1-17-1120/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1120 (16239000063,17239000017) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava

, Pavel Gontšarov Kriminaalasi A.W

3 ja süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3312 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu otsus üldmenetluses Maakohtu 13. juuli 2017

Apellatsiooni esitaja Süüdistatava k Siim Mõistlik aitsja, advokaat

Prokurör Ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Süüdistatav

A.W , isikukood XXX, elukoht X , Eesti XX Vabariigi kodanik, haridus XXX, emakeel eesti keel, töökoht X , varem karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud XX 13.10.-15.10. - elukohast lahkumise keeld. 2016, tõkend Kaitsja advokaat

Siim Mõistlik Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. otsus A.W-le tema Tühistada Pärnu Maakohtu 13. juuli 2017 karistuse mõistmise ja suhtes kohaldatud ruumilise ulatuse osas. lähenemiskeelu 2. Teha uus otsus, millega: tühistatud osas 2.1. J 331 ätta A.W-le KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud liitkaristus 2 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka arvata KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva, tingimisi kohaldamata. 2.2. A.W KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane 3 aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algab se ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemisest. 2.3. Keelata A.W-l ajutise -

lähenemiskeelu tähtaja jooksul läheneda XX le lähemale kui 2 meetrit.

2(12)

3.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 5. A.W kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks Hüvitada riigieelarvest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 32 eurot.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1.

A.W-le oli esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema lõi 17.09.2016 kella 23.00-23.30 paiku X asuvas hotellis endisele elukaaslasele - XX XXX XX le käega kaks korda pea piirkonda, ühe korra vasaku õla piirkonda ning tõukas XX XX nii, et kukkus maha. Oma tahtliku tegevusega s A.W -

põhjusta XX le füüsilist valu ja vasakule õlavarrele hematoomi. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 süüdistati A.W-d selles, et lõi 03.10.2016 kella 16.30 paiku tema X

XX asuvas fuajees

- ; XXX XX kilekotiga, milles olid riided, vastu nägu, põhjustades XX le füüsilist valu samuti selles, et tema X X puhkekeskuses asuvas tõmbas 04.10.2016 kella 15.00 paiku XX, XX restorani XXX -l kaelas oleva kuld -

köögis puruks XX keti, põhjustades sellega XX le füüsilist valu; ning selles, et tema -16.00 paiku X , X puhkekeskuses asuvas võttis 13.10.2016 kella 15.00 XX XX osaühing M kuuluvas tootmishoones -l juustest kinni, tiris juustest ja raputas kannatanu pead XX XX juustest - Kui hakkas karjuma, lasi A.W

kinni hoides, põhjustades XX le füüsilist valu. XX XX juustest lahti, misjärel ärgnes ning võttis uuesti XX liikus teise ruumi, kuhu A.W j XX-l juustest ki uuest -

nni ning väänas ja tõmbas XX i juustest, põhjustades XX le füüsilist valu ning selles, et tema X , X puhkekeskuses, restoran X ruumides lõi 21.12.2016 kella 09.30 paiku XX XX i XX XX XX - pea piirkonda, tekitades le käega -

le füüsilist valu. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistati A.W-d selles, et tema ähvardas 04.10.2016 kella 15.00 paiku

XXX XXX , puhkekeskuses asuvas restorani XXX li oma endise elukaaslase köögis, peale seda, kui o XX XX suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, tapmisega, öeldes talle: „Kas sa tahad enda arust kange naine olla? Kas sa tead, kus kanged naised on? Kanged naised on kabeli aias XXX “. Neist väljenditest sai aru, et teda ähvardatakse vägivallaga ning pidas neid ähvardusi reaalseks, tundes XX ohtu oma elule ja tervisele, kuna A.W oli varem tema suhtes kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda; Samuti selles, et tema 13.10.2016 kella 15.00-16.00 paiku , XXX puhkekeskuses asuvas

XXX osaühing suhtes füüsilist M kuuluvas tootmishoones, peale seda, kui oli oma endise elukaaslase

XX v -le, et tapab

reaalseks, tundes ohtu ägivalda kasutanud, ütles XX XX ära, millist ähvardust pidas XX oma elule ja tervisele, kuna A.W alda oli varem tema suhtes kasutanud korduvalt füüsilist vägiv ning selles, et tema v puhkekeskuses asuva restorani XXX õttis 10.01.2017 kella 08.30 paiku XXX XXX , köögi nõudepesu ruumis jõuga vastu XX XX -l riietest rinna piirkonnast kinni, surus

nõudepesumasinat ning ütles le: “Kui sa raisk siit töölt minema ei lähe, siis ma peksan su XX- vigaseks“, millist ähvardust pidas na ähvardamise XX reaalseks, tundes ohtu oma elule ja tervisele, ku ajal kasutas A.W-d ema suhtes kasutanud korduvalt suhtes füüsilist jõudu ning on ka varem XX füüsilist vägivalda. KarS § 121 lg 2 p 2, § 25 lg 2 järgi süüdistati A.W-d selles, et tema püüdis 29.11.2016 kella 3-

15.00 paiku , restoranis

XXX XXX XX töökabinetis lüüa XX näo piirkonda kilekotiga, milles olid riided ja metallist 20 cm kõrgune kassitoidukonserv, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna XX tõmbas pea eest ära ning löök ei tabanud.

3(12) KarS § 3312

tema rikkus kordu järgi süüdistati A.W-d selles, et valt teadlikult Pärnu Maakohtu 20.01.2017 kohtumäärusega nr 1-17-204 kriminaalasjas nr 16239000063 kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu, milleg al keelati kriminaalmenetluse nr 16239000063 läbiviimise ajal läheneda a t kannatanule - meetrit. 17.03.2017 kella 09.30-10.00 XX le lähemale kui kaks Esiteks läks A.W paiku , puhkekeskuse fuajees juurde, 30-40 sentimeetri kaugusele ja karjus -le, et XXX XXX XX XX kao siit minema. ta 24.03.2017 kella 10.00 paiku XXX, puhkekeskuses asuva Peale selle läks XXX lihatööstuse välisukse ette pargitud sõiduauto juures

XX juurde, umbes 1 meetri kaugusele ning karjus peale, kasutade ning XX s ka ebatsensuurseid väljendeid selles, et 27.03.2017 kella 10.20-12.00 paiku XXX,

XXX puhkekeskuses asuva õllekoja köögis läks ta otse juurde, umbes 70 sentimeetri kaugusele ja karjus peale. XX XX

Maakohtu otsus 2. Pärnu Maakohtu 13. juuli 2017 otsusega üldmenetluses tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 A.W järgi ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud; karistati vangistusega 2 aastat 10 kuud ning KarS 331 § 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistati vangistusega 10 kuud.

liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt . karistusaja hulka ära kanda 2 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine (13.10-15.10.2016), s.o 3 aks päeva ja koheselt ärakandmisele kuuluv vangistuseks mille kandmise alguseks lugeda vangistuse kandmisele asumine peale 1 kuu 27 päeva, kohtuotsuse jõustumist. KarS § 74 ja § 75 alusel jäeti mõistetud vangistusest 2

aastat 8 kuud vangistust tingimuslikult kohaldamata kui ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut

A.W tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. määrati A.W katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametni

-st 1-6 tulenevaid ku järelevalve alla ja kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tuleneva

t kohustust. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev ja äitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. k Kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. A.W XX suhtes kohaldati u, keelates tal 3 aastaks lähenemiskeeld läheneda -le lähemale kui 5 meetrit. Menetluskulud riigi tuludesse sundraha 705 eurot, ena mõisteti A.W-lt

määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 2092 eurot ning ekspertiisitasu 862 eurot, kokku 3659 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul: 1. osamakse 304 eurot tasuda

kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude .kuupäevaks. summas 305 eurot 10

KrMS § 4081 lg 3 alusel avalikustada kohtuotsuse sissejuhatus ja resolutiivosa.

3. Maakohus leidis otsuses, et kannatanu

XX ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega ning ei leidnud tuvastamist, et kalduks liialdustesse. XX Kannatanu ütlused luges kohus usaldusväärseteks. Kannatanu ja tunnistajate ütlused, tõendid kannatanu tervisekahjustuste kohta, salvestused ja muud kohtus uuritud kirjalik

ud tõendid kogumis tõendavad kuriteosündmusi selliselt nagu see A.W-le süüdistuses süüks on arvatud ning A.W teod täidavad KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 331

2 sätestatud tegude objektiivsed koosseisud. Endise elukaaslase suhtes pani A.W kuriteod XX toime otsese tahtlusega. A.W Tõendeid, mis välistaksid süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises ei ole kohtule esitatud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et A.W-le on esitatud süüdistus kokku 11 kuriteo toimepanemises: viies kehalises väärkohtemises, ühes kehalise väärkohtlemise katses, kolmes tapmise või tervisekahjustusega ähvardamises ja kahes lähenemiskeelu korduvas rikkumises, millised on toime pandud poole aasta jooksul. ke Kohus pidas A.W süüd skmisest suuremaks just seetõttu, et kuriteod pandi toime endise elukaaslase suhtes pikema perioodi jooksul. Viimases sõnas A.W poolt avaldatut ei pidanud kohus puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Kohus leidis, et süüdistava poolt

4(12) kohtuistungil antud ütlused ei väljenda mingit kahetsust ja seega karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus kuriteo toimepanemise endise pereliikme suhtes. Kuigi süüdistatav oli 2016 oktoobris lühiajaliselt kinni peetud, ei mõjutanud see teda kuritegude toimepanemisest hoiduma, sest juba pooleteist kuu pärast pani ta toime uue kuriteo. Lähenemiskeelu

rikkumisega näitas A.W , et ei suuda endise elukaaslase tekkinud erimeelsusi lahendada ilma kuritegusid toime panemata. kohus, et A.W-d rahalise karistusega, vaid ei ole võimalik karistada teda tuleb karistada vangistusega. Kohus, arvestades A.W keskmisest suurem süüd ja karistust raskendavat asjaolu, leidis, et A.W-le tuleb mõista vabadusekaotuslik karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades A.W varasema karistatuse puudumist, et on toime pannud II astme kuriteod ning füüsilise vägivalla tagajärjed ei olnud rasked, on A.W suhtes võimalik jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Samas arvestades A.W isikut, jätkuvat kuritegude toimepanemist ning ka seda, et lühiajaline kahtlustatavana kinnipidamine ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, tuleb mõistetud karistus pöörata osaliselt täitmisele, et anda süüdistatavale tõsine hoiatus edaspidise käitumise osas. oheselt ärakandmisele kuuluv karistus ei

K pea olema pikk, sest A.W suhtes kohaldatud lähenemiskeeld mõjutas A.W-d mitte toime panema enam kehalisi väärkohtlemisi kannatanu suhtes, kuid uute kuritegude toimepanemisest ta hoiduda ei suutnud. Samas leidis

tagant karjumine teise kohus, et lähenemiskeeld 2 meetrit on liiga väike vahemaa, mille isiku peale on tegevus, mis ilmselgelt rikub teise isik on vaja u vaimset heaolu, mistõttu lähenemiskeeldu kohaldada selliselt, tagab kehalise puutumatuse. Kohus leidis, et mis XX lähenemiskeeld haldada 5 meetri peale põhjusel, et töötavad ühes ettevõttes u tuleb ko

ja

A.W XX ja

neil võib tööalaselt tekkida kokkupuuteid.

Apellatsiooni sisu 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtu . Kaitsja vaidlustab maakohtu s süüdistatava kaitsja otsuse täies ulatuses seoses õigusnormi rikkumise ning asjaolude ebapiisava tuvastamisega. Apellandi argumendid on alljärgnevad: 4.1. A.W-le

ndatud. Enamuse süüks arvatud kuritegude toimepanemine ei ole piisavalt tõe süüdistuses märgitud kuriteoepisoodide osas peamiseks tõendiks kannatanu ütlused, mis on on vastuolus A.W Kohtu tega ütlustega. seisukohaga süüdistatava ja kannatanu ütluste teiste tõendi kõrvutamise vajaduse kohta nõustub, kuid oluline on ka isikulise tõendiallika motiivide kaitsja

hindamine. K

annatanu ütluste usaldusväärsuse teeb küsitavaks nende vastuolu teiste tõenditega, nende ebajärjepidevus, eluline mitteusutavus motiivi olemasolu ütluste moonutamiseks. ja S on endised elukaaslased, kelle vaheliste konfliktide tekkimise ajendiks on üüdistatav ja kannatanu erimeelsused laste hooldusõiguse teostamise ja jagamise küsimustes üle pooled , mille vaidlevad kohtus. Kaitsja hinnangul esinevad mised kannatanu ütlustes muude tõenditega võrreldes järg vastuolud: - k 21.12.2016 toimunud vestluse kohta erinevad oluliselt lindistuselt annatanu ütlused süüdistatavaga reaalselt kuuldavast. Kannatanu väitis kohtus veendunult, et kui ta 21.12.2016 toimunud konflikti käigus ähvardas süüdistatavale politsei kutsuda, siis süüdistatav olevat vastanud „

... ta ütles väga üleolevalt, et davai, kutsu, nad ei tee mulle niikuinii midagi“ süüdistatav . Helisalvestiselt kuuldavalt midagi sellist kannatanule ei ütle. Kaitsja ei nõustu kohtu mööndusega, et kuna konfliktid olid sagedased, siis ei pruugi kannatanu kõike sõnasõnalt mäletada ja seetõttu ei saa pidada kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. üsimus mitte täpses sõnastuses, vaid öeldu sisulises tähenduses K ei ole ja süüdistatav ei praali kannatanu ees väidetava karistamatusega. Kinnipidamisel 13.10.2016 oli süüdistatav teadlik sellest, et kannatanu järjekordne kaebus võib talle kaasa tuua reaalsed negatiivsed tagajärjed. annatanu moonutas oma ütlusi just enda positsioonile sobivas suunas; K

-

kannatanu väited, nagu oleks süüdistatav teda löönud selliselt, et sellest kostuv laks kostus ka kõrvaltuppa, on selges vastuolus süüdistatava poolt esitatud helisalvestiselt kuulduga. Kohus on kaitsjale ette heitnud, et „kaitsja ei tsiteeri õieti kannatanu ütlusi – kaitsja sõn ütles,

ade kohaselt

XX

5(12) et A.W lõi täiest jõust vastu näo külge. Tegelikult kannatanu ütles, et A.W lõi vastu pead juuste piirkonda. Kohus leiab, et vastu nägu (põske) löömine võib tekitada löömise heli, mis peaks kuulda olema, samas juuste piirkonda löömine ei pruugi tekitada kostuvat heli.“ Arvestades kohtu hinnangut, et löömise heli tekkimisel (eriti sellise mis peaks ka teise tuppa kostuma), peaks see kuulda olema helisalvestiselt, on kaitsja hinnangul ilmne, et kannatanu ütlused on vastuolus objektiivse tõendiga, mille kohus jätnud õigustamatult tähelepanuta; on

- A.W kannatanu ütlused poolsete tapmisähvarduste osas on selges vastuolus tunnistaja ütlustega. Kohtuistungil väidab kannatanu süüdistatava kohta veendunult, et „Igatahes ta oli öelnud Y- Y le, et lööb mu maha kui kätte saab ja ütles, et ta sõitis minema, ilmselt ta sõitis sind otsima, ole kuskil peidus“ Ei ole“ . Ometigi vastab sama tunnistaja kaitsjale, et „ . Selle vastuolu on kohus jätnud üldse tähelepanuta; - kannatanu poolt tunnistaja - VV le öeldu 17.09.2016 toimunud konflikti kohta erineb oluliselt süüdistuses märgitud asjaoludest. Kannatanu on kohtus väitnud, et 17.09.2016 hotellis XXX süüdistatav „Lõi vastu pead kaks korda poolrusikas käega, siis vastu vasakut õlga. Mina kukkusin löömise tagajärjel vastu põrandat, nii et ka külg sai haiget

“ väidab tõsikindlalt, et . Tunnistaja

VV hiljem kannatanuga kokku saades väitis viimane, et „Ühesõnaga A.W oli ta autost välja tirinud ja löönud teda kõhu ja jalgade piirkonda,,. Kirjeldatud vastuolu on seda tähelepanuväärsem, et kannatanu otsustas traumapunkti pöörduda alles hiljem. vastuolu jätnud üldse Kohus on selle tähelepanuta; - kannatanu ütlused süüdistatava käitumise kohta 17.03.2017 vahetult enne väidetava lähenemiskeelu rikkumist on selges vastuolus videosalvestise ning muude tõenditega. Kohtuistungil kaitsja küsimusele: „ Te ütlesite, et A.W märkas teid juba väljast. Kuidas ta käitus, kui ta teid märkas? Kas oli tema käitumises mingi muutus ka? Jah. Ta oli püha viha täis ja “ kannatanu, et „ , vastas hakkas väga kiiresti minu poole tulema, muutis oma suunda“ Turvakaamera salvestiselt nähtuvast ei . saa aga - teha kannatanu ütlustele vastavat järeldust süüdistatava pilk on fuajeesse sisenedes suunatud hoopis teise suunda võrreldes sellega, kus kannatanu end väitis asunud olevat, süüdistatava liikumissuund, liikumiskiirus ja üldine liikumisdünaamika on kogu videosalvestise ulatuses muutumatu e sisenemist kinnitavad . Seda, et süüdistatav ei saanud märgata kannatanut enne fuajeess süüdistatava ütlused ning selle juurde lisatud foto, millest nähtub täiesti selgesti, et klaasuste peegelduse tõttu on fuajees toimuvast arusaamine äärmiselt piiratud. - kannatanu väited tema paiknemise kohta 17.03.2017 lähenemiskeelu väidetava rikkumise ajal on turvasalvestiselt nähtuvaga . Kõrvutades ütluste olustikuga seostamise protokollis vastuolus kannatanu poolt ei asunud kannatanu enda asetsemise kohana näidatut turvasalvestiselt nähtuvaga, ilmselt sugugi seal, kus väitis end seisnud olevat (sisuliselt asub see koht vahetult pärast

turvakaamera vaatevälja lõppemist). enda poolt näidatud paigas seis Kannatanu ei saanud ta juba seetõttu, t siis oleks süüdistatav pidanud temaga piltlikult öeldes kokku põrkama (turvasalvestiselt ses

nähtub süüdistatava liikumise dünaamika, millest ei saa kuidagi välja lugeda, et otse tema ees seisaks kannatanu). Kohtu järeldused süüdistatava ja kannatanu asetsemise osas kinnitavad esilekerkinud vastuoluolu, kuna kohtu hinnangul “Kohus leiab, et ei om

a tähtsust, kas A.W nägi XX väljast või mitte, tal oli sisenedes võimalus minna teisele korrusele oma tööülesandeid täitma“. Koht, kus süüdistataval oli võimalus minna teisele korrusele oma tööülesandeid täitma (ning kuhu süüdistatav liikuski) asus mitu meetrit pärast seda, kus kannatanu end väitis seisnud olevat. - kannatanu väited süüdistatava käitumise kohta 27.03.2017 lähenemiskeelu väidetava rikkumise ajal on turvasalvestiselt nähtuvaga võrreldes ilmselgelt liialdatud. Kannatanu on kohtuistungil prokuröri küsimuse „ le Kas selline kohtumine võis olla jälle ootamatu, et ta enne ei märganud teid, enne kui kokku sattus teiega?“ vastanud, et „

See ei oleks võimalik olnud mitte mingil moel. Ta nägi ja sööstis mu juurde“. Videosalvestiselt nähtub aga, et A.W liigub täiesti rahulikult sammul videokaadri vasakusse äärde jääva õllekoja köögi ukseni ning mingisugusest kannatanu juurde „sööstmisest“ ei saa juttugi olla.

See järjekordne vastuolu tekitab kahtlusi selles, et kannatanu ütlused võivad tema m olla ebaobjektiivsed. Vastuolu seisneb otiividest lähtuvalt ka selles, et kui kannatanu sõnul sõimas

6(12) A.W teda ühepoolselt, oli süüdistamine siiski mõlemapoolne, kuivõrd tunnistaja mäletab

JJ selgelt, et kui süüdistatav õllekoja köögiukse juurest tagasi tuli, siis küsis tunnistajalt, et „...

kas sa kuulsid, et mina olen mingi auto ära rihtinud“; -

n vastuolus muude kannatanu väited, et süüdistatav teda igal ajal ja igas võimalikus kohas ründab, o tõend ähenemiskeelu väidetavate rikkumiste pu ei ole süüdistatav kannatanut kuskil itega. L hul jälitanud, vaid kannatanut on ta märganud juhtudel, kus ta on seal läheduses viibinud tööülesannete täitmisega seoses ning on püüdnud kannatanuga suhelda seoses ühiste laste hooldusõiguse teostamise või kaasomandis 17 oli konkreetne töökäsk, milleks tuli minna läbi oleva vara jagamisega (17.03.20 hotelli fuajee; 27.03.2017 tegeles süüdistatav kala toomise ja selle pakendamisega, 24.03.2017 viibis süüdistatav lihatööstuse välisukse kõrval oma töökoja ruumides, enne kui

kannatanuga suhtlema läks). Kaitsjale jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et sündmuste puhul, kus peale süüdistava ja kannatanu ütluste on ka teisi tõendeid, kinnitavad teised tõendid kannatanu ütlusi. Esitatud vastuolude hindamine on oluline, kuna pea iga väidetava süüteoepisoodi puhul ei ole olnud otseseid pealtnägijaid , kes kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikt varjatul peale tunnistaja KK t kannatanu palvel pealt kuulas. 4.2. Kannatanul esineb motiiv süüdistatava süüstamiseks seoses vaidlusega kaasaomandi ja laste hooldusõiguse üle. Kannatanu motiiv asjaolude moonutamiseks (episoodides, kus valuaistingu tekkimine on küllaltki küsitav ainsaks tõendiks on kannatanu ütlus) järgmistest ja kus tuleneb asjaoludest:

kannatanu on enne lähenemiskeelu väidetava rikkumise episoode kasutanud lähenemiskeeldu vara ja laste jagamise vaidluses teadvalt survestavalt (telefoninumbrilt 11.03.2017 süüdistatavale saadetud sõnum, „kuna sa L R ei toonud minu juurde siis tulen ma ise ära viisid ja täna oma lastega mängima. võid kella 4 kohvi valmis teh koju a “ ning süüdistatav on 11.03.2017 palunud kannatanul oma elukohta mitte tulle, „kuna on kohaldatud lähenemiskeeld, siis ei ole mõistlik tulla minu kodurahu rikkuma. Kohtud esmaspäeval 13.0 ga nädalavahetusel L 3.17 ja R- 17.03.2017 kuni 20.03.2017 hommik kui viid kooli

kannatanu ilmselgelt teadvustab ajutist “. Et lähenemiskeeldu kui süüdistatava survestamise vahendit, kinnitab ka 15.02.2017 kannatanu poolt süüdistatavale saadetud sõnum, milles kannatanu märgib, et „Aga selge kui mina ei saa R-ga rääkida siis tuleme järgmine nädal teile külla sinna. Võtan ja oma tulevase abikaasa kaasa ja tuleme külla! L Erinevalt sinust ei tee mina sellega midagi ebaseaduslikku!Kui ei saa müüa, siis kolime sinna! Me ei saa ju kodutud olla“. Esineb vastuolu kannatanu poolt kohtus lähenemiskeelu taotlemisel väidetu ning tegelikkuses toimuva vahel. Kannatanu esitas kuriteokaebuse pärast seda, kui süüdistatav oli avastanud varguse oma elukohast ning n . Kannatanu ei eita tungimist õudis varastatud vara kannatanult tagasi süüdistatava elukohta, kuid eitab raha va gust, mistõttu esineb tõsiseltvõetav kahtlus, et r kuriteokaebus oli mõeldud ennetama süüdistatava kuriteokaebust ja selle usaldusväärsust vähendama. Kaitsja ei nõustu kohtu käsitlusega, et 24.03.2017 lähenemiskeelu väidetava rikkumise episoodis on tunnistaja väitnud, et süüdistatav oli kannatanust 1-1,5 m kaugusel. Vahemaade arvutamisel on , millisest punktist kaugust ja milliseid objekte hinnatakse

äärmiselt oluline , mistõttu ei saa kohtu poolt nimetatud vahemaa määratlust pidada tunnistaja ütluseks. Samuti ei tähenda SS asjaolu, et 27.03.2017 lähenemiskeelu väidetava rikkumise episoodis tunnistaja nägi, et JJ süüdistatav läks õllekoja köögiruumi sisse automaatselt seda, et oleks lähenemiskeeldu A.W rikkunud, kuna ilmselt konkreetses ruumis liigutav ala võimaldab vahemaad üle 2 m. 4.3. M ei ole . Kohus õistetud karistus kooskõlas väidetava süü ning eripreventiivsete eesmärkidega leidis kannatanul ei . Samas iseloomustavad õigesti, et tuvastatud ühtegi tõsist tervisekahjustust süüdistuses märgitud kuriteo kirjeldused mitte üksnes raskete tagajärgede puudumist, vaid pigem väidetava rünnaku vähest intensiivsust. Seega tuleks lisaks süüteoepisoodide rohkusele arvestada ka

7(12) seda, kuivõrd ohtlik konkreetne etteheidetav tegu üldse oli. Kaitsja hinnangul tekitab mõni süüteoepisoodi kirjeldus mõistliku kahtluse selles, kas objektiivselt võttes on valuaistingu tekkimine süüdistuses märgitud tegevusega üldse võimalik. Samuti tuleks arvestada konfliktide tekkimise konteksti. Praktikas on perevaidlused siiski keskmisest emotsionaalsema värvinguga, mille puhul sõltub konflikti eskaleerumine paljuski mõlema poole käitumisest süüdistuses märgit . Juhul, kui ud kuritegude toimepanemine süüdistatavale omistada, ei ole tema süü suurus keskmisest suurem. Käesolevaks on oluline osa kannatanus ja süüdistatavas vastasseisu tekitanud probleemistikust kohtu poolt ajutiselt lahendatud ning sellega on oluliselt vähenenud ka uute konfliktide tekkimise risk. Šokivangistuse määramine ei ole otstarbekaks, sest see katkestaks sisuliselt ba toimima hakanud ju suhtluskorra ja paratamatult tuleb arvestada ka laste huvidega. Lisaks toob 2 karistuse mõistmisel kuuline töölt puudumine kaasa reeglina ka töökoha kaotuse, mis ühe väikesaare tööhõivevõimalusi arvestades tähendab tõsiseltvõetavat riski süüdistatava taasühiskonnastumise väljavaatele pikemas perspektiivis. 4.4. Lähenemiskeelu kohaldamine ei ole isikuvastases kuriteos süüdimõistmise ja kannatanu vastava taotluse olemasolu korral alati ilmtingimata vajalik. Kohus on küll ühelt poolt märkinud, et kannatanu „Soovib lähenemiskeeldu, sest kardab seda inimest paaniliselt. Iga kohtumine temaga lõppeb katastroofiga“ ent teisalt jätnud tähelepanuta selle, millisel viisil kannatanu seda lähenemiskeeldu praktikas kasutab ja kuidas selle süüdistatava kartmisega ikka on. Uute konfliktide tekkimise ohtu vähendab ka see, et kohus on juba võtnud tarvitusele abinõud ühiste lastega suhtlemise korra reguleerimiseks. Kohus on lähenemiskeelu kohaldamise üle otsustamisel küll üldiselt arvestanud isikute töökohaga seotud asjaolusid, kuid jätnud tähelepanuta, et A.W-l on paratamatult tarvis ühiste laste tõttu kannatanuga suhelda, osaleda laste ühistel üritustel, viibida ühes ruumis seoses laste hooldusõiguse teostamisega. ähenemiskeelu kohaldamisel L 5 m ulatuses peaks süüdistatav lapse lasteaiaüritusel viibima kuskil kõrvalruumis, laste hooldusõiguse kohtuvaidluses oma seisukohti avaldama saali ukselt vms. K ei ole ohtu poolt rakendatud lähenemiskeeld proportsionaalne võrreldes sellest süüdistatavale lähtuvate piirangutega ega otstarbekaks ka laste huvide seisukohast. 4.5. istev kohtuotsus. Apellant palub A.W suhtes süüdimõistev otsus tühistada ja teha õigeksmõ Alternatiivselt uue A.W karistust, vabastades süüdimõistva otsuse tegemisel kergendada süüdistatava tingimuslikult selle kandmisest. Lähenemiskeeld jätta kohaldamata.

5.

02.08.2017 esitas A.W Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult enda täienduse kaitsja apellatsioonile. Süüdistatav leiab, et süüdistused vägivallas on alusetud ja on k väärne ahetsus , et pere tüli laste ja vara jagamine on nii kaugele jõudnud. 16 ei löönud , 17.09.20 ta valu tekitamiseks, XX vaid selleks et

T XX mõistaks adekvaatselt küsimust “kus on meie laps”. eistes süüdistustes pole füüsilist kontakti sõimand ja riiel eb kõige rohkem valu see, et olnud, tunnistab, et on nud. -le te XX 11-aastane lahkus ema juurest 11.11.2016 ja elab isaga. L RR ähenemiskeelu kohaldamise tõttu pidi loobuma oma tööst, äiksema lapse lasteaia üritustest, sünnipäevast jne. Lähenemiskeeld on pigem v L

karistus lastele. -le

XX ei sobi ükski tema poolt pakutud lepitusvariant.

Prokuratuuri vastus apellatsioonile 5. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad Lääne Ringkonnaprokuratuur. ning leiab, et Prokuratuur apellatsioonis märgitud seisukohtadega ei nõustu A.W toimikus olevate ja koht

süüditunnistamine us uuritud tõendite alusel on põhjendatud. Prokuratuuri hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist nö „sõna sõna vastu“ olukorraga ning

süüdimõistev kohtuotsus ei tugine ainult kannatanu ütlustele. isaks kannatanu ütlustele L esinevad mitmetes kuriteoepisoodides kinnitavad ka muud tõendid, mis kannatanu ütluste usaldusväärsust ja millega need vastuolus ei ole. Kaitsja apellatsioonis esitatud asjaolud, millega kannatanu ütlused

8(12) kahtluse alla seatakse, ei ole piisavad ega põhjendatud, lugemaks kõik kannatanu ütlused kõigis kuriteoepisoodides ebausaldusväärseteks. 17.09.2016 episoodis on fikseeritud ka kannatanu vigastused nii fotodel, kust on näha hematoom kannatanu vasakul õlavarrel, samuti on fikseeritud kannatanul valulikkus paremal jalal, tundlikkuse häired ja lonkamine, valulikkus vasakus tuharas, kui ambulatoorsel epikriisil, milliste tekkemehhanism võis olla selline nagu on rääkinud XX . Lisaks on kannatanu vahetult tema suhtes vägivalla kasutamisest rääkinud le, kelle ütlused on tõendiks

tunnistajatele -le, -le ja - TT SS KK . A.W on ka ise tunnistanud TT-le, kui nad arutasid kannatanu ja süüdistatava omavahelisi suhteid, et X

sai veel vähe ja sisuliselt tunnistanud sellega vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Tunnistaja

on VV ütlused kohus põhjendatult jätnud tõendite kogumist välja, kuna need on vastuolus tunnistaja

poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. 13.10.2016 ja 04.10.2016 episoodides on seatud kahtluse alla snes kannatanu valuaisting. Kohus ük on kõikide kuriteoepisoodide puhul hinnanud, kas kannatanu tundis valu tema suhtes kasutatud vägivalla tagajärjel suure hooga asju täis kilekotiga vastu . Kannatanu on valu saamist kinnitanud, pead viskamine tekitab tavaliselt inimesele valu. ja kaelas oleva keti jõuga katki tõmbamine 21.12.2016 e pruukinud episoodi osas on kohus põhjendatult märkinud, et konfliktid tõttu ei kannatanu kõike süüdistatava poolt talle öeldut sõna sõnalt mäletada, amas on salvestuselt tõesti - s kuulda, et kannatanu ja süüdistatava vahel oligi vestlus politsei kutsumise teemal. Salvestuse halva kvaliteedi tõttu ei pruukinud sealt kõik toimunu kuulda olla. Löök vastu pead ei pruugi olla väga

tugeva ja terava heliga, mis taskus oleva telefoni salvestusele, kuid tunnistaja seda teise jäänuks TT tuppa kuulis. Kuigi 17.03.2017 statava ja kannatanu kohtumine turvakaamera salvestusel , ei süüdi e ei jäänud välista see tõend seda, et süüdistatav ka tegelikult tuli kannatanule väga lähedale. Kui koht, kuhu

aga süüdistatav liikus, asus mitu meetrit pärast seda kohta, kus kannatanu seisis, pidigi A.W kannatanust

möödudes lähenemiskeeldu rikkuma. 27.03.2017 episoodi puhul tuleb kannatanu lähenemiskeelu rikkumise ütluste hindamisel arvestada, et nii kannatanu kui tunnistaja

A.W kannatanu JJ sõnul sisenes tegelikult õllekoja kööki, kus oli , kuid mida . Siinjuures tuleb arvestada süüdistatav eitab süüdistatava korduvat agressiivset ja ründavat käitumist kannatanu suhtes ja varase at lähenemiskeel m u rikkumist. Kaitsja viitab t te osas

13.10.2016 episoodiga. apmisähvardus üksnes tunnistaja TT ütlustele seoses See, kui tunnistaja ja kannatanu mäletavad sündmusi erinevalt, ei ole veel aluseks kannatanu ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks. Apellatsioonist ei nähtu, miks ülejäänud episoodides tuleks süüdistatav õigeks mõista. Kannatanu ei varja, et süüdistatavaga vaidlevad nad kohtus seoses laste hooldusõigusega. Samas ei tulene hinnatud tõenditest, et kannatanu on kõik sündmused välja mõelnud

. Isegi kui kannatanul esines motiiv anda A.W-d sellest motiivist tulenevalt lugeda süüstavaid ütlusi, ei saa ainuüksi kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks.

Karistuse osas on

, kohtuotsus põhjendatud. Kuna A.W-d süüdistatakse 11 kuriteo toimepanemises mis on suur arv ja kõik d poole aasta jooksul igakuiselt ühe kannatanu suhtes teod on toime pandu , on tema K süü keskmisest suurem. uritegude suurt arvu ja kannatanu turvalisuse tagamise eesmärki silmas pidades on lähenemiskeeld põhjendatud. Süüdistatava käitumist arvestades on olemas oht, et ta võib ka edaspidi rünnata kannatanut nii töökohal kui mujal. lähenemiskeelu kohaldamine

Kuigi tekitab tekib raskusi lastega suhtlemisel, on see ikkagi tingitud

süüdistatava enda käitumisest kur

tri asemel viie meetri itegude jätkuval toimepanemisel. Lähenemiskeelu kohaldamine kahe mee kaugusele lähenemiseks on põhjendatud, kuna A.W karjus lähedalt

kannatanu peale.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 6.

Kohtukolleegium, tutvunud apellatsioonis ja kirjalikus menetluses süüdistusasja materjalide, prokuratuuri kirjalikes seisukohtades leiab, et kaitsja apellatsioon esitatud väidetega is esitatud väited

9(12) väärivad osaliselt tähelepanu ja tühistada A.W-le mõistetud karistuse maakohtu otsus tuleb ja tema suhtes kohaldatud lähenemiskeelu materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ruumilise ulatuse osas tõttu. Sarnaselt maakohtule leiab ka kohtukolleegium, et A.W temale inkrimineeritud kuritegude süü toimepanemises on leidnud maa id soostub kohtus hinnatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist, ku samas apellatsioonis esitatud seisukohaga, et peamiseks A.W ja vaheliste konfliktide XX tekkimise ajendiks on erimeelsused . ühiste laste hooldusõiguse teostamise ja jagamise küsimustes Selline A.W-le henemiskeelu ruumilise järeldus tingib lõpptulemusena ka mõistetud karistuse ja lä ulatuse revideerimise. Enda seisukohti kohtu

põhistab kolleegium järgmiselt.

7. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 selgitanud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Lisaks on Riigikohus otsuses n 00 märkinud, et r 3-1-1-85- kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on jälgitavalt põhjendanud, miks ta A.W talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatava kaitsja esitas maakohtu kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

8.

Maakohus on lugenud kannatanu

. XX ütlused usaldusväärseks tõendiks põhjendatult Kohtukolleegiumi arvates ei ole

käesolevas asjas tegemist ainult n.ö „sõna sõna vastu“ olukorraga ja süüdimõistev kohtuotsus ei tugine ainult kannatanu ütlustele. Kuigi maakohus on tõendeid hinnates möönnud vastuolusid süüdistatava ja kannatanu ütlusete vahel, on kohus kõrvutanud nende usaldusväärsuse hindamiseks mõlema ütlusi teiste tõenditega jõudnud põhjendatud järeldusele, ning et süüdistatava ütlused ei riimu kohtule esitatud teiste tõenditega, mistõttu ei ole need usaldusväärsed. Erinevalt kaitsjast nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega selles, et

puuduvad tõendid kannatanu poolt A.W süüstamiseks, saavutamaks paremat positsiooni vaidluses vara ja laste üle. Lisaks kannatanu ütlustele esinevad mitmetes kuriteoepisoodides ka muud

tõendid, millega anu ütlused ei ole ja millega kohtukolleegium nõustub. kannat vastuolus Seega apellatsioonis esitatud asjaolud, millega kaitsja seab, ei ole piisavad kannatanu ütlused kahtluse alla ega põhjendatud. H ei tulene a poolt tema suhtes toimepandud innatud tõenditest , et kannatanu on kõik süüdistatav vägivallateod välja mõelnud. sai veel vähe A.W on ise tunnistanud -le, et X TT (kd I, lk 66-67), millega nagu maakohus õigesti tuvastas, tunnistas A.W vägivalla kasutamist sellega sisuliselt kannatanu suhtes. Maakohus on kõiki süüdistatavale inkrimineeritud

11 kuriteo episoodi, millised on toime pandud

XX suhtes poole aasta jooksul, otsuses episoodide kaupa , milleks on peale hinnanud ja teiste tõenditega kannatanu ütluste veel tunnistajate ütlused, tõendid

kannatanu tervisekahjustuste kohta, salvestused ja muud kohtus uuritud kirjalikud tõendid, kõrvutanud. Läbivalt kinnitavad kõik kohtus hinnatud

10(12) tõendid A.W suutmatust endise elukaaslasega tekkinud erimeelsusi ärritumata ja enda käitumist kontrollimata lahendada.

9. Apellatsioonis - 17.09.2016, 13.10.2016, juhib kaitsja kohtu tähelepanu 6 le vägivalla episoodile ( 04.10.2016, 21.12.2016, 17.03.2017, 27.03.2017), millistes kannatanu ütlused on väidetavalt vastuolus kogutud tõenditega, erinevad oluliselt süüdistuse märgitud asjaoludest, on vastuolus salvestistega või ilmselgelt liialdatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene kaitsja sellekohased hinnangud 17.09.2016 episoodis on kannatanu vigastused kohtuistungil hinnatud tõenditest. fikseeritud nii fotodel (kd I, lk 41-42) kui ambulatoorsel epikriisil (kd I, lk 43) ja milliste tekkemehhanism võis olla selline nagu sse pöördumisel kannatanu on EMO- avaldanud. Lisaks tõendavad vägivalla kasutamist kannatanu suhtes vahetult tunnistajad , ja . Vastuolude TT SS KK tõttu t ja kohtuistungil antud ütlustega on maakohus põhjendatult unnistaja kohtueelsel uurimisel VV jätnud need ütlused tõendite kogumist välja. 13.10.2016 ja 04.10.2016 episoodide puhul on maakohus hinnanud kaitsja poolt kahtluse alla seatud kannatanul valuaistingu esinemise. Kannatanu on valu tundmist kinnitanud ja ka eluliselt on usutav, et isegi

oma ütlustes läbivalt asju täis kilekotiga suure hooga vastu pead viskamise kaelas e tagaj tunneb või oleva keti jõuga katki tõmbamis ärjel inimene tavaliselt valu. 21.12.2016 episoodi osas on kohus leidnud põhjendatult, et konfliktide tõttu ei pruukinud kannatanu kõike süüdistatava poolt talle öeldut sõna sõnalt mäletada, - ometi on vaatamata salvestuse kvaliteedile kuuldav, et kan ine vestlus toimus natanu ja süüdistatava vahel politsei kutsumise teemal. Samas on tunnistaja

TT kohtuistungil kinnitanud, .. [et kõrvalruumis mingi aja järel hääled tõusid, siis käis mingi laks või müts ja seejärel X hakkas nutma]. Vaatamata sellele, et 17.03.2017 statava ja kannatanu kohtumine ei ole salvestusel fikseeritud, ei saa süüdi üksnes seetõttu välistada, et A.W kannatanust möödudes pidi lähenemiskeeldu rikkuma.

27.03.2017 episoodi puhul kannatanu kui tunnistaja

nähtub nii JJ ütlustest, et tegelikult sisenes süüdistatav õllekoja kööki, kus oli kannatanu

. Kuigi A.W seda eitab, on oluline siinjuures arvestada süüdistatava korduvat agressiivset ja ründavat käitumist ja varasemat lähenemiskeelu rikkumist kannatanu suhtes. Kaitsja viitab tapmisähvarduste osas üksnes tunnistaja TT 13.10.2016 episoodiga. ütlustele seoses See, kui tunnistaja ja kannatanu mäletavad sündmusi erinevalt, ei ole veel aluseks kannatanu ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks. Samas ei nähtu apellatsioonist, miks ülejäänud episoodides tuleks A.W

õigeks mõista. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-8-10 leidnud

, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. A.W süüdimõi temale inkrimeeritud vägivallategudes oli piisavalt tõendeid ja stmiseks nende omavahelist seotust on kohtuotsuses kirjeldatud

piisava põhjalikkusega.

10. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti A.W-le vabadusekaotuslik karistus, mis tul anda sellega eb osaliselt täitmisele pöörata põhjusel, et süüdistatavale tõsine hoiatus tema edaspidise käitumise osas

ning A.W suhtes kohaldatud lähenemiskeelu ruumilise Enda seisukohti põhistab kohtukolleegium järgmiselt. ulatuse osas.

Karistuspoliitika kujundamisel on üks olulisemaid kriteeriume karistuste mõjusus. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-58-13 märgitu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Tulenevalt Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 sätestatust, tuleb karistuse eripreventsiooni eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikuga. A.W-d varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Kohtukolle

egium leiab, et kuigi süüdistatav igakuiselt poole aasta jooksul ründas kannatanut füüsiliselt ja teda ähvardades, ei anna see asjaolu alust lugeda tema süüd keskmisest suuremaks. ehalise väärkohtlemisega Tuvastatud on, et kannatanule k

11(12) põhjustatud e ja möödus lühikese aja jooksul. Samas on tervisekahjustus ei olnud rask A.W kohtuistungil viimases sõnas avaldanud kahetsust tema poolt toime pandud tegude suhtes, mida kohtukolleegiumi arvates saab lugeda käesolevas asjas karistust kergendavaks asjaoluks. Nõustuda tuleb maakohtu järeldusega selles, et k ks on KarS § 120 lg 1 ja § 331 aristust raskendavaks asjaolu 2 sätestatud kuritegude puhul kuriteo toimepanemine endise elukaaslase suhtes, kellega tekkisid konfliktid seoses laste hooldusõiguse ja vara jagamise vaidluses. Praktikas tekivad konfliktid perevaidlustes just emotsioonide pinnalt ja sõltuvalt mõlema poole käitumisest. Iseenesest on õige, et istuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb ühiskonnale anda selge kar signaal, et erimeelsuste ja konfliktide lahendamine lähedastega ei tohi toimuda vägivallaga, kuid käesolevas asjas ei ole A.W-le šokivangistuse kohaldamine otstarbekas, arvestades eelkõige süüdistatava ja kannatanu vahel tekkinud perevaidluse temaatikat. Šokivangistuse ärakandmine takistaks süüdistataval lastega suhtlemist. Karistuse mõistmisel tuleb paratamatult arvestada laste huvidega, mis on mõlema vanema õigus ja kohustus ühe vanema ühiskonnast isoleerimine kuid (kasvõi lühiajaliselt) ei ole kindlasti laste huvides. Käesolevas as

jas tuleb arvestada ka asjaoluga, et mõnekuine töölt puudumine võib süüdistatavale tuua kaasa töökoha kaotuse, mis aga omakorda seab raskesse majanduslikku olukorda nii laste ülalpidamise kui ka enda äraelatamise. Kohtukolleegium nõustub apellandiga selles, et süüdistatava karistamine osaliselt reaalse vangistusega ei ole seetõttu otstarbekas. Kuivõrd käesolevaks ajaks on süüdistatava ja kannatanu ühiste laste suhtluskord kohtu poolt reguleeritud, on kohtukolleegiumi arvates vähenenud ka risk kannatanuga uute konfliktide tekkimiseks. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja A.W madalat retsidiivsusriski, tuleb mõistetud karistus jätta Määratud A.W suhtes tingimisi kohaldamata. 3 aastane katseaeg on piisav, kannatanu ees, muutmaks tema arvestades süüdistatava kahetsust väärtushinnanguid ja käitumismustrit, et ta edaspidi suudaks lahendada erimeelsused ja konfliktid endise elukaaslasega ilma kuritegusid toime panemata. 11. kohaldatud ajutise Maakohus on süüdistatava suhtes Pärnu Maakohtu 20.01.2017 määrusega lähenemiskeelu ruumilist ulatust (keelata A.W-l kriminaalasja kriminaalmenetluse läbiviimise

ajal läheneda le lähemale kui 2 meetrit) pikendanud 5 meetri peale. Kohtu põhjenduste kohaselt XX- , on lähenemiskeeld 2 meetri peale a väike vahemaa, mis ei võimalda küll kannatanut füüsiliselt liig

rünnata, kuid ei välista kannatanu peale karjumist, mis rikub teise isiku (kannatanu) vaimset heaolu. Seevastu 5 meetrit on selline vahemaa, mida on kohtu arvates us võimalik jälgida ja selline kaug välistab kannatanu vahetus läheduses tema peale karjumise. Kohus tugines siinjuures üksnes

kannatanu ütlustele, et senine keeld pole A.W jaoks olnud mitte miski. Samas on kohus aga arvestanud lähenemiskeelu ruumilise ulatuses osas üksnes süüdistatava ja kannatanu töökohaga seonduvat, jätnud aga täielikult arvestamata asjaoluga, et nii süüdistaval kui kannatanul on lastega seotud hooldusõiguse osas paratamatult tarvis omavahel suhelda, viibida ühes ruumis laste ühistel üritustel ja sünnipäevadel jms. Kuigi süüdistatav rikkus tema suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu,

vajab märkimist, et lähenemiskeelu kehtimise ajal ei ole ta kannatanu suhtes uusi kehalisi väärkohtlemisi toime pannud. Otsuses nr Riigikohus 3-1-1-59-10 on selgitanud, et lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kohtukolleegium leiab, et lähenemiskeelu kohaldamisel 5 meet tu lahendis märgituga ri peale ei ole maakohus viidatud Riigikoh

igakülgselt arvestanud ja leidnud aõigesti kohtukolleegiumi arvates eb , et just 5 meetrit on selline kaugus

kuidas , mis välistab kannatanu vahetus läheduses tema peale karjumise. Põhjendusi, lähenemiskeelu puhul saab 5 meetrine vahemaa teise isiku peale võimaliku karjumise välistada, otsuses esitatud ei ole. Maakohtu poolt rakendatud lähenemiskeeld ei ole seega proportsionaalne võrreldes sellest süüdistatavale tulenevate piirangutega, eelkõ seda ige laste huvide seisukohast. Süüteoasja materjalidest nähtub, et süüdistatav lähenemiskeelu , vaatamata toime pandud

12(12) rikkumistele, on püüdnud lähenemiskeeldu vältida ja palunud 11.03.2017 kannatanul oma elukohta mitte tulla, kuna […„on kohaldatud lähenemiskeeld, siis ei ole mõistlik tulla minu kodurahu rikkuma….] (kd I, lk 54). Kohtukolleegium leiab, et lähenemiskeeld senises ulatuses (2 meetrit) on piisav, hoidmaks ära edaspidiseid konflikte A.W ja kannatanu vahel eelkõige töökohal. 12.

A.W poolt Tallinna Ringkonnakohtule kaitsja apellatsioonile kirjalikult esitatud täiendused jätab kohtukolleegium tähelepanuta, sest need on esitatud KrMS § 319 lg sätestatud -s 2 apellatsioonitähtaega rikkudes.

13. Eelnevast tulenevalt

338 p 4 ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § ja § 340 lg 2 p 4 rahuldab kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni osaliselt otsuse A.W-le , tühistab Pärnu Maakohtu 13. juuli 2017

karistuse ja tema suhtes kohaldatud ruumilise ulatuse osas ning mõistetud lähenemiskeelu teeb uue otsuse. Kaitsja Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Et ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, tühistab jäävad süüdistatava apellatsioonimenetluse kulud 192 eurot vastavalt KrMS § 185 lg-le 1, riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/