1-07-8253/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-07-8253

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja arutamise aeg ja

koht

11.juuni 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja nr

1-07-8253 (06233001563)

Maakohtunik

Mihhail Komt atnikov ś

Kohtuistungi sekretär

Laila Üleoja

Tõlk

Sirje Sirnask

Kriminaalasi R.I

(Delovoy) ja S.O

süüditunnistamises Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaporokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Deniss Minzatov

Süüdistatav R.I (Delovoy), sünniaeg xxx -

isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik,

keskeriharidusega, emakeel-vene keel, abielus,

ülalpidamisel kaks last, töötu, elukoht: Xxx, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1.Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005.aasta otsusega

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 (ühe) aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 (kolm) aastat KarS § 73 alusel;

2.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.märtsi 2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 1 alusel rahalise karistusega 40 (nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 2 000 (kaks

tuhat) krooni. Väärteomenetluse korras karistatud 11

(üksteist) korda, tõkend elukohast lahkumise keeld. -

Eelvangistuses kohtueelses menetluses olevas

kriminaalasjas peeti kahtlustatavana kinni 19.augustil 2006.aastal (lk 18). Vabastati vahi alt samal päeval, s.o 19.augustil 2006.aastal (lk.49)

1-07-8253

(10) 2

Kaitsja

vandeadvokaat Galina T elnakova (riigi poolt määratud ś

korras)

Süüdistatav S.O , sünniaeg xxx -isikukood

xxx, kodakondsuseta, vallaline,

põhiharidusega, emakeel-vene keel, töötu,

kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse koras

karistatud kahel korral, tõkend-elukohast lahkumise

keeld, elukoht: Xxx linn. Eelvangistuses kohtueelses

menetluses olevas kriminaalasjas peeti kahtlustatavana

kinni 19.augustil 2006.aastal (lk 15). Vabastati vahi alt samal päeval, s.o 19.augustil 2006.aastal (lk.48).

Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina (riigi poolt määratud korras)

juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 306,

309 lg 3 311, 313, maakohus : o t s u s t a s

RESOLUTSIOON

1.

Süüdi tunnistada R.I KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks

KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 61 kohaldamisega 1 (üks) aasta vangistust, mida

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust;

1.1.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005.a otsusega

mõistetud ja kandmata karistuse 1 (ühe) aastase võrra ning mõista R.I-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust; 1.2.KarS 68 lg 1 alusel arvata R.I eelvangistuses 19.august 2006.a viibitud 1 (üks) päev (lk 18, 49) karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust;

2.R.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (lk 49) – kaotab kehtivuse R.I vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. 2.1.KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus R.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

2.2.KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 1 (ühe) aastase 7 (seitsme) kuulise 29 (kahekümne üheksa) päeva vangistuse kandmise alguseks R.I vanglasse saabumise aeg.

2.3.Kui süüdimõistetu R.I ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiprefektuurile sundtoomise taotluse.

3.

Süüdi tunnistada S.O KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista

karistuseks KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 61 kohaldamisega 1 (üks) aasta

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; 3.1.KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.august 2006.a (lk 15, 48) viibitud 1 (üks)

päev karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend) üheksa päeva vangistust;

1-07-8253

(10) 3

3.2.KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust täielikult täitmisele, kui S.O 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab maakohtu määratud alalises elukohas: Xxx linn,

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 alusel panna talle järgmine kohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3.3.KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4.S.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse S.O

esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

4.KrMS § 180 lg 1,

§ 179 lg 1 p 2

alusel välja mõista R.I-lt (elukoht: Xxx)

riigituludesse menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni (lk 119-120). 4.1.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.O-lt (elukoht: Xxx)

riigituludesse menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni (lk 119-120).

5.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.I-lt (elukoht: Xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni 80 riigituludesse vandeadvokaat Galina T elnakova eeluurimisel osavõtu eest (lk 70, ś 124).

5.2.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.O-lt (elukoht: Xxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 3 965 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni 30 senti riigituludesse vandeadvokaat Vladimir Rogulski eeluurimisel osavõtu eest (lk 34, 72, 122).

6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „R.I ,

kriminaalasi 1-07-8253, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“, „S.O kriminaalasi 1-07-8253, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

1-07-8253

(10) 4 7.Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. 7.1.Tsiviilhagi esitatud ei ole.

8.KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse resolutiivosa koopia allkirja vastu kannatanule – Xxxile (elukoht: Xxx);

8.1.kohtuotsuse resolutiivosa koopia edastada vangistusasutusele (teadmiseks R.I suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokuröri abile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavatele.

Edasikaebamise kord

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 12.juunil 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 13.juunist 2009.a. Otsuse terviktekst on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 06.juulist 2009.a Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates 07.juulist 2009.a.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1.R.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, eelnevalt kokku leppinud S.O-ga kannatanu Xxxi vara varastamises, 18.augustil 2006. aastal kella 23.30 paiku viibides Narva linnas Xxx asuvas korteris, lõi kannatanu Xxxit käte ja jalgadega pea ja

keha piirkonda ning pärast seda kavatses võtta ära kannatanule kuuluva televiisori „Schneider“, maksumusega 3 000 (kolm tuhat) krooni, kuid oli peetud kinni kohale saabunud politseitöötajate poolt, mistõttu ei saanud viia oma kavatsust lõpule tema tahtest olenemata asjaoludel. 1.1.Oma teoga pani R.I toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi.

2.S.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, eelnevalt kokku leppinud R.I-ga kannatanu Xxxi vara varastamises, 18.augustil 2006.aastal kella 23.30 paiku viibides Narva linnas Xxx asuvas korteris, lõi kannatanu Xxxit käte ja jalgadega pea ja keha

piirkonda ning pärast seda kavatses võtta ära kannatanule kuuluva televiisori „Schneider“,

maksumusega 3 000 (kolm tuhat) krooni, kuid oli peetud kinni kohale saabunud

politseitöötajate poolt, mistõttu ei saanud viia oma kavatsust lõpule oma tahtes olenemata asjaoludel.

2.1.Oma teoga pani S.O toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi.

1-07-8253

(10) 5

3.Süüdistatavad R.I ja S.O tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi. 3.1.Süüdistatavad R.I ja S.O jäid eeluurimisel antud ütluste juurde ja mõlemad loobusid enda ülekuulamisest. 3.2.Seoses kohtuasja arutamisega lühimenetluse korras süüdistatav S.O poolt

antud eeluurimisel ütlused olid avaldatud, millest tuleneb, et Xxxi ja R.I vahel

toimus kaklus. Selleks, et kaklust lõpetada, lõi S.O Xxxit korra või kaks ja tõukas teda. Lõi, et rohkem kaklema ei kipuks. Xxx võttis ise oma televiisori kapi pealt, pani

selle kaugemale koridoriukse juurde ja ütles, et võtku televiisor ja mingu minema. Pärast sõitis kohale politsei (lk 26-29): 3.3.süüdistatav R.I eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 18.juunil 2006.aastal läks ta S.O-ga Xxxi juurde, et temaga „rääkida“. Kui Xxx avas korteri ukse, S.O lõi esimesena Xxxit. R.I peksis Xxxit näkku, lõi nii käte kui ka jalgadega vastu keha. R.I nõudis Xxxilt võla tagastamist ja pakkus anda televiisor pandimajja

ja sel viisil tagastada R.I-le võla. S.O võttis televiisori, et üle anda pandimajja. Helistati uksekella ja Xxx avas politseile ukse (lk 40-42).

3.4.kannatanu Xxxi eeluurimisel antud ütlustest (lk 1-5, 88-90) nähtub, et 18.augustil 2006.aastal õhtul kuulis ta akna all karjumist :“Xxx, anna telekas“. Läks korteri ukse juurde. Ukse avades, sai löögi rusikaga näkku. Üks mees oli R.I. Viimane hakkas Xxxit rusikatega näkku peksma. Kui Xxx kukkus põrandale, siis R.I ja teine meesterahvas peksid teda jalgadega. Seejärel ütles R.I, et võtab Xxxi korterist ära Xxxile kuuluva teleri. Teist meesterahvast R.I kutsus Mihhailiks. R.I ütles, et nad annavad

televiisori pandimajja, aga raha kulutavad ära. Keegi naabritest kutsus politsei. Korterisse ilmusid kaks politseinikku, kes pidasid Xxxi korteris kinni kõik kolm noormest.

4.Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

4.1.tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll (lk 73-76), millest nähtub, et 19.augustil

2006.aastal öösel sai teate, et Tiimani tänava majas nr 18 pekstakse noormeest. Xxxega jõudsid nimetatud aadressile, kus esimeses trepikojas vasakul asuvast korterist hüppas välja

noormees, kes ütles, et noormehed, kes viibivad tema korteris peksid teda, nõuavad temalt raha ja tahavad televiisorit ära võtta. Kui Xxx ja Xxx sisenesid korterisse, istusid seal diivanil kolm purjus noormeest. Esiku põrandal oli teler. Kannatanu teatas, et teda peksid ainult kaks noormeest; 4.2.tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll (lk 92-97), mille järgi juhtunud sündmusest ta teab

poja Mihhaili sõnadest, kes jutustas, et keegi meesterahvas ja tema, Xxx poeg Mihhail

kaklesid kolme mehega. Mihhail ja tema tuttav meesterahvas kaklesid kolme mehega

moraalse kahju hüvitamise eest ja selleks tahtsid võtta endale kolmandale mehele kuuluva televiisori;

4.3.kohtuasja materjalide juurde lisatud (lk 7) Narva Haigla tõendist nähtub, et 19.augustil 2006.aastal kell 00.25 pöördus erakorralise meditsiinikliiniku osakonda abi saamiseks Xxx, kes seletas, et oli läbipekstud korteris tuttava poolt. Diagnoos-peaajupõrutus;

4.4.sündmuskoha 19.augusti 2006.a vaatlusprotokollist (lk 8-14) ning sinna juurde lisatud fototabelitest (lk 10-13), nähtub, et vaatluse objekt on korter aadressil Narva Xxx. Vasakul vaadeldava korteri uksest on punast värvi tilgakujulised plekid. Korteris, sanitaarsõlme ukse kõrval esiku põrandal on televiisor „Snaider“; 4.5.süüdistatav S.O (lk 15-17) oli 19.augustil 2006.aastal arutatavas kohtuasjas

kinni peetud kahtlustatavana kahtlustuses selles, et koos R.I-ga peksid Xxxit ja püüdsid varastada tema korterist televiisorit „ naider“; Ś

1-07-8253

(10) 6

4.6.süüdistatav R.I (lk 18-20) oli 19.augustril 2006.aastal kinni peetud kahtlustatavana kahtlustuses selles, et S.O-ga peksid Xxxit ja püüdsid varastada kannatanule kuuluva teleri „ naider“; Ś 4.7.samas kohtuasjas 19.augustil 2008.aastal oli kahtlustatavana kinni peetud ka Xxx (lk 21- 23) kahtlustuses KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p-7 järgi; 4.8.19 augustil 2006.aastal kahtlustatavad S.O, R.I ja Xxx (lk 48-50) vabastati vahi alt ja tõkendiks kohaldati elukohast lahkumise keeld; 4.9.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 51-54) kannatanu Xxxi ja kahtlustatava R.I

vahel, kahtlustatav R.I tunnistas, et läksid S.O-ga Xxxi juurde kaklemise eesmärgil. Tunnistas, et Xxxi korteris lõi kannatanut rusikaga näkku. S.O lõi ka Xxxit paar korda. R.I tunnistas, et pakkus Xxxile anda oma teler panti;

4.10.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 58-63) kannatanu Xxxi ja kahtlustatava S.O

vahel, S.O tunnistas, et R.I-ga läks Xxxile külla. S.O

lõi Xxxit kolm- neli korda vastu keha. R.I ütles, et Xxxil on võlg ja sellepärast R.I võtab ära Xxxile kuuluva teleri. Xxx vaidles vastu. Xxx hoiatas, et trepikojas on politseinikud;

4.11.vastastamisprotokolli kohaselt (lk 64-68) kahtlustatavate S.O ja R.I vahel R.I selgitas, et ei tea, kes viis kannatanule kuuluva teleri toast välja.

S.O ka ei osanud seletada, kes viis kannatanu korterist välja kannatanule kuuluva teleri; 4.12.02.märtsil 2007.aastal (lk 86-87) lõpetati Xxxi suhtes kriminaalmenetlus.

5.Vaatamata sellele, et kohtuistungil süüdistatavad S.O ja R.I tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi, tegelikult kohtueelsel uurimisel süüdistatavad tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. 5.1.Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et kannatanu Xxxil oli R.I ees võlg. Kes viis

kannatanule kuuluva teleri korteri esikusse, R.I ja S.O ei osanud öelda.

6.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite

hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatavad S.O ja R.I panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. Mõlemad süüdistatavad ei eita, et peksid

rusikatega Xxxit. See on kinnitatud nii süüdistatavate ütlustega, kui ka Narva Haigla meditsiinilise õiendiga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-16-04 on selgitatud, et tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed

asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste

üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminaaloogilist eripära.

6.1.Antud kuriteoepisoodis on otseseks tõendiks kannatanu ütlused. Kohus võib teha süüdimõistva kohtuotsuse tuginedes ainukesele otsesele tõenditele. Oluline on see, et tõend

oleks usaldusväärne. Kannatanu ilmus kohtuistungile ja jäi oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel kannatanu Xxx kinnitas, et mingeid võlgu temal R.I-le ei olnud.

Kannatanu Xxxi sõnul nõudis R.I temalt telerit või raha. Enne nõudmist peksid kannatanut R.I ja S.O. Maakohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille

1-07-8253

(10) 7

alusel võiks maakohus tulla järeldusele, et kannatanul on või oleks olnud põhjus tahtlikult rõõnata süüdistatavaid. Siinjuures hindab maakohus, kas kannatanu ütluste kinnitamiseks on esitatud ka muid tõendeid. Meditsiiniline õiend kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt Xxx samal öösel pöördus Narva Haiglasse arstiabi saamiseks, kus tuvastati peaajupõrutus (lk 7).

Sündmuskohavaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi, et sanitaarsõlme ukse kõrval esiku

põrandal oli televiisor „ naider“. Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll, mille järgi Ś

kohaleilmunud politseipatrulli juurde jooksis meesterahvas, kes palus abi ja seletas, et ta

peksti läbi ja telerit püüdsid varastada meesterahvad, kes on kannatanu korteris. Seega, kannatanu Xxxi ütlused leiavad kinnitust teiste objektiivsete usaldusväärsete tõenditega. 6.2. KarS § 200 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald, kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või

takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatavad R.I ja S.O realiseerisid röövimise koosseisu selliselt, et

süüdistatavad R.I ja S.O kasutasid kannatanu Andrei Xxxi suhtes vägivalda ning süüdistatav S.O hõivas samal ajal kannatanu Xxxi teleri ja R.I hõivas teleri dokumendid.

Seel juhul vastutavad süüdistatavad R.I ja S.O röövimise kaastäideviimise eest.

Kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati antud juhul vaikimisi ning

konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus, sest üksteise tegemistega oldi kursis.

Süüdistatavate käitumisaktide sellise ajalise järjestuse juures pole maakohtul kahtlust, et süüdistatavate R.I ja S.O poolt kasutatud vägivald oli vajalik vahend kannatanu teleri hõivamiseks. Süüdistatavate R.I ja S.O osateod olid kausaalses seoses kannatanu

Xxxi teleri äravõtmisega ning koos täitsid röövimisena kvalifitseeritava süüteokoosseisu

objektiivsed tunnused. Süüdistatava R.I eeluurimisel antud väide, et tal polnud süüdistatavaga S.O-ga eelnevat kokkulepet kannatanu Xxxi teleri röövimiseks, ei sea kahtluse alla röövimise toimepanemist grupis. KarS § 21 lg 2 kohaselt on kuriteo kaastäideviimiseks ka see, kui mitme (sh kahe) isiku ühine

kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Teo kooskõlastatus ei avaldu mitte

ainuüksi eelnevas suulises kokkuleppes, vaid ka kaastäideviijate tegude ajalises ja

eesmärgipärases seotuses ning rollide jaotuses vägivallaga kannatanu vastupanu mahasurumisel ja võõra vara hõivamisel.

Röövimisena kvalifitseeritud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega, s.t kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastav asjaolu saabumist ja möönab seda.

Süüdistatavate ütlustest nähtub, et nad said aru, et kannatanu oli rusikalöögi järel

vastupanuvõimetu ning seetõttu on temalt võimalik teler ära võtta, mida süüdistatavad ka tegid. Süüdistatavate R.I ja S.O teod asetuvad lühikesse ajaintervalli ning kulgesid vastavalt rollijaotusele, et vägivalla abil ja omastamise eesmärgi ära võtta kannatanu teler. 6.3.KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

1-07-8253

(10) 8

Põhjendatud on seisukoht, et süüdistatavate tegevus pole käsitletav mitte lõpuleviidud süüteona, vaid selle katsena. Kriminaalasjas olemasolevate tõendite ja süüdistatavate ütlustega

maakohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatavad püüdsid korterist Xxxile kuuluva teleri väljaviia ja selleks oli teller pandud esikusse. Kui korterisse tulid politseinikud ja seega ei

olnud R.I ja S.O veel reaalselt võimalik röövitud telerit käsutada

ega kasutada, kuna nad ei olnud korterist välja jõudnud.

Süüdistatavate R.I ja S.O poolt toimepandud tegu on kohtueelsel

menetlusel õigesti KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest nad võtsid

vägivallaga, isikute grupis kannatanu Xxxilt ära teleri selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

7.Süüdistatavate R.I

ja S.O

käitumises esinevad neile

inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

8.Kohtueelsel uurimisel kannatanu Xxx ei esitanud tsiviilhagi (lk 88-91). Samuti ei osanud ta kohtuistungil esitada tsiviilhagi. Seega tsiviilhagi arutatavas kohtuasjas puudub.

9. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

9.1.R.I pani toime kuriteo KarS § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, mis on karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. R.I vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

R.I puhul ei saa asjassepuutuvate asjaolude osalist maakohtule avaldamist tõlgendada KarS § 57 lg 1 p 3 järgse puhtsüdamliku kahetsusena.

R.I on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isik. Puuduvad asjaolud,

millest saaks järeldada isiku positiivset suundumust tulevikus. Perekonna olemasolu ei takistanud R.I kuritegu toime panna. Arvestades eelosundatut, karistuseesmärke ja R.I süü suurust, leidis maakohtunik, et R.I tuleb karistada KarS § 61 nõude kohaldamisega, kuna süüteokatse puhul võib maakohus kohaldada KarS § 61 sätestatut. Erandlikuks asjaoluks maakohtunik arvestab seda,

et kuritegu jäi katsestaadiumi. Seoses sellega leidis maakohtunik, et R.I tuleb karistada vangistusega 1 (üks) aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdistatav R.I pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja

tingimuste olulisim rikkumine. Seega ei ole süüdistatav R.I teinud maakohtuniku arvates vajalikke järeldusi oma eelnevast karistusest.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega R.I-le mõistetud

karistust Narva Linnakohtu 06.detsembri 2005 a kohtuotsusega R.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista R.I-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuse aeg 19.august 2006 a, s.o 1 (üks) päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda R.I kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7

(seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. R.I suhtes tõkend-elukohast

1-07-8253

(10) 9

lahkumise keeld (lk 49)-kaotab kehtivuse R.I vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest.

9.2.S.O pani toime kuriteo KarS § 25lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi, mis on karistatav

kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. S.O vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Süüdistatavat S.O ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 2 (kahel) korral karistatud.

Arvestades eelosundatut, karistuseesmärke ja S.O süü suurust, leidis

maakohtunik, et S.O tuleb karistada KarS § 61 nõude kohaldamisega, kuna

süüteokatse puhul võib maakohus kohaldada KarS § 61 sätestatut. Erandlikuks asjaoluks maakohtunik arvestab seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Seoses sellega leidis maakohtunik, et S.O tuleb karistada vangistusega 1 (üks) aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdistatava S.O suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada, kohaldades

KarS § 74 lg 1,3 sätteid ja vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse

kandmisest ning määrates talle sealjuures KarS § 75 lg 1 p 1-5, § 75 lg 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kahe aasta pikkuse katseaja.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada eelvangistuse aeg 19.august 2006 a, s.o 1 (üks) päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda S.O kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. S.O suhtes tõkend-

elukohast lahkumise keeld (lk 49)-kaotab kehtivuse S.O esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

10.KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus

pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

11.Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või

prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

11.1.KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Süüdistatava R.I kaitsja-vandeadvokaat Galina T elnakova (lk 155) on esitanud ś maakohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 858 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti. Süüdistatava S.O kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina (lk 157) on esitanud maakohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 858 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni ja 50 senti.

Kaitsjate kohtumenetluses esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses

kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tuleb välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsjate poolt:

1-07-8253

(10) 10 R.I kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 07 (seitse) krooni (lk 119-120); S.O kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 07 (seitse) krooni (lk 119-120).

Mihhail Komt atnikov ś maakohtunik