2-15-10205/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2017.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-10205

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagiavaldus OÜ XXXX vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

3 451,61eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Valeriy Gimaev,

(e-post: valeriy@gimaev.ee)

Kostja: OÜ XXXX (registrikood: xxxx, asukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Xxxx, jurist (e-post:

adolfioigus@gmail.com);

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

21.10.2016 kohtuistungil ja seejärel TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses.

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt OÜ XXXX hageja XxxxOÜ kasuks võlgnevus 3451,61 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜ XXXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XxxxOÜ (hageja) ja Xxxx Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi

Xxxx Linnavalitus) vahel on 01.07.2014.a sõlmitud Teenuste käsundusleping, mille kohaselt

hageja osutas Xxxx Linnavalitsusele ehituse omanikujärelevalve teenust. Lepingu sõlmimise

aluseks oli Xxxx Linnavalitsuse ja OÜ Xxxx (kostja) vahel sõlmitud Ehitustööde

töövõtuleping, mille kohaselt kostja teostas akende vahetamise töid lasteaedades (xxxxXxxx,

Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx). Seega hageja ja Xxxx

Linnavalitsuse sõlmitud teenuste käsundusleping oli tihedalt seotud kostja ja Xxxx

Linnavalitsusega sõlmitud ehitustööde töövõtulepinguga. Hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel

sõlmitud teenuste käsunduslepinguga kokkulepitud hind oli määratud arvestades seda, et kostja

esitab Xxxx Linnavalitsusele lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud Tööd ühes

osas hiljemalt 07.11.2014.a vastavalt kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud ehitustööde

töövõtulepingu punktile 5.4.

30.10.2014.a kogunesid hageja, kostja, Xxxx Linnavalitsuse esindajad koosolekule, mille kohta

koostati ehituskoosoleku protokolli nr 7. Nimetatud koosolekul kostja teatas, et ei planeerinud

akende paigalduse ja viimistluse tööde suhtes järelevalve teostamist pärast 07.11.2014.a ja

arvestab selles kuupäevast hilisemad tööd nagu lisatööd. Protokollis fikseeriti, et lisatööd peale

07.11.2014.a peab maksma kostja hinnaga 600 euro/kuus, 30 euro/tööpäev. Protokoll sai

allkirjastatud Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt, samuti ka hageja ja kostja esindajate poolt.

Kuna protokollis sai fikseeritud tasu maksise kord lisatööde eest, siis hageja jätkas omaniku

järelevalve teostamisega. 06.11.2014.a kostja seaduslik esindaja saatis hagejale e-kirja, milles

teatas, et protokoll sobib ja lisas 2 märget. Kostja seaduslik esindaja lisas protokollis sõna

„sobib“ selle kokkuleppe suhtes, millega sai määratud, et lisatööd 600 EUR kuus, 30 EUR

tööpäev, maksab kostja.

Kostja lõpetas akende vahetamise lasteaedades 20.05.2015.a. Hageja saatis 26.05.2015.a

kostjale kirja, milles arvestas kostja poolt tasumisele kuuluva summa ning palus hageja poolt

arvestatud summa maksta. Kostja teatas, et pole ehituskoosoleku protokolli nr 7 allkirjastanud

ning keeldus maksmast. Samas kostja seadusliku esindaja allkiri on ehituskoosoleku protokolli

nr 7 all, kostja on e-kirjaga kinnitanud oma kohustust tasuda lisatööde järelevalve teostamise

eest.

Hageja leiab, et Ehituskoosoleku protokolli nr 7 tulenevalt hageja on teinud ettepaneku jätkata

järelevalvetööd tingimusel, et kostja maksab 600 EUR kuus, 30 EUR tööpäevas. Kostja on

nimetatud ettepanekule andnud nõustumise. Seega hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Kuna tööd lõppesid 20.05.2015.a, siis

vastavalt pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega sõlmitud lepingule on kostja

kohustatud maksma hagejale 3 451,61 EUR.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 451,61 EUR ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Kostja seisukoht

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt hageja on esitanud hagiavalduse, millega nõuab 3451,61 euro

väljamõistmist kostjalt põhjendusel, et kostja on justkui hagiavaldusele lisatud ehituskoosoleku

protokollis nr. 7 andnud nõustumuse hagejale väidetavate järelevalvetööde eest tasumiseks, ehk

siis selle väidetava nõustumusega on poolt vahel sõlmitud käsundusleping ning kostja kohustub

hageja arvates seda ehituskoosoleku protokollis nr. 7 nimetatud tingimustel täitma (600 eurot

kuus, 30 eurot päevas).

Vastab tõele, et toimus koosolek, mille kohta koostati protokoll nr. 7. Tõele ei vasta aga hageja

väide, et kostja seaduslik esindaja on protokolli allkirjastanud ja/või protokolli muul viisil

aktsepteerinud. Kostja esindaja on oma vastuseisu väljendanud juba koosolekul, kuna leidis, et

ehitusjärelevalve teenuse eest pidi tulenevalt Xxxx linna ja hageja vahel sõlmitud lepingust

maksma Xxxx linn. Kostjal puudu(s)b igasugunegi põhjus Xxxx linna kohustuste enda peale

võtmiseks, veel enam, et sellises mahus ei olnud tarvis enam ehitusjärelevalvet teostada

(tegelikkuses kostja ei teostanudki järelevalvet hagiavalduses toodud mahus). Hageja pole

tõendanud tema poolt teostatud tööde mahtusid, mistõttu hagiavalduses toodud väited on

paljasõnalised ja nõutud summad põhjendamatud ka juhul, kui kohus leiabki, et poolte vahel on

käsundusleping sõlmitud.

Kostja ei ole hagejale viimase poolt väidetud manust (protokolli nr. 7, milles on justkui

kinnitatud kokkulepete sobivust) e-kirjaga saatnud. 06.11.2014 saatis kostja seaduslik esindaja

küll e-kirja, kuid taolist manust kostja hagejale saatnud pole. Kostjal on siiani arvutis säilinud

parandatud protokoll nr 7 (kostja on veendunud, et saatis selle sellisena ka hagejale), kus kostja

esindaja andis selge signaali sellest, et ta ei ole nõus hagejale mitte midagi maksma –

protokollis (Lisa- ja muutustööd juures) on kostja esindaja teinud selge märke „ei sobi“, milline

tähendab ühemõtteliselt koosolekul pakutuga mittenõustumist.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja enda kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega

ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause

kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Xxxx Linnavalitsuse ja hageja vahel oli 01.07.2014

sõlmitud teenuste käsundusleping, mille p 1 kohaselt lepinguga kohustub hageja osutama Xxxx

Linnavalitsusele järgmisi teenuseid (edaspidi: Teenus või Teenuseid) ehituse omaniku

järelevalve teenus ja muud Lepingus sätestatud lisateenused 19 lasteasutuses (edaspidi Ehitus)

rekonstrueeritud – ja ehitustööde teostamisel vastavalt RH nr xxxx hing nr xxxx tingimustele.

Lepingu p 5.1 kohaselt teenuse osutamise algus on määratud ehitustööde alustamisega ning

lõpp valminud ehitusele kasutusloa dokumentide valmistamine ja vastava kahepoolse akti

allkirjastamisega. Lepingu p 7.1 kohaselt käsundiandja maksab käsundisaajale ehitustööde

alustamisest kuni valminud ehitisele kasutusloa väljastamiseni nõuetekohaselt osutatud

teenuste eest kogusummas 3480,0 eurot (I kd lk 9-14). 07.2014 on Xxxx Linnavalitsuse ja

kostja vahel sõlmitud ehitustööde leping, mille p 2.1. kohaselt käesoleva töövõtulepingu

esemeks on “Akende vahetamine lasteaedades (xxxxXxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx,

Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx)” vastavalt Tellija juhistele ja Lepingu dokumentidele

(edaspidi Tööd või Ehitustööd). Lepingu p 5.4 kohaselt Töövõtja esitab Tellijale lõplikuks

vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud Tööd ühes osas hiljemalt 07.11.2014 (s.o 120)

kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates (I kd lk 15-23). Seega hageja ja Xxxx

Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping oli tihedalt seotud kostja ja Xxxx Linnavalitsuse

vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepinguga.

Hageja väidete kohaselt hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud teenuste

käsunduslepinguga kokkulepitud hind oli määratud arvestades seda, et kostja esitab Xxxx

Linnavalitsusele lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud tööd ühes osas hiljemalt

07.11.2014 vastavalt kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu

punktile 5.4. 30.10.2014 kogunesid hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse esindajad

koosolekule, mille kohta koostati ehituskoosoleku protokoll nr 7. Nimetatud koosolekul hageja

teatas, et ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse tööde suhtes järelevalve teostamist

pärast 07.11.2014 ja arvestab tööd pärast seda kuupäeva hiljem nagu lisatööd. Protokollis

fikseeriti, et lisatööd peale 07.11.2014.a peab maksma kostja hinnaga 600 euro/kuus, 30

euro/tööpäev. Protokoll sai allkirjastatud Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt, samuti ka

hageja ja kostja esindajate poolt. Kuna protokollis sai fikseeritud tasu maksmise kord lisatööde

eest, siis hageja jätkas omaniku järelevalve teostamisega. 06.11.2014.a kostja seaduslik

esindaja saatis hagejale e-kirja, milles teatas, et protokoll sobib ja lisas 2 märget. Kostja

seaduslik esindaja lisas protokollis sõna „sobib“ selle kokkuleppe suhtes, millega sai määratud,

et lisatööd 600 eurot kuus, 30 eurot tööpäev, maksab kostja. Kostja tegelikult lõpetas akende

vahetamist lasteaedades 20.05.2015.a. Hageja saatis 26.05.2015.a kostjale kirja, milles arvestas

kostja poolt tasumisele kuuluva summa ning palus hageja poolt arvestatud summa maksta.

Kostja nõustub hageja väitega, et toimus koosolek, mille kohta koostati protokoll nr. 7. Kostja

väidete kohaselt kostja seaduslik esindaja ei ole protokolli allkirjastanud ja/või protokolli muul

viisil aktsepteerinud. Kostja esindaja on oma vastuseisu väljendanud juba koosolekul, kuna

leidis, et ehitusjärelevalve teenuse eest pidi tulenevalt Xxxx linna ja hageja vahel sõlmitud

lepingust maksma Xxxx linn. Kostjal puudu(s)b igasugunegi põhjus Xxxx linna kohustuste

enda peale võtmiseks, veel enam, et sellises mahus ei olnud tarvis enam ehitusjärelevalvet

teostada (tegelikkuses kostja ei teostanudki järelevalvet hagiavalduses toodud mahus). Samuti

leiab kostja, et hageja pole tõendanud tema poolt teostatud tööde mahtusid, mistõttu hageja

poolt nõutud summad on põhjendamatud.

Rahalise nõude esitamiseks teise isiku vastu peab olema õiguslik alus. Põhiline õiguslik alus

raha nõudmiseks tuleneb sellest, et poolte vahel on võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1

mõttes. VÕS § 3 lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest

tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest;

6) muust seadusest tulenevast alusest. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja

vahel oli mingi õigussuhe.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub

või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud

ehituskoosoleku protokolli nr 7, mille kohaselt on kostja võtnud üle Xxxx Linnavalitsuse

kohustuse tasuda hagejale pärast 07.11.2014 teostatud omaniku järelevalve lisatööde eest 600

eurot/kuus, 40 eurot/päevas.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt

allkirjastatud 30.10.2014 ehituskoosolek protokoll nr 7, mille lahtris lisa- ja muudatustööd on

märgitud FS: XXXX OÜ ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse töööde OJV 07.11.14

(ehituslepingu lõpetamise tähtaeg) pärast ja arvestab tööd selle kuupäeva hiljem nagu lisatööd.

Sellised tööd peab maksma Töövõtja. Lisatööde hinnad on 600 euro/kuus, 30 euro/päev (I kd lk

30-31). Kostja poolt esitatud vastuses hagile, on kostja esitanud 30.10.2014 ehituskoosoleku

protokolli nr 7, kus „Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval on kostja

seadusliku esindaja punasega tehtud märge „ei sobi“ (I kd lk 53-55). Hageja poolt on kohtule

esitatud kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt 06.11.2014 e-kirjaga edastatud hageja esindajale

Xxxx30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7. Nimetatud protokolli kohaselt hageja

esindaja Xxxxtegi ettepaneku, et lisatööde eest peab maksma kostja protokollis lahter “lisa –ja

muudatustööd”. Kostja seaduslik esindaja Xxxxedastas hageja seaduslikule esindajale teate

Xxxxjärgmise sisuga e-kirja: Tere, põhimõtteliselt protokoll sobib. Lisan 2 märget (punasega).

Kirjale oli lisatud manusena 30.10.2014 ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus “Lisatööde hinnad

600 euro/kuus, 30 euro/ tööpäev” kõrval on kostja seaduslik esindaja kirjutanud punasega:

sobib (I kd lk 89-98 ). Lisaks on hageja esitanud “print screen” abil tehtud pildid, millest

nähtub, et kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt hagejale seaduslikule esindajale

Xxxx06.11.2014 e-kirja manuses oli ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus oli punasega märgitud

Xxxxpoolt “sobib“. Nimetatud hageja poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud kostja väide,

et kostja on esitanud hagejale 30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli, kus kostja seadusliku

esindaja poolt on tehtud Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval tehtud

märge „ei sobi“. Ka 21.10.2016 toimunud kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja Xxxx

võtnud omaks, et 30.10.2014 toimunud koosoleku protokollil nr 7 on kostja seadusliku esindaja

Xxxxallkiri (I kd lk 195).

Eeltoodud tõenditega on leidnud kohtu hinnangul tõendamist, et 07.11.2014 ehituskoosoleku

protokolli nr 7 näol on tegemist kolmepoolse kokkuleppe hageja, kostja ja Xxxx

Linnavalitsuse vahel. Seadus ei keela kokkuleppeid vormistada ka ehituskoosoleku protokolli

vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormis. Seega tasu maksmise kokkuleppe fikseerimine ehituskoosoleku protokollis oli

vaadeldav lepinguna. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud

lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.

VÕS § 175 lg 2 on aga sätestatud, et kolmas isik (antud juhul kostja) võib võlgniku kohustuse

üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et

võlausaldaja sellega nõustub. 07.11.2014 ehituskoosoleku protokollil nr 7 on kolmanda isiku

(kostja) ja võlgniku (Xxxx Linnavalituse) allkirjad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

ehituskoosoleku protokollis kokkulepitu näol oli tegemist kostja ja Xxxx Linnavalitsuse

vahelise kokkuleppega Xxxx Linnavalitsuse kohustuste üleminekuks kostjale, millega on

võlausaldaja ehk hageja nõustunud VÕS § 175 lõike 2 tähenduses. Seega on leidnud

tõendamist, et hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel on sõlmitud kokkulepe, mille

kohaselt võtab kostja üle Xxxx Linnavalitsuse kohustuse tasuda hageja ja Xxxx Linnavalitsuse

vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel peale 07.11.2014 hageja poolt tehtud omaniku

järelevalve lisatööde eest hinnaga 600 eurot/kuus, 30 eurot/päev. Sellise kokkuleppe

sõlmimine ei ole midagi tavapäratut, sest käesoleval juhul seoses kostja poolt ehituse

töövõtulepingus võetud kohustuste täitmise hilinemisega, tuli hagejal täita omaniku järelevalve

kohustust ka pärast esialgselt kokku lepitud tähtaega, mis tekitas hageja jaoks lisakulu.

Nimetatud lisakulu oleks pidanud vastavalt 01.07.2014 sõlmitud lepingule kandma tellijana

Xxxx Linnavalitsus ja mille oleks Xxxx Linnavalitsus õiguskaitsevahendina saanud sisse nõuda

kostjalt. Käesoleval juhul lepiti aga poolte vahel kokku, et omaniku järelevalve teenuse

osutamisega seotud lisatööde eest tuleb tasuda kostja poolt, kellest tingituna hageja poolt

lepingu täitmise periood pikenes.

Hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsundusleping on

kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 tähenduses, mille kohaselt käsunduslepinguga

kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja)

teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud

ajavahemiku järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille

esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisi.

Hageja väidete kohaselt on ta teostanud omanikujärelevalve lisatöid perioodil 07.11.2014-

20.05.2015. Tööd lõppesid 20.05.2015 ning kostja võlgneb vastavalt kokkuleppele hagejale

3451,61 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks nimetatud

mahus omaniku järelevalve lisatöid teostanud. VÕS § 176 lg 1 kohaselt kohustuse ülevõtja

võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad

võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud, mis kuulusid senisele

võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult.

Kohtule esitatud ehitustööde päeviku väljavõtetega, ehituskoosoleku protokollidega nr 8-11,

memodega nr 2- 4, raportitega nr 17-23, üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 137/2014 ja nr

162/2915 on leidnud tõendamist, et hageja on teostanud 01.07.2014 sõlmitud teenuste

käsunduslepinguga kokku lepitud omanikujärelevalve töid ajavahemikus 07.11.2014 -

20.05.2015 ja need on Xxxx Linnavalitsuse poolt vastu võetud (I kd lk 28, 112-131, 139-142,

162-174). Hageja poolt lisatööde tegemine oli tingitud sellest, et kostja ei teostanud ehituse

töövõtulepinguga kokkulepitud töid lepinguga kokku lepitud tähtajaks, so. 07.11.2014. Kuna

hageja poolt on 01.07.2014 teenuste käsunduslepinguga kokku lepitud tööd on teostatud ja

tellijale üle antud, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Vastavalt hageja poolt

26.05.2016 kostjale esitatud nõudekirjale on hageja arvestanud tasu arvestusega 600 eurot x 6

kuud+ 13 päeva, millest arvestatakse maha 400 eurot, mis on tasutud OÜ Xxxx poolt ja kostja

võlgneb hagejale 3451,61 eurot. Kostja ei ole hageja tasuarvestusele sisulisi vastuväiteid

esitanud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega võlausaldajal ehk antud juhul hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

3451,61 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik