3-16-2646/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2646

Haldusasi

D.L.

kaebus

Rae

Vallavalitsuse

06.12.2016

korraldusega nr 1730 väljastatud ehitusloa (ehitusluba

nr 1612271/23708) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.L., volitatud esindaja v.adv Raul Ainla

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Kolmas isik – OÜ MegaPlaan, seaduslik esindaja

Andres Aasmäe

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata D.L. taotlus trahvida OÜ-d MegaPlaan 21.12.2016 ja 06.01.2017

esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS

§ 155 lg 5, § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 204 lg 2, §

252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Rae Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega nr 1730 väljastati OÜ-le MegaPlaan ehitusluba

nr 1612271/23708 Kirsi tee 3 kinnistule kuue korteriga ridaelamu ehitamiseks. Ehitusprojekti

realiseerimisel tekkis vaidlus ehitaja ja Kirsi tee 6 omaniku vahel seoses sellega, et ehitaja OÜ

MegaPlaan võttis maha Kirsi tee 3 kinnistul Kirsi teega piirneva kraavi servas hekina kasvavaid

puid.

2. D.L. on Kirsi tee 3 kinnistu läheduses asuva Kirsi tee 6 kinnistu omanik. Kaebaja leiab, et

puude langetamine Kirsi tee 3 kinnistul on õigusvastane: seda ei näe ette Rae valla

üldplaneering (ÜP) ega detailplaneering (DP), puude mahavõtmist ei kajastata ka

ehitusprojektis. Rae valla ÜP-s märgitakse, et kuusehekk tuleb säilitada ning rõhutatakse selle

olulisust müra leviku tõkestamisel. Uue tee ja truubi rajamine on ebavajalik ning vastuolus DP

mõttega. Ehitusprojekti kohaselt tuli kaevetöid teostada käsitsi või kinnist meetodit kasutades.

Projektil puudub tuletõrje veevõtukoht, mis muudab ehitusloa õigusvastaseks. Heki hävitamine

3-16-2646

2(5)

mõjutab kaebaja omandiõigust, kuivõrd kaitsehaljastuse hävitamisega väheneb kaebaja kinnistu

väärtus. Kuusehekk ei taga üksnes miljööväärtust, vaid ka privaatsust. Kaebajal on õigus

esitada kaebus nii avaliku huvi kui subjektiivsete õiguste kaitseks.

Kaebaja on taotlenud ka kolmanda isiku trahvimist (10.01.2017), kuna kolmas isik jätkas raie-

ja kaevetöid, vaatamata 21.12.2016 ja 06.01.2017 esialgse õiguskaitse määrustest tulenevale

keelule.

3. Vastustaja on läbivalt olnud seisukohal, et raie- ja kaevetööd on kooskõlas Rae valla ÜP,

Rae Vallavolikogu 11.08.2009 otsusega nr 576 „Pildiküla küla Põrguvälja tee 5 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud DP ja ehitusprojektiga (27.12.2016,

04.01.2017). Vald on seisukohal, et nii DP kui ehitusprojekt näevad ette juurdepääsutee ja

tehnovõrkude

rajamise.

Kirsi

tee

kinnistu

teenindamiseks

on

ette

nähtud

sadeveekanalisatsioonitrasside rajamine ja elektrikaablid, mis läbivad kuusehekki. Tehnovõrke

ei oleks võimalik rajada ilma, et hekis asuvate puude juuri ei kahjustataks. Seega on otstarbekas

puud maha võtta, et välistada tulevikus puude kuivamisest tekkiv kahju. Olemasolev

juurdepääsutee (truup) kuulub nii ehitusprojekti kui DP kohaselt likvideerimisele. Kuusehekist

eemaldatud puude asukohad kattuvad ehitusprojekti järgsete tehnovõrkude asukohtadega.

Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

4. Kolmas isik palub trahvimise taotluse jätta rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et

ehitusluba vastab DP-le. Kolmas isik ei ole rikkunud ehitusloas ja kohaliku omavalitsuse

õigusaktides kehtestatud tingimusi ja kohustusi ehitustegevuse käigus. Kahjustatud ei ole

olemasolevaid puid. OÜ MegaPlaan ei ole rikkunud esialgse õiguskaitse määruses ette nähtud

piiranguid. Kohtumäärus lubab teostada kaevetöid puude läheduses tingimusel, et puid ei

kahjustata. Raskeveoki viibimine alal, ei tähenda, et sellega puid kahjustatakse. Kuuse

lisajuurte kahjustamine ei too kaasa kuuse kuivamist, kuivõrd kuusel on üks põhijuur.

Haljastuse rajamine Kirsi 3 kinnistule on ette nähtud haljastusprojektis, mille kohalik

omavalitsus

peab

kooskõlastama.

Vastustaja

on

haljastusprojekti

heaks

kiitnud.

Haljastusprojekti üheks osaks on haljastusmüür Kirsi tee 3 kinnistu Kirsi teega piirnevale alale.

Kaebajal puudub kaebeõigus.

5. Kohus märkis 21.12.2016 määruses, et kaebaja kaebeõigus vajab lähemat kontrollimist, kuid

tolle hetke menetlusfaasis ta kaebeõiguse olemasolus ei kahelnud.

6. Kohus märkis 06.03.2017 kohtunõudes, et ehitusluba avalikes huvides vaidlustada ei saa,

kuna vastavat normi ehitusseadustikust ei tulene. Kohus informeeris, et avalikes huvides

esitatud tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebajal saab olla kaebeõigus üksnes oma

subjektiivsete õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik pöörduda halduskohtusse

üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 lisab, et muul eesmärgil, sh avaliku huvi

kaitseks, võib isik pöörduda kohtusse vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustikus ei

sätestata võimalust vaidlustada ehitusluba populaarkaebusega. Küll on populaarkaebusega

võimalik vaidlustada DP (PlanS § 141).

7. Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt

ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud. Kui

eelmenetluses ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud

asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus jätta kaebuse

määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud, mistõttu tuleb

kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

9. Kaebaja on kohtus vaidlustanud ka Kirsi tee naaberkinnistule (Kirsi tee 1) väljastatud

ehitusloa. Kuna vaidlusalune kuusehekk kulgeb läbi Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 kinnistu, on

3-16-2646

3(5)

haldusasjad nr 3-16-2646 ja 3-17-81 tihedas puutumuses, arvestades mh seda, et kaebaja on

vaadelnud kuusehekki ja kolmanda isiku tegevust ühe tervikuna, piiritlemata seda konkreetsete

kinnistutega. Samuti on kaebaja väitnud mõlemas kaebuses samasugust õiguste riivet: kaebaja

on viidanud müraprobleemidele, privaatsuse vähenemisele ja miljöö muutumisele, samuti

omandiõiguse riivele seoses kaebajale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemisega, vrdl kaebus

haldusasjas 3-16-2646 (tl 4–7), 30.12.2016 vastus kohtunõudele (tl 89–92), kaebaja 28.02.2017

seisukoht (tl 196–199), kaebaja 16.03.2017 vastus kohtunõudele (tl 222–224) ja Tallinna

Ringkonnakohtu 08.05.2017 kohtumäärus haldusasjas 3-17-81, p 14. Kuna kohtud jätsid

kaebuse haldusasjas nr 3-17-81 kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (Tallinna

Halduskohtu 22.03.2017 määrus, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.05.2017 määrusega

muutmata, Riigikohus aga ei võtnud 03.08.2017 kaebaja määruskaebust menetlusse), saab

kaebust käesolevas asjas läbi vaadata, kui esineksid selged erisused, võrreldes haldusasjaga nr

3-17-81. Kohus leiab, et selliseid erisusi ei esine ja kui kaebajal puudub kaebeõigus Kirsi tee 1

ehitusloa vaidlustamiseks, puudub tal ka kaebeõigus Kirsi tee 3 ehitusloa samadel alustel

vaidlustamiseks.

9.1. Kohus jääb 06.03.2017 kohtunõudes (tl 200 ja pöördel) esitatud seisukoha ja põhjenduste

juurde, et kaebajal puudub kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks avalikes huvides. Sama on

leidnud Tallinna Halduskohus ka 12.01.2017 määruses haldusasjas 3-17-81, tagastades avalikes

huvides esitatud kaebuse. Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud.

9.2. Kirsi tee 3 asub Kirsi tee 1 kinnistuga võrreldes küll Kirsi tee 6 kinnistule lähemal ning on

osaliselt Kirsi tee 6 kinnistuga kohakuti, kuid vaidlusaluse kuuseheki puud, mis maha võeti,

mis osaliselt jäävad Kirsi tee 1 kinnistule, osaliselt Kirsi tee 3 kinnistule, ei kasvanud Kirsi tee

3 osas, mis jääb kaebaja kinnistuga kohakuti: Kirsi tee 6 kinnistule lähim raiutud puu asub ca

23 meetri kaugusel kaebaja kinnistust (vt 06.01.2017 paikvaatluse protokolli lisa „märkustega

Kirsi tee 3 kinnistu plaan“ ja fotod, tl 150, 150a ja 150 b, samuti vastustaja 21.01.2017

seisukoha lisa 1, tl 190), mistõttu ei ole kaebajal otsest puutumust Kirsi tee 3 kinnistule

väljastatud ehitusloaga. Ka D.L. nimetatud väidetavalt rikutud subjektiivsetest õigustest (Kirsi

tee 3 kinnistule ehitatavast ridaelamust ning tootmishoonest lähtuv müra, privaatsuse

vähenemine, miljöö muutumine, kinnistu väärtuse vähenemine) lähtuvalt ei saa Kirsi tee 3

ridaelamu ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu

08.05.2017 määrus haldusasjas 3-17-81, p 17). Lisaks tagab kaebaja privaatsust täiendavalt

kaebaja kinnistu poolel olev kuusehekk (vt paikvaatluse fotod, tl 150 a ja 150 b). Samuti on

oluline, et kaebaja maja ei asu vahetult Kirsi tee ääres.

9.3. On selge, et probleemid müra, privaatsuse ja miljööga ei saa seonduda üksnes Kirsi tee 1

kinnistuga, vaid puudutavad potentsiaalselt nii Kirsi tee 1 kui ka Kirsi tee 3 kinnistut. Seega on

kohtute järeldused, mida on väljendatud haldusasjas 3-17-81 Kirsi tee 1 suhtes, kahtlemata

kohaldatavad ka olemasolevale haldusasjale. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt ja Tallinna ringteelt lähtuva, samuti Kirsi teelt lähtuva

liiklusmüra eest ei saa Kirsi tee 1 ja Kirsi tee kinnistute piiril paiknev kuusehekk kaebaja

kinnistut kaitsta (08.05.2017 määruse p 19). Ringkonnakohus leidis: „Nimetatud maanteed

asuvad teisel pool kaebaja kinnistut ning Kirsi tee jääb Kirsi tee 6 ja vaidlusaluse kuuseheki

vahele. Ainuüksi asjaolu, et Kirsi tee 1 kinnistul realiseeritakse omandiõigust ning ehitatakse

krundile ridaelamu, ei tähenda mürataseme tõusu lubatust suuremaks.“ Puudub alus seada

kahtluse alla DP seletuskirjas märgitut, et planeeringuga tagatakse müra taotlustaseme nõue

päeval ja öösel (DP seletuskirja p 9, tl 22 p). Ümberlükkavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud.

DP-s ei peeta tootmishoonetest lähtuvat müra normatiive ületavaks Kirsi tee 3 ridaelamu

suhtes, seetõttu ei saa pidada võimalikuks normatiive ületava müra tekitamist ka kaebaja

kinnistu suhtes. Tootmishoonetele vaate varjamine on vajalik eelkõige Kirsi tee 3 elanikele

ning selle tagab rajatav täiendav haljastus (vrdl 08.05.2017 määruse p 19) .

3-16-2646

4(5)

9.4. Samuti on asjakohane Tallinna Ringkonnakohtu arutluskäik miljööst ja privaatsusest

(08.05.2017 määruse p 20). Tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised

huvikonfliktid seoses ehitamisega peab esmajoones lahendama DP (Riigikohtu 13.06.2003

otsus nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga

ja sobib ümbrusse (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17). Kaebajal ei ole otsest

puutumust vaidlustatud ehitusloaga, kaebaja viidatud miljöö ja privaatsus on mõjutatud

eelkõige DP-st tulenevalt, mida aga ehitusloa vaidlustamisel enam vaidlustada ei saa. DP

seletuskiri (p 7) näeb ette kuuseheki säilitamise, v.a kinnistutele sissesõidutee asukohas. DP

seletuskirja p 7 kohaselt on planeeringu realiseerimiseks soovitav kruntide haljastused

lahendada täiendavalt haljastusprojektiga, sama nähtub ehitusprojekti p-st 9 (tl 64 p).

Haldusasja materjalidest ilmneb, et vastustaja on 03.03.2017 kooskõlastanud Kirsi tee 1 ja Kirsi

tee 3 ridaelamute ehitusprojekti osa „Maastikuarhitektuur“, mille haljastuse asendiplaanil on

ära näidatud Kirsi tee ääres säilitatav hekiosa ja asendatavad puud (tl 205–216). Seetõttu on

alusetu ka kaebaja väide ehitusloa vastuolust DP-ga.

9.5. Ehitusluba ei olnud vastuolus detailplaneeringuga ka kaebuse esitamise hetkel, mistõttu

puudub kaebajal õigus nimetatud hoone püstitamiseks antud ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks, st kohus ei saa ka kaebuse muutmist aktsepteerida. Nagu ülal märgitud, nägid

nii DP kui ka ehitusprojekt ette kuuseheki säilitamise ja haljastuse lahendamise eraldi

haljastusprojektiga. Ehitusluba on antud kolmanda isiku ehitusloa taotluse alusel ehitamiseks

vastavalt kehtestatud DP-le ja ehitusprojektile. Asjaolu, et DP-ga ja ehitusprojektiga ette nähtud

haljastusprojekt kinnitati pärast kaebuse esitamist, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks, sest

ehitusluba ei andnud õigust ehitada vastuolus DP-ga või ehitusprojektiga. Ehitaja võimalik

tegutsemine ehitusluba, detailplaneeringut või ehitusprojekti eirates ei muuda ehitusluba ennast

õigusvastaseks (08.05.2017 määruse p 21). Tõendamata ja ebausutav on kaebaja väide, et

juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamisega seonduva kuuskede mahavõtmisega Kirsi tee 1 ja

Kirsi tee 3 kinnistult väheneb kaebaja kinnistu väärtus, st rikutakse kaebaja omandiõigust.

9.6. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg

6).

10. Kaebaja on esitanud 10.01.2017 kohtule taotluse (tl 160–161) trahvida kolmandat isikut

21.12.16 ja 06.01.17 esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest. Kaebaja on välja

toonud, et vaatamata sellele, et kohus edastas vastustajale määruse esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohta, jätkas kolmas isik 23.12.2016 keelatud raie- ja kaevetöid (23.12.16

salvestatud videomaterjal kolmel mälupulgal, kaebaja 30.12.16 seisukoha lisa 1). 09.01.17–

10.01.17 teostas kolmas isik kaevetöid allesjäänud puude vahetus läheduses, mis ilmselgelt

kahjustas puid.

HKMS § 254 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus

isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. Kaebajal on õigus riigivastutuse seaduse või

võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata,

hüvitaks sellega tekkinud kahju. Ei 21.12.2016 määruses ega 06.01.2017 määruses keelanud

kohus täielikult ehitustegevust. 21.12.2016 määrusega keelas kohus Kirsi tee 3 kinnistul raie- ja

kaevetööd, mis ohustavad kaebuse esemeks olevate puude säilimist. 06.01.2017 määrusega

muutis kohus esialgset õiguskaitset selliselt, et lubas Kirsi tee 3 kinnistu Kirsi teega piirneval

alal ning selle vahetus läheduses Kirsi tee 3 kinnistu DP ja ehitusprojekti kohaste

kommunikatsioonitrasside rajamise eeldusel, et töö käigus ei likvideerita ega kahjustata

olemasolevaid puid. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kolmas isik oleks kohtu keeldu

eiranud. Nii kohtu vaatluse tulemustest, vastustaja esitatud tõenditest (tl 142–146) kui ka

haljastusprojektist nähtuvalt, on puid maha võetud alal, kus toimus juurdepääsutee ja

kommunikatsioonitrasside rajamine ning puude raie on teostatud „suhteliselt hädavajalikus

mahus“ (haljastusprojekti p 3.1, tl 207 p). Haljastusprojekt näeb ette uute kuuskede istutamise

3-16-2646

5(5)

tekkinud „aukudesse“, v.a, kus need kahjustaksid maa-aluseid tehnorajatisi. Kohus ei näe

põhjust trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruste täitmata jätmise eest.

Riigikohus on leidnud 08.08.2013 kohtumääruses nr 3-3-1-21-13, et trahvi mittemääramist saab

trahvi taotleja vaidlustada üksnes juhul, kui määrus takistab asja edasist menetlust (p 15), kuna

HKMS vastavat määruskaebemenetlust eraldiseisvalt ette ei näe. Sellise olukorraga praegusel

juhul tegemist ei ole, kuna ka kaebaja väidetega nõustudes oli trahvimise taotluse esitamise ajal

tegemist juba toimepandud tegudele reageerimisega ning trahvimine ei oleks edasist menetlust

taganud, vaid oleks omanud üksnes karistuslikku eesmärki. Karistuslikul eesmärgil trahvi

nõudmine saab olla erandlik, sest kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on

menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks

ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (3-3-1-21-13, p 20). Seega ei ole

kaebajal kohtu hinnangul õigust vaidlustada trahvi määramata jätmist edasikaebe korras.

11. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad Rae valla

ja OÜ MegaPlaan võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

12. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus

jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata

või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab 06.01.2017 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik