ole tuvastatud, et kaebaja kasutas ca 80% ulatuses või mistahes muus

mahus raamatute „Tere“ ja „Tere jälle!“ ümbertrükke. Kaebaja ei ole nimetatud raamatutest

ümbertrükke või koopiaid teinud ega koolitusel kasutanud. Kohus ei ole tuginenud ühelegi

asjakohasele tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja on reprodutseerinud õpikuid. Kohus pidanuks

analüüsima, kas teosed ja väidetavad koopiad on sarnased. Ühelgi paikvaatlusel ei tehtud

fotosid ega talletatud kasutatud õppematerjale taasesitamist võimaldaval viisil. Kaebaja

vaidlustas vastustaja poolt tõendite kogumise usaldusväärsuse ja seaduslikkuse, kuid kohus

jättis kaebaja väited tähelepanuta. Kohus pole isegi välja selgitanud, mis teosega on tegemist.

Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik esitada tõendeid, et ümber lükata suvalistel fotodel

olevate sirgeldatud paberite tõele vastavus. Kaebajale ei esitatud materjali, mida vastustaja

kliendilt väidetavalt laenati, edastati autorite esindajale OÜ-st Kirjatark ja õpilasele tagastati.

9(15)

3-16-1348

Kui keegi hankis kuskilt mingid materjalid, ei saa neid pidada paikvaatluse ajal kaebaja

kasutatud või SS koostatud materjalideks.

3)

Vastustaja 05.11.2015 kirjast ei nähtu, millistele tõenditele tugineb väide, et kasutati

paljundusi õpikust „Avatud uksed“. Seda ei nähtu ka halduskohtu otsusest. Sellist

paikvaatluse protokolli, kus HK oleks kinnitanud, et kasutati paljundusi õpikust „Avatud

uksed“, ei ole. Vastustaja väide, et isik on allkirjaga midagi kinnitanud, on tendentslik.

Kaebaja pidas kaebuses vaieldavaks ka äriliste eesmärkide taotlemist, samas ei ole see

kaebuse puhul määrav ning halduskohus on pööranud sellele liigset ja asjakohatut tähelepanu.

4)

Vastustaja 05.11.2015 kirjas ei tugineta ühelegi usaldusväärsele tõendile, mis

kinnitaks, et kaebaja oleks paljundanud raamatut „E nagu Eesti“. Koolitusel kasutati

originaalõpikuid, millest autor peaks olema teadlik. Väidetavalt tuvastati selline rikkumine

18.09.2015 koolituse kontrollimisel, kuid paikvaatluse aruandes seda raamatut ei nimetata.

Väidetavalt saatis vastustaja OÜ-le Koolibri ka väljavõtted õppematerjalidest, kuid kaebajale

ei ole neid väidetavaid koopiaid esitatud, mille tegemist talle ette heidetakse.

5)

Ükski paikvaatluse aruannetest ei tõenda mistahes rikkumise toimepanemist kaebaja

või tema seaduslike esindajate poolt. Pole ka viidet, kes seaduslikest esindajatest võis

rikkumise toime panna. Kaebaja polegi väitnud, et õigusnormide aruandesse märkimine oleks

kohustuslik, küll aga selgitaks see toimingut. Aruannetes pole väidetava rikkumise aega.

Paikvaatluse aruannet peaksid kinnitama mingid usaldusväärsed tõendeid, vastustaja valduses

aga mingeid tajutaval kujul tõendeid ei ole.

6)

Väidetavalt tuvastasid autorid IM ja MS, et ca 80% ulatuses on õppematerjal võetud

nende õpikust „Tere“. Asja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mille pinnalt autorid 80%

ümbertrükkimise tuvastasid. Lisaks ei ole autorid eriteadmistega isikud, neid pole kohtus

vande all üle kuulatud ning nende väited pole usaldusväärsed.

7)

Kui vastustaja soovib tugineda sellele, et koolituse läbiviijad on midagi kinnitanud või

millelegi siduvalt alla kirjutanud, siis tulnuks koostada HMS § 18 nõuetele vastav protokoll.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ühtegi HMS § 18 lg 1 p-des 1-4 loetletud alust ei

esinenud. Kui vastustaja soovis saada teoste autoritelt või muudelt isikutelt seletusi, siis

pidanuks need olema protsessuaalselt aktsepteeritavas vormis, mitte suvaliste meilide

väljatrükkidena. Praegusel juhul pole teada, mida autoritelt konkreetselt küsiti, millised olid

neile esitatud koopiad ja kuidas formuleerus autorite vastus. Haldusorgan oleks pidanud

vormistama HMS § 18 lg 1 p 3 kohaselt protokollid isikute poolt seletuste andmise kohta ja

seejärel võimaldama kaebajal nendega tutvuda.

8)

Kohus eksis haldusõiguse põhimõtete kohaldamisel, leides, et pärast vastustaja

05.08.2015 e-kirja saamist pidanuks kaebajale olema ilmne, et vastustajal on autoriõiguse

kaitstuse osas kõhklusi ja kaebajalt oodatakse sisulist vastust. Kaebaja rõhutab taas, et

vastustaja ei esitanud enne lepingu ülesütlemist vastavaid võrdlusi ega võimaldanud kaebajal

esitada kogutud materjalile omapoolseid vastuargumente. Vastustajal ei olnudki 05.08.2015

mingisuguseid tõendeid, mille osas seisukohta esitada. Väide, et kaebaja on esitanud

valeinfot, kui väitis, et nende poolt paljundatud ja kasutatud materjalid vastavad

intellektuaalse omandi kaitse nõuetele, on kohtu eksitamine. Kohus ei põhjendanud, miks ta

sellega ei nõustu.

9)

Kohus kohaldas HMS §-s 40 sätestatut ebaõigesti. Märkides, et kaebajale saadeti

05.08.2015 e-kirjaga ka paikvaatluse aruanded ja kaebaja ei esitanud nende sisule

vastuväiteid, ei ole kohus hinnanud kirja õigesti. Kaebaja ei ole kunagi väljendanud

nõustumist, et ta kasutab e-kirjas märgitud materjali, ning vale on kohtu sedastus, et kaebaja

oleks saanud vastuses selgitada, et neid materjale tema koolitusel ei kasutata. E-kiri saadeti

10(15)

3-16-1348

kaebajale 05.08.2015, kuid mingid materjalid laenati anonüümseks jäänud isikult 2015. a

septembris. Korrektne pole väita, et kaebajale tagati vähemalt osaliselt ärakuulamisõigus.

Seejuures kohus tuvastas, et õpiku „E nagu Eesti“ osas ei ole kaebajale üldse

ärakuulamisõigust võimaldatud. Sellises olukorras ei saa rääkida heast ja ausast

haldusmenetlusest.

10)

Vastustaja laenas kelleltki mingid materjalid ja edastas need ÜMle, kusjuures asjas

pole volikirja, mis annaks ÜMle õiguse osaleda haldusmenetluses. Leides, et ettevõtte e-

kirjadele ei ole kohustatud vastama ettevõtte seaduslik esindaja, jättis kohus tähelepanuta

HMS §-s 13 sätestatu, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses

esindajat, esindusõigus antakse kirjaliku volitusega ning esindusele kohaldatakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Suvalised isikud ei saa esitada (tekitada) tõendeid.

Kaebaja ei vaidlusta ettevõtte sisemise asjaajamise korda, vaid tõendite kogumise

seaduslikkust. Kui vastustajal üldse olid kunagi laenatud koopiad, pidanuks ta need vastavalt

HMS § 19 lg-le 1 tõenditena säilitama.

11)

Kohus hindas vastustaja 05.08.2015 e-kirja ja sellele antud vastust valesti. Vastustaja

kirjas ei viidatud ühelegi konkreetsele materjalile või leheküljele, millest ümbertrüki tegemist

võiks kaebajale ette heita. Küsimus oli esitatud üldises võtmes. Vastustaja väide, et kaebaja ei

eita nimetatud materjalide kasutamist, on kohtu eksitamine. Kaebaja vastust tuleb lugeda koos

vastustaja kirjaga.

12)

Kaebaja tõstatas kohtumenetluses ka küsimuse haldusmenetluse aususest. Vastustaja

töötaja KA palus enda ning OÜ Kirjatark ning viimase advokaadi vahelise kirjavahetuse

registreerida eraldi. Kohus jättis tähelepanuta, et HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus

avalik. Kirjavahetuse pinnalt jääb aga mulje, et tegemist on salajase haldusmenetlusega.

Kaebajale jääb siiani arusaamatuks, millises menetluslikus seisundis on OÜ Kirjatark, kes on

koolitusturul kaebaja konkurent. Pole selge, miks pidas vastustaja privaatsust nõudvat

kirjavahetust OÜ-ga Kirjatark.

13)

Kaebaja jääb ka seisukoha juurde, et lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed

eeldused ei ole täidetud. Vastustajal puudus mõjuv põhjus raamlepingu ülesütlemiseks, sest

lepingu rikkumist ei ole tuvastatud. Viide HKTS §-le 16 pole asjakohane. Kohus kohaldas

VÕS § 116 ja § 196 lg-t 2 ebaõigesti. Kui vastustaja pidas silmas VÕS § 196 lg-t 2, pidanuks

see nähtuma ülesütlemisavaldusest. Kohus ei saa haldusorgani viga parandada. VÕS § 195 lg

4 laieneb ka lepingute erakorralisele ülesütlemisele ning lg 4 teise lause järgi võib lepingu

üles öelda üksnes kõigi isikute suhtes ühiselt.

14)

Kaebaja jääb ka seisukohale, et tegemist võib olla konkurentide katsega takistada

kaebaja osalemist koolituse pakkujate, sh hangetel osalemise turul. Raamatute „Tere“ ja „Tere

jälle!“ autorid IM ja MS on OÜ Kirjatark osanikud ja juhatuse liikmed ning kaebaja

konkurendid. Kohtuotsuses ei ole vastust kaebaja küsimusele, miks vastustaja üldse suhtles

OÜ-ga Kirjatark.

7. Eesti Töötukassa palub 08.02.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu

põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. OÜ Keelepisik apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ebaõigesti või

ebapiisavalt, kohaldanud ebaõigesti õigusnorme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis

11(15)

3-16-1348

saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

9. Halduskohus järeldas õigesti, et paikvaatluse aruanded, õpikute kirjastajate ja autorite

selgitused ning kaebaja 10.08.2015 e-kiri tõendavad koosmõjus lepingu rikkumist kaebaja

poolt. 10. Vastustaja 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18p) nähtub, et 04.08.2015 kell

11:20-

12:00 toimus koolitus, kus tööturuteenust osutas kaebaja ja lektoriks oli SS. Aruandes on

märgitud, et osalejatele on jagatud prinditud õppematerjalid, õppematerjalideks on muu

hulgas IM ja MS „Tere“ ja „Tere jälle!“. Õppimisel kasutatakse õpiku CD-sid. Paikvaatluse

aruande on allkirjastanud vastustaja töötaja KA ja SS.

KA pöördus 05.08.2015 e-kirjaga (tl 37p), mille manuseks on mh kõnealune aruanne, OÜ

Keelepisik poole, märkides, et ta tuvastas koolitatavatele prinditud materjalide jagamise, mille

algallikaks on IM ja MS poolt koostatud õpikud „Tere“ ja „Tere jälle!“. Kirjas paluti

täpsustada, kas OÜ Keelepisik tagab lepingu täitmisel koolitusmaterjalide vastavuse

intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja tingimustele. Vastuseks märkis OÜ

Keelepisik seaduslik esindaja KK 10.08.2015 e-kirjas (tl 37 ja 37p):

„Leiame, et meie poolt paljundatud materjalid vastavad intellektuaalse omandi kaitse nõuetele

ja tingimustele, kuna materjalid on võetud erinevatest õpikutest, ja väga palju on kasutatud nii

firma kui

õpetajapoolseid

materjale,

seega formuleerub erinevatest

materjalidest õppekomplekt, see on tingitud sellest, et eksaminõuded on väga laia

teemaderingiga ja ühest õpikust seda kokku panna on võimatu. Kuna meie üks eesmärkidest

on valmistada õppureid ette eksamiteks, siis leiame, et selline materjalide valik on ainuõige.

Oleme antud küsimuses konsulteerinud ka patendiametiga, ning saanud vastuseks, et kui

materjale ei ole paljundatud müügi eesmärgil, siis selline kasutamine on lubatud.“

Vastustaja vastusest selgub, et kõnealusel koolitusel kasutatud õppematerjali ei võetud

vaatluse käigus ära ega jäädvustatud muul viisil. Vastustaja küsis ühelt õpilaselt (vastustaja

kliendilt) SS poolt jaotatud õppematerjale laenuks ja edastas need 18.09.2015 autorite

esindajale OÜ-st Kirjatark, kes tõi materjalid 21.09.2015 tagasi ning vastustaja tagastas

materjalid õpilasele. KA pöördus 17.09.2015 aadressil XXX saadetud e-kirjaga (tl 33p) I.

M ja MSi poole küsimusega, kas OÜ Keelepisik õpetajad võivad kasutada oma

õppematerjalide koostamisel ülesandeid IM ja MS koostatud eesti keele õpikutest „Tere

jälle!“ ja „Tere“. KA selgitas, et ta tuvastas augustis toimunud paikvaatlusel, et õpetajad

kasutavad materjale, mille aluseks võivad olla ka IM ja MS koostatud õpikud. Kirjas paluti

teatada, kas OÜ Keelepisik õpetajad võivad võtta õppematerjalide koostamisel aluseks

nimetatud õpikuid. Samalt e-postiaadressilt 21.09.2015 saabunud vastuses (tl 33) märkis ÜM

muu hulgas: „Oleme seda õppematerjali hinnanud ning tuvastanud, et ca 80% ulatuses on see

kopeeritud IM ja MS õpikust „Tere““.

11. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad usaldusväärselt ja veenvalt, et kaebaja kasutas

04.08.2015 toimunud koolituse läbiviimisel IM ja MS õpikust „Tere“ paljundatud materjali

autorite loata. Paikvaatluse aruande allkirjastanud lektor SS ei ole lisanud aruandele märget, et

faktiväide nimetatud õpikust materjali printimise kohta on vale. Ka kaebaja juhatuse liige KK

ei ole vastustaja 05.08.2015 kirjale, millele oli lisatud paikvaatluse aruanne, 10.08.2015

vastates eitanud IM ja MS õpikust materjalide kasutamist, vaid selgitas, miks on materjale

võetud erinevatest õpikutest.

Sellel paikvaatlusel materjali ära ei võetud ja seda ka ei fotografeeritud, kuid kohtul pole alust

kahelda vastustaja selgituse õigsuses, et OÜ-le Kirjatark edastati koolitusel osalenud kliendilt

saadud materjal, mis hiljem vastustaja kliendile tagastati. HMS § 19 lg 1 näeb tõepoolest ette

tõendite haldusorgani poolt säilitamise, kuid olukorras, kus kaebaja haldusmenetluses

12(15)

3-16-1348

sisuliselt IMe ja MSi õpikust materjali kasutamise fakti ei eitanud, ei ole alust vastustajale

materjali tagastamist ette heita.

Vastustaja pöördumine autorite poole OÜ Kirjatark e-postiaadressil ning sellele äriühingule

materjali tutvumiseks andmine on igati korrektne ja loogiline, sest MS on äriregistri andmetel

OÜ Kirjatark juhatuse liige ning tema ja IM on nimetatud äriühingu osanikud (tl 21). Kes

nimeliselt autorite seisukoha vastustajale edastas, ei ole praeguse asja lahendamise

seisukohast oluline. OÜ Kirjatark ega ka autorid ei ole haldusmenetluse osalised HMS § 11

mõttes, kuna kaebajaga raamlepingu lõpetamine ei puuduta nende õigusi. Seetõttu on ka

asjakohatu kaebaja viide HMS §-le 13 ja väide, et asjas pole OÜ Kirjatark aadressilt vastanud

ÜM kirjalikku volitust. Kohtul pole põhjust kahelda, et OÜ Kirjatark 21.09.2015 aadressilt

saabunud vastus kajastab autorite seisukohta, sest MS esitas 30.09.2015 Põhja

Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate (tl 5454-56), mille p-s 1.1 on märgitud, et ühisautor IM

on kuriteoteate esitamisest teadlik ning ühisautorite kokkuleppel esitab selle MS.

12. Vastustaja 04.08.2015 paikvaatluse aruandest (tl 18) nähtub, et 04.08.2015 kell

12:0012:30 toimus koolitus, kus tööturuteenust osutas kaebaja ja lektoriks oli HK. Aruandes

on märgitud, et õpilased kasutavad tunnis paljundatud materjale „Avatud uksed“ B1, B2 MK,

LK. Paikvaatluse aruande on allkirjastanud KA ja HK.

Eespoolt viidatud KA 05.08.2015 e-kirja (tl 37p) manuseks on ka see paikvaatluse aruanne

ning e-kirjas on märgitud, et koolitatavad kasutasid ka otse MK ja LK õpikust „Avatud uksed“

paljundatud lehti. OÜ Keelepisik 10.08.2015 vastuses (tl 37 ja 37p) toodu on kajastatud

käesoleva otsuse p-s 10.

KA pöördus 17.09.2015 e-kirjas (tl 39p) MK poole küsimusega, kas OÜ Keelepisik õpetajad

võivad kopeerida õpilastele MK ja LK eesti keele õpikut „Avatud uksed“. MK märkis

20.09.2015 vastuses (tl 39p), et arutas küsimust kaasautor LKga ja nad jõudsid järeldusele, et

seaduse järgi tohib õpikut paljundada õppeeesmärgil motiveeritud mahus ja haridusasutuses,

mis ei taotle ärilisi eesmärke. 05.10.2015 vastuses (tl 39) märkis MK, et autorite arvates on

antud õppe näol tegemist ärilise ettevõtmise, mitte heategevusega.

13. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad usaldusväärselt ja veenvalt, et kaebaja kasutas

04.08.2015 koolitusel paljundatud materjali MK ja LK õpikust „Avatud uksed“ autorite loata.

Paikvaatluse aruande allkirjastanud lektor HK ei ole lisanud aruandele märget, et faktiväide

nimetatud õpikust materjali paljundamise kohta on vale. HK on ühtlasi äriregistri andmetel

OÜ Keelepisik juhatuse liige (tl 58-59) ja seega pole täpne kaebaja väide, et paikvaatluse

aruannetel pole kaebaja seadusliku esindaja allkirja, sest ühel aruannetest on allkiri olemas.

Ka kaebaja juhatuse liige KK ei ole vastustaja 05.08.2015 kirjale, millele oli lisatud ka see

paikvaatluse aruanne, 10.08.2015 vastates eitanud

MK ja LK õpikust materjalide kasutamist, vaid selgitas, miks on materjale võetud erinevatest

õpikutest.

Asjast ei nähtu, et sellelt paikvaatluselt oleks materjali ära võetud või seda fotografeeritud,

samuti puuduvad andmed, et vastustaja oleks tutvustanud koolitusel kasutatud materjali

autoritele. MK on vaid enda ja kaasautori nimel avaldanud, et materjali ärilisel eesmärgil

paljundamine pole lubatav. See, et vastustaja ei kogunud ega talletanud paljundatud materjali

tõendina, ei ole siiski praeguse vaidluse puhul määrav, sest haldusorgani poolt tõendite

kogumise maht sõltub sellest, kas asjaolu on vaidluse all. Olukorras, kus kaebaja seaduslikud

esindajad HK ja KK ei vaidlustanud haldusmenetluses fakti, et koolitusel kasutati materjali

õpikust „Avatud uksed“, ei ole selle kohta paikvaatluse aruandele lisatõendite kogumata

jätmine vastustajale etteheidetav.

13(15)

3-16-1348

14. Vastustaja 18.09.2015 paikvaatluse aruandest (tl 19) nähtub, et 18.09.2015 kell 12:0012:25

toimus koolitus, kus tööturuteenust osutas kaebaja ning lektoriks oli RV. Aruandes on

märgitud, et õppematerjal on paljundatud ning algallikateks on AS ja AJ „Kõnele ja kirjuta

õigesti“ ning MR ja EV „Eesti kelle grammatika ülesanded“. Paikvaatluse aruande on

allkirjastanud KA ja RV. KA pöördus 23.09.2015 e-kirjaga, millele on manustatud kolm fotot

(tl 41-44) OÜ

Koolibri poole küsimusega, kas OÜ Keelepisik õpetajad võivad kasutada oma

õppematerjalide koostamisel ülesandeid kirjastuse poolt välja antud õpikutest. KA märkis, et

tuvastas 18.09.2015 paikvaatlusel õpetaja poolt materjali kasutamise, mille aluseks võivad

olla „ka teie koostatud õpikud. Manuses on pildid koolitusel kasutuses olevatest

õppematerjalidest.“ Vastuseks märkis KR 30.09.2015 e-kirjas (tl 45), et saadetud lehed „ei ole

pärit meie õpikust, vaid hoopis TEA kirjastuse „E nagu Eesti“ vanast versioonist (autorid MP,

HA).“

KA pöördus 01.10.2015 e-kirjaga, millele on manustatud samad kolm fotot (tl 46-49) MP

poole küsimusega, kas OÜ Keelepisik õpetaja võib õppematerjalide koostamisel võtta aluseks

MP ja HA koostatud õpikud. MP märkis 01.10.2015 vastuses (tl 51), et „need on paljundused

meie vanast õpikust, tundub, et on isegi kokku köidetud. Muidugi ei tohi õpikuid paljundada,

see on täiesti illegaalne tegevus.“ Nii selles vastuses kui ka 02.10.2015 kirjas (tl 50p), küsis

MP, kas ta võib viidata vaatlusele ja infole. KA märkis 02.10.2015 vastuses (tl 50p): „Võite

viidata minu vaatlusele ja nendele fotodele. Olen need fotod edastanud ka kooli esindaja KK

´ile.“ MP märkis 23.02.2016 e-kirjas (tl 50), et ta nõudis sellele rühmale õpikute ostmist ja

nad lõpuks tellisid 10 õpikut ja andsid rühmale viimases tunnis kingituseks.

Töötukassa poolt PPA-le 03.11.2015 saadetud vastusele (tl 67-68) on lisatud samad kolm fotot

(tl 69-71), mis vastuse kohaselt (vt p 2) on tehtud 18.09.2015 paikvaatlusel lektor RV poolt

jaotatud õppematerjalidest.

15. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad usaldusväärselt ja veenvalt, et kaebaja kasutas

18.09.2015 toimunud koolituse läbiviimisel MP ja HA õpikust „E nagu Eesti“ paljundatud

materjali autorite loata. Paikvaatluse aruandes ei ole küll seda teost nimetatud, kuid

18.09.2015 paikvaatlusel kasutatud materjali on vastustaja fotografeerinud, OÜ Koolibri on

kinnitanud, et lehed pärinevad teosest „E nagu Eesti“, ning MP on kinnitanud, et fotodel

kajastatud paljundused on MP ja HA õpikust, mida ei tohi paljundada. Seega pole täpne

kaebaja väide, et ühelgi paikvaatlusel ei ole vaidlusalust materjali jäädvustatud. Täpne pole ka

kaebaja väide, et talle ei ole ühelgi koolitusel kasutatud materjali enne

05.11.2015 ülesütlemise teadet tutvumiseks saadetud. Kohtul pole põhjust kahelda KA

02.10.2015 e-kirjas märgitus, et ta saatis need fotod kaebaja juhatuse liikmele KKile.

Seega pole kaebaja jäänud haldusmenetluses täielikult ilma ka võimalusest esitada selle

materjali osas oma seisukoht. MP 23.02.2016 e-kirjast nähtub seegi, et kaebaja soetas hiljem

10 õpikut rühmale viimases tunnis kinkimiseks. Asjaolu, et kaebaja hiljem soetas

originaalõpikud, ei lükka ümber paikvaatluse aruandes märgitut, et 18.09.2015 koolitusel

kasutati paljundatud materjali, vaid pigem kinnitab seda.

16. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas haldusorgan on kaebajaga sõlmitud lepingu

öelnud üles õiguspäraselt. Ülesütlemise peamiseks põhjuseks oli küll asjaolu, et kaebaja ei

taganud koolitusmaterjalide vastavust intellektuaalse omandi kaitseks kehtestatud nõuetele ja

tingimustele, kuid tegemist ei ole kaebaja ja autorite vahelise eraõigusliku vaidluse ega ka

kriminaalmenetlusega, kus tõendamisstandardid on kõrgemad. Seetõttu on põhjendamatud

kaebaja etteheited halduskohtule, et vaidlus on lahendatud põhimõtteliselt valesti ja mitte nii,

„nagu on autoriõiguse vaidluste kohtupraktika“, läbi pole viidud ekspertiise, küsitud

asjatundjate arvamusi ega võrreldud teoseid kopeeritud materjaliga. Haldusorgan on piisavalt

14(15)

3-16-1348

tõendanud lepingu rikkumist kaebaja poolt ning halduskohus ei ole haldusorgani järelduste

aluseks olevate tõendite hindamisel eksinud.

17. Paikvaatluse aruanded ning kirjastuste ja autorite selgitused on haldusmenetluses

asjakohasteks tõenditeks. Vastustaja pidanuks koostama HMS § 18 lg 1 p 3 kohaselt

menetlustoimingu protokolli, kui ta oleks võtnud nt lektoritelt ja autoritelt suulisi seletusi.

Paikvaatluse aruanded ja e-kirjad on vastavalt HMS § 38 lg-le 2 dokumentaalsed tõendid ning

kaebaja väited, et tõendid ei ole seaduses ettenähtud protsessuaalses vormis, ei ole

põhjendatud. Autorite seisukohad ei ole ebausaldusväärsed üksnes seetõttu, et need on

kajastatud e-kirjades, ning põhjust pole kahelda ka selles, et autorid oskavad hinnata, kas

paljundatud materjal pärineb nende teostest. Mingit haldusorgani kallutatust, kaebaja

konkurentide huvides tegutsemist, ebaausat ja läbipaistmatut haldusmenetlust asja

materjalidest ei nähtu.

18. Seoses kaebaja jätkuvate väidetega selle kohta, et rikutud on tema õigust olla

haldusmenetluses ära kuulatud, osutab ringkonnakohus, et raamlepingu p 5.3 kohaselt oli

tellijal õigus raamleping üles öelda ette teatamata. Praegusel juhul on vastustaja võimaldanud

kaebajal selgitada 04.08.2015 paikvaatlusel tuvastatut ning nagu ringkonnakohus eespool

märkis, saadeti kaebajale enne lepingu ülesütlemist ka fotod 18.09.2015 paikvaatlusel

kasutatud materjalist. Kaebaja on vastustajale 10.08.2015 vastanud ja halduskohus ei teinud

vastusest ebaõigeid järeldusi. Seega ei saa väita, et kaebajal ei olnud haldusmenetluses

võimalust oma seisukohti avaldada. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja ärakuulamine oli

puudulik, ei ole kaebaja toonud halduskohtumenetluses esile midagi sellist, mis annaks alust

arvata, et nende väidete esitamine haldusmenetluses oleks saanud tuua kaasa teistsuguse

tulemuse.

19. Halduskohus on käsitlenud lepingu ülesütlemise eelduste täidetust piisavalt ning

halduskohtu otsus ei vaja selles osas täiendavat põhjendamist. Halduskohus ei ole VÕS

kohaldamisel eksinud.

20. Ringkonnakohus ei tühista kaebaja kahjuks tehtud kohtuotsust, mistõttu jäävad kaebaja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

Ruth Plaks

Virgo Saarmets

15(15)