3-17-1977/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba:

1.1. taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke seadmist M.M. suhtes M.M. ja M.M. ühisomandisse kuuluvale

kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx.

1.2.taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke seadmist M.M. suhtes M.M. ja M.M. ühisomandisse kuuluvale

kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte M.M.le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 28.09.2017 taotluse anda luba

käsutamise keelumärgete seadmiseks M.M. suhtes tema ja M.M. ühisomandisse kuuluvatele

kinnisasjadele registriosa numbritega 132202 ja 2282603.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur tegeleb Norrona OÜ (registrikood 12561933) maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga

28.09.2017 on Norrona OÜ maksuvõlg kokku 99 505,15 eurot (põhivõlg 71 211,93 eurot), mis on

tekkinud M.M. juhatuse liikmeks oleku ajal (perioodil 23.05.2014 - 11.08.2016). M. M. juhatuse

liikmeks oleku ajal tekkinud maksuvõlg on kujunenud Maksu- ja Tolliameti poolt Norrona OÜ suhtes

läbi viidud maksumenetluse tulemusena. 05.10.2016.a maksuotsusega nr 12.2-3/034902-21 määrati

Norrona OÜ-le tasumiseks maksusummasid kokku 71 216,67 eurot, mis on tasumata summas 71 211,93

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1977

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anna

Aida

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – M.M.

(isikukood xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

2(5)

eurot ning millele lisanduvad intressid summas 28 293,22 eurot. Maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et

Norrona OÜ poolt juunis 2015 vormistatud kahe kinnistu (Rattasepa 10-1 ja Rattasepa 8-1 Soinaste küla

Ülenurme vald, Tartu maakond asuvad kinnistud) müügitehingud olid näilikud ning sõlmitud selleks, et

varjata kinnistute tegelikku müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. Näilike tehingute vormistamisega

vähendas Norrona OÜ oluliselt tekkivat käibemaksukohustust. Maksuhaldur jõudis kontrollimenetluse

käigus seisukohale, et Norrona OÜ oleks pidanud deklareerima Rattasepa 10-1 kinnistu müügitehingu

juulis 2015 ja Rattasepa 8-1 müügitehingu septembris 2015. Kokku pidi Norrona OÜ deklareerima

kinnistute müügilt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 42 916,67 eurot. Samuti tuvastas

maksuhaldur, et seoses kinnistutega toimunud tehingutega pidi Norrona OÜ maksma tulumaksu kokku

summas 40 800 eurot ettevõtlusest väljaviidud rahalt summas 163 200 eurot. Seisuga 28.09.2017

moodustab Norrona OÜ intressivõlg 28 293,22 eurot. Nimetatud intressivõlas sisaldub Norrona OÜ-le

maksuotsusega määratud maksukohustuselt (põhivõlalt) arvestatud intress, mille kujunemine on nähtav

25.09.2017.a Norrona OÜ-le koostatud intressinõudest nr 13- 3/156976. Olukorras, kus M. M. oli

põhivõla kujunemise perioodil Norrona OÜ juhatuse liige ning on süüliselt põhjustanud maksuvõla

tekkimise, on põhjendatud intressivõla sissenõudmine M. M.lt summas 28 293,22 eurot.

2.2. Maksuhaldurile ei ole õnnestunud maksuvõlga Norrona OÜ-lt sisse nõuda. Äriühingu pangakontode

arestimise tulemusel on maksuvõla katteks laekunud 4,74 eurot. Norrona OÜ-l puudub mistahes

registervara, mille arvelt maksuvõlga täita .Norrona OÜ on viimati käivet deklareerinud novembris 2015

ning töötajale M.M.le on deklareeritud töötasu väljamaksed viimati septembris 2015. Seega ei ole

Norrona OÜ puhul tegemist tegutseva äriühinguga, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla

sissenõudmiseks Norrona OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

2.3. Maksuhaldur alustas käesolevas asjas halduskohtule esitatud taotlusega Norrona OÜ endise juhatuse

liikme M.M. suhtes vastutusmenetlust, mille raames selgitab äriühingu maksuvõla tekkimise eest

vastutavat isikut. Norrona OÜ maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustused, mis

on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud M.M. juhatuse liikmeks oleku ajal. M.M. juhatuse

liikmeks oleku ajal on Norrona OÜ deklareerinud kinnistute müügilt tasumisele kuuluvat käibemaksu

tegelikkusest oluliselt väiksemas summas, saades seeläbi maksueelise. M.M. oli Norrona OÜ ainukese

seadusliku esindajana enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-ist ning

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on Norrona

OÜ maksuvõla sissenõudmine selle eest vastutavalt isikult ehk endiselt juhatuse liikmelt M.M.lt. Seega

on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Maksuhalduri poolt läbi viidud

üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et Norrona OÜ jättis deklareerimata olulises osas kinnistute

müügilt tasumisele kuuluvat käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuuluvat

tulumaksu. Tuginedes Norrona OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele on maksuhalduril tekkinud

põhjendatud kahtlus, et M.M. on äriühingu endise juhatuse liikmena rikkunud maksukorralduse seaduse

(MKS) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg

1 tähenduses ning nende kohustuste rikkumise tulemusel sai võimalikuks Norrona OÜ näilike tehingute

deklareerimine. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks seadusest tulenev M.M. solidaarne

vastutus Norrona OÜ maksuvõla eest summas 99 505,15 eurot.

2.4. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib

osutada oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslase registrist nähtub, et M.M.le on 2017.

aastal tehtud väljamakse ainult augusti eest summas 778 eurot. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt

M.M.l puuduvad. M.M.l on käesoleva taotluse esitamise seisuga üks alaealine laps. Maksuhalduri

hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb

tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks ning haldustoiminguks loa andmine on

vajalik ja proportsionaalne. Lisaks viitab maksuotsuse täitmise raskendatusele M.M. käitumine Norrona

OÜ juhatuse liikmena, millest nähtuvalt ta sõlmis juunis 2015 endaga seotud isikutega näilikud kinnistute

ostu-müügitehinguid. Tehingute eesmärk oli müüa kinnistud oluliselt madalama hinnaga, kui oli nende

tegelik väärtus ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluva käibemaksu kohustust. Müües kinnistud

madalama hinnaga seotud isikutele, jäid need ikkagi M.M. kontrolli alla. Seega on M.M. oma kohustuste

mittetäitmisega põhjustanud Norrona OÜ maksuvõlgade tekkimise ning taandanud end äriühingu

3(5)

juhatuse liikme kohalt eesmärgiga jätta riigieelarvesse maksud tasumata. Sellest tulenevalt on tõenäoline,

et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest

hoidumiseks võõrandada oma vara.

2.5. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning

vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Norrona OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla

sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu

õigusvõime. Käesolevas asjas algab vanima maksunõude aegumistähtaeg 10.08.2015, kuna vanim

maksunõue, mis on tasumata jäetud pärineb juulist 2015 (nõue muutus sissenõutavaks 10.08.2015).

2.6. Maksuhaldur on analüüsinud M.M. varalist seisu ning tuvastas, et M.M.le kuulub ühisomandisse

M.M.ga kaks kinnisasja: 1) kinnisasi registriosa xxxxxxxx, Kinnistu krunt on 1 188 m², millel asub maja

üldpinnaga 229,5 m² (kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 146 510 eurot

26.05.2016 asjaõiguslepingu alusel ning kinnisvaraportaali www.city24.ee info põhjal võib selle

turuväärtus ulatuda kuni 340 000 euroni); 2) kinnisasi registriosa xxxxxxxxx (korteri üldpinnaks on 77,2

m², kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 62 800 eurot 26.05.2016

asjaõiguslepingu alusel ning kinnisvaraportaali www.city24.ee info põhjal võib kinnisasja turuväärtus

ulatuda kuni 67 800 euroni).Lähtudes kohtupraktikast peab maksuhaldur antud juhul on põhjendatudks

keelumärke seadmist selliselt, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes M.M.l. Võttes arvesse M.M.l

igakuise sissetuleku puudumist ning asjaolu, et mõlemad kinnistud on abikaasade ühisomandis ja

mõlemale kinnistule on 2016 seatud hüpoteegid Swedbank AS-i kasuks, peab taotleja otstarbekaks seada

käsutamise keelumärked mõlemale kinnistule.

2.7. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka

täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1, lg 3 ja § 38 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 29

lg 1, § 34, § 35 lg 2 p 11, § 45 lg 1 kohaselt on täitemenetluse kulude suuruseks maksuvõla sissenõudmisel

kokku 10 020,40 eurot ehk 10% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise

kulude suurus põhjendatud.

2.8. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur M.M. vastu suunatud täitetoimingud, kui

isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks

asendustagatise väärtuseks 109 525,55 eurot. Kui M.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 99 505,15 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht

või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning

4(5)

kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud

õhusõidukile hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse

või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas Norrona OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse

algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab

haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse

esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et M.M. on

Norrona OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes

vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. M.M. oli maksuvõla tekkimise ajal

Norrona OÜ juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi sõlmis Norrona OÜ juunis 2015

juhatuse liikme M.M.ga seotud isikutega näilikud kinnistute ostu-müügitehinguid eesmärgiga müüa

kinnistud oluliselt madalama hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus ning seeläbi vähendada tasumisele

kuuluva

käibemaksu

kohustust.

Vastava

kontrollimenetluse

tulemusel

suurenes

äriühingu

maksukohustus kokku 71 216,67 euro võrra (05.10.2016 maksuotsus nr 12.2-3/034902-21).

Maksuotsusega määratud maksusummast on tasumata 71 211,93 eurot, millele lisanduvad intressid

summas 28 293,22 eurot. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur Norrona OÜ kohta koostatud

saldopäringus seisuga 28.09.2017 (loataotluse lisa nr 2) ning intressinõude kujunemist 25.09.2017

intressinõudes nr 13-3/156976 (loataotluse lisa nr 4). Niisiis on võimalik M.M. vastutus äriühingu

maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et M.M. eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab M.M. käitumine Norrona OÜ juhatuse liikmena (näilike

tehingute sõlmimine eesmärgiga vähendada käibemaksukohustust, maksuvõla tekitamine, selle

tasumisest hoidumine). Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega ka selles, et M.M.l ametliku sissetuleku

puudumine viitab sellele, et määratavad vastutuskohustust ei ole võimalik hiljem täita. M.M. käitumine

näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib

5(5)

sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne

kohustuse kindlaksmääramist.

10. Maksuhaldur on selgitanud, et Norrona OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud –

maksuhaldur alustas sissenõudmisega 14.11.2016. Äriühingu pangakontodelt on maksukohustuse

katteks laekunud 4,74 eurot. Registervara äriühingul puudub. Maksusumma määramise aegumistähtaeg

ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Norrona OÜ õigusvõime ei ole

lõppenud.

11. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud abinõud on proportsionaalsed ja põhjendatud. Vastutusotsusega

määratav maksukohustus on kokku 99 505,15 eurot. M.M. ühisomandisse kuuluvate kinnisasjade

hinnangulised turuväärtused on kuni 340 000 eurot ja kuni 67 800 eurot. Kallim kinnisasi on koormatud

Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga summas 146 510 eurot ning odavam kinnisasi hüpoteegiga

summas 62 800 eurot. Arvestades asjaolu, et kinnisasjad kuuluvad ühisomandisse ning neile hüpoteekide

seadmine ei ole seetõttu võimalik, on keelumärke seadmine ühisomanik M.M. suhtes põhjendatud

täitetoiming. Arvestades määratava maksukohustuse suurust, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust,

M.M. ühisomandis olevate kinnisasjade väärtust ning neile seatud hüpoteekide summat ja asjaolu, et

kinnisasjad ei kuulu vaid M.M.le (on ühisomandis T.M.ga), peab kohus põhjendatuks käsutamise

keelamist mõlema kinnisasja suhtes. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise

kulude summa suuruses. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingute sooritamine proportsionaalne

viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlus M.M. suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine talle ei ole veel

otsustatud. Lõplik isiku vastutuse ulatus kujuneb menetluse jooksul.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab M.M. vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud

isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks

asendustagatise väärtuseks 109 525,55 eurot. Kui M.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 99 505,15 eurot.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm