2-17-11445/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-11445

Kohtuasi

ML (L) hagi Mulla 2 Korteriühistu vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 034/2016/333

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ML määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

ML

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.08.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ML kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. ML (hageja) esitas 28.07.2017 maakohtule hagi Mulla 2 Korteriühistu (kostja) vastu, milles

palus tunnistada täiteasjas nr 034/2016/333 sundtäitmine lubamatuks.

Harju Maakohtu 18.11.2015 otsusega asjas nr 2-15-16064 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

11 550 eurot ja menetluskulud 750 eurot. Kohtulahendi alusel algatati täitemenetlus.

21.07.2015 esitas OÜ VELUUR (äriühing) kostjale nõude alusetult saadud 20 000 euro

tagastamiseks, mida kostja ei täitnud. 13.06.2017 loovutas äriühing nõude tasuta hagejale ja

hageja esitas 16.06.2017 kostja vastu avalduse nõude tasaarvestamiseks. Tasaarvestuse järgselt

võlgnes kostja hagejale 10 711,99 eurot. Eelnevast tingitud põhjustel tuli sundtäitmine

tunnistada lubamatuks.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Hagi oli õiguslikult perspektiivitu ja ei olnud esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Täitemenetlusseadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on eelnimetatud vastuväited

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel

on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi

sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

Kohus möönis, et hageja omandas nõude kostja vastu pärast kohtulahendi jõustumist, mistõttu

tekkis temal nõudeõigus kostja vastu alles nõude omandamisel. Samas tõi hageja hagiavalduses

esile, et 21.07.2015 esitas äriühing kostjale nõude alusetult saadud 20 000 euro tagastamiseks.

Seega oli nõue, mille hageja omandas, tekkinud ning muutunud sissenõutavaks juba

21.07.2015, s.o enne sundtäidetava kohtulahendi tegemist ning jõustumist. Tasaarvestuse

teostamine ja tasaarvestusele tuginemine ei ole isiku põhiõigus, mida ta peab saama alati

realiseerida. Tasaarvestuse instituut on sisse viidud selleks, et kaks vastastikku võlgu olevat

isikut ei peaks tehniliselt tegema samaliigilisi sooritusi vastastikku, vaid et tasaarvestuse abil

saaks luua olukorra, kus soorituse peab tegema (kui üldse, siis) väiksemas ulatuses see võlgnik,

kelle kohustus peale tasaarvestust mingis osas alles jääb. Tasaarvestuse eesmärk ei ole ega tohi

olla jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud täitedokumendi täitmise takistamine.

Seega ei saa tasaarvestust täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi alusena kasutada juhul,

kui täitemenetluse võlgnik omandas küll nõude alles pärast TMS § 221 lg-s 2 sätestatud

tähtaega, kuid omandatud nõue kui selline eksisteeris juba varem. Põhiseadusest tulenevalt peab

olema igale isikule tagatud varaliste õiguste efektiivne kohtulik kaitse. Nii peab olema varaliste

õiguste efektiivne õiguslik kaitse tagatud ka kostjale, kes on saanud hageja suhtes

täitedokumendid jõustunud kohtulahendite näol ning on algatanud jõustunud kohtulahendite

täitmiseks täitemenetlused. Kostjale peab olema tagatud efektiine võimalus realiseerida talle

kuuluvaid õigusi, mida on jõustunud kohtulahenditega tunnustatud. Täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise lubamine riivab efektiivset õiguskaitset tagavaid põhiõigusi. Seega

saab vastav riive olla lubatav üksnes juhul, kui see toimub teise isiku põhiõiguste kaitse

eesmärgil ja on proportsionaalne. Tasaarvestust teostava täitemenetluse võlgniku õigused ei

vääri sissenõudja põhiõiguste arvel kaitset siis, kui täitemenetluse võlgnik soovib tasaarvestada

sellist nõuet, mille ta alles peale TMS § 221 lg-s 2 sätestatud tähtaega loovutamise teel

omandas.

Eelnevast tingitud põhjustel oli hagi perspektiivitu ja tuli jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

3. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

esimese astme kohtule. Ebaõige oli kohtu seisukoht, et tasaarvestada ei olnud võimalik neid

nõudeid, mis olid tekkinud enne täidetava kohtulahendi jõustumist, kuid olid omandatud

kolmandalt isikult hiljem. Selline tõlgendus muutis TMS § 221 lg 1 sisu ja mõtet.

Määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).

Riigikohus on viidatud sätet kohaldades selgitanud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on

võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15.04.2016 otsus nr 3-2-1-11-15).

Seega on jõustunud kohtulahenditest tulenevate nõuete sundtäitmine lubamatu vaid siis, kui

mitte ainult tasaarvestuse võimalus nõude loovutamise näol ei ole tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist, vaid ka nõue ise, mida tasaarvestatakse. Praegusel juhul toimus nõude loovutamine

pärast sundtäidetava kohtuotsuse jõustumist, kuid nõue ise (s.o tasaarvestuse aluseks olev

faktiline elusündmus) tekkis enne kohtulahendi jõustumist, mistõttu ei olnud praegustel

asjaoludel hagejal võimalik tasaarvestuse vastuväitele TMS § 221 lg-te 1 ja 2 järgi tugineda.

Eelnev tõlgendus on kooskõlas sätte mõttega, milleks on jõustunud kohtulahendite puhul

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine juhtumitel, kui pärast kohtulahendi jõustumist on

tekkinud asjaolud, mistõttu oleks ökonoomsem ja poolte huve arvestades mõistlikum

sundtäitmine sellisel kujul lõpetada. Sätte eesmärgiks ei ole võimaldada jõustunud kohtulahendi

täitmise takistamist kokku ostetud või tasuta saadud aastate vanuste nõuete hilisema

realiseerimisega.

Eelnevast tingitud põhjustel jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse

esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing