2-15-9242/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-9242

Tsiviilasi

OÜ HBL hagi Seesam Insurance AS-i vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.01.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

4 300 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ HBL apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing HBL

(registrikood 10416374, asukoht Loitsu tn 2-40, 13682

Tallinn), lepinguline esindaja Paavo Paal (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

Seesam

Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola tn 6,

Tallinn), volitatud esindaja Martin Petermann (e-post XXX)

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242

Istungi toimumise aeg

07.09.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 23.01.2017 otsus muutmata.

2. OÜ HBL apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulusid

ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks ei määrata, sest kostjal menetluskulud

puuduvad.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 31. oktoobril 2013. aastal toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus HBL OÜ-le kuuluv

mootorsõiduk IVECO MAGIRUS sai vigastusi. Liiklusõnnetuse põhjustanud

mootorsõiduki VOLVO osas oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustus

kindlustusandja Seesam Insurance AS-iga. Seesam Insurance AS on nõustunud

hüvitama tekkinud kahju üksnes osaliselt.

2. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõiduk IVECO MAGIRUS muuhulgas järgmised

vigastused: kasti tagumise tala deformatsioon, kasti põhja deformatsioon (kasti põhi

oli kumer keskosas ülespoole), kasti parempoolse esimese küljeluugi ja posti

mitteparalleelne ühtivus, kasti nihkumine vaheraami peal ettepoole ning kasti ja põhja

mõõtude nihe, tõstesilindrite leke, kasti esiosa juhikute nihe, toetuskaarte vigastused,

põhjapleki vigastused, parema poole tagumine porte kõverdumine väljapoole.

3. Mootorsõiduki IVECO MAGIRUS omaniku HBL OÜ esindaja HT esitas 04.11.2013

kahju hüvitamise avalduse kindlustusseltsile Seesam Insurance AS, mida menetleti

liikluskahju juhtumina J01131446. Seesam Insurance AS tegi 04.06.2014 liikluskahju

hüvitamise otsuse, millest nähtuvalt pidas kindlustusselts põhjendatuks üksnes kasti

tagumise tala deformatsiooni remondi hüvitamist 1200 euro ulatuses.

4. HBL OÜ-le teadaolevalt läheb mootorsõiduki IVECO MAGIRUS remont maksma aga

vähemalt 5500 eurot. HT on pöördunud Seesam Insurance AS-i poole pärast

kindlustusandja kahju hüvitamise otsuse kättesaamist ning palunud hüvitada tekkinud

kahju ka ülejäänud osas. Kindlustusandja esindaja on teatanud, et kindlustusandja ei

kavatse ülejäänud osas tekkinud kahju hüvitada.

5. Kuna Seesam Insurance AS on nõustunud hüvitama kahju summas 1200 eurot, siis

nimetatud summa osas poolte vahel vaidlust ei ole ning hageja arvestab selle summa

nõudest 5500 eurot maha. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista Seesam Insurance

AS-lt välja HBL OÜ kasuks hüvitis 4300 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu

ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kostja on hagiavalduses esitatud nõudest

kindlustushüvitise saamiseks täies ulatuses ja põhjendatult vabanenud, mistõttu on

hageja nõue kindlustushüvitise saamiseks alusetu ja põhjendamatu.

7. Kostja märgib, et poolte vahel puudub vaidlus 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse

faktilistes asjaoludes. Samuti puudub poolte vahel vaidlus kõnealuse liiklusõnnetuse

põhjustaja osas. Kõnealusel juhul on tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega.

Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes

VÕS § 1043 alusel kui ka sõiduki valdaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057

alusel. Kostja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana vastutab

kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7

lg 1 ja § 26 järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses.

8. LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse

kindlustus. Seega on kõnealusel juhul tegemist sõiduki Volvo kui suurema ohu allika

valitseja süüst sõltumatu vastutusega ehk riskivastutusega (võlaõigusseaduse §-d

1056-160) ning kindlustushüvitise saamiseks peab kahjustatud isik tõendama järgmisi

riskivastutuse eelduseid: sõiduki kui suurema ohu allika valitsemist, suurema ohu

allikale iseloomuliku riski realiseerumist, põhjuslikku seost suurema ohu allikale

iseloomuliku riski ning tekkinud kahju vahel, kahjuliku tagajärje, nt asja kahjustumise,

kahju suurust.

9. Kuivõrd kõnealusel juhul on tegemist kostja kui sõiduki Volvo valdaja tsiviilvastutuse

kindlustusandja täitmise kohustuse küsimusega, peab kahjustatud isik ehk hageja

tõendama ka neid asjaolusid, mis on LKindlS järgi nõutavad kindlustusandja

kohustuse tekkimiseks, st antud juhul seda, et sõiduki IVECO kasti ja kasti

tõstesilindri kahjustumise näol on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga

LKindlS § 26 lg 2 mõttes.

10. Hageja kui kahjustatud isik peab tõendama, et IVECO kasti ja kasti tõstesilindri

kahjustumine on otseses põhjuslikus seoses 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetusega.

Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et sõiduki IVECO vaidlusalused kahjustused on

tekkinud 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Metall MTR OÜ

ülevaatusaktist ei tulene, et IVECO kast ning tõstesilindrid on kahjustunud

liiklusõnnetuse tagajärjel. Metall OÜ ülevaatuse aktist tuleneb, et kõnealuse sõiduki

kasti põhjaplekk on tagaservast läbi kulunud. Igasugune kulumine viitab kostja arvates

pikaajalisele eseme kasutamisele, mitte ühekordsele kontaktsele liiklusõnnetusele.

Samuti tuleneb Metall MTR OÜ ülevaatuse aktist, et IVECO kast ei ole uus ning

sellega on pärast avariid tööd tehtud, mistõttu võivad olla vigastused võimendunud.

Seega tuleneb kõnealusest aktist, et hageja on kahju ise suurendanud. Igasugust kahju

suurendamise riski kannab VÕS § 139 alusel hageja ise.

11. Kostja on seisukohal, et IVECO kast ning tõstesilindrid ei ole kõnealuse

liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita.

Antud väidet tõendab kostja kahjukäsitleja Kaido Kalk 14.05.2014 koostatud

arvamuse ning Pro Service Estonia OÜ/Pro Lift OÜ meistri AR poolt antud

arvamusega. Kõnealune sõiduk on töömasin, mille kast on mõeldud raskete asjade

vedamiseks, mistõttu on selge, et kastile tekivad muuhulgas pikaaegse

ekspluatatsiooni käigus erinevad vigastused. Samuti võib laadimis- ja tõstetöödel

vigastada saada nii sõiduki kast kui kasti tõstesilindrid. Seega ei ole sõiduki

kahjustuste järgi võimalik väita, et kõnealused kahjustused on saanud tekkida ainuüksi

liiklusõnnetuse tagajärjel, kuna sõiduki kast ei ole uus ning sellega tehakse

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242

igapäevaselt tööd, mistõttu esineb kastil hulgaliselt vigastusi, mis ei ole seotud

liiklusõnnetusega.

12. Kostja juhib tähelepanu Politsei ja Piirivalveameti poolt esitatud tunnistaja

ülekuulamise protokollile, milles on omapoolseid tunnistusi andnud hageja seaduslik

esindaja HT. Kõnealusest protokollist tuleneb, et seadusliku esindaja sõnade kohaselt

sõidukil endal vigastused puuduvad ning kahjustada on saanud ainult kallurikasti

tagumine serv. Hageja seadusliku esindaja poolt sündmuskohal antud ütlused langevad

koku teiste tõenditega, mis kinnitavad, et liiklusõnnetuses on kahjustada saanud

ainuüksi sõiduki kasti tagumine osa ning puuduvad viited selle kohta, et kasti

kahjustused oleksid ulatuslikumad. Samuti puuduvad viited liiklusõnnetuse toimumise

ja kasti tõstesilindrite kahjustuse põhjusliku seose kohta.

13. Kostja jagab ka ekspert JL seisukohta, et kõnealusele sõidukile ei ole võimalik

ekspertiisi teostada, kuna sõidukil on palju vigastusi, millel ei ole seost

liiklusõnnetusega. Kostja arvates on leidnud kõikide kohtumenetluses esitatud

tõenditega tõendamist, et hagejale ei ole tekkinud kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel

kahju sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

14. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

15. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 31.10.2013

toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduk Iveco.

Liiklusõnnetuse põhjustas veoauto Volvo, mis oli kindlustatud kostja juures. Kostja on

seoses eelnimetatud liiklusõnnetusega leidnud, et hagejale kuulub hüvitamisele 1200

eurot.

16. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 4300 euro väljamõistmiseks, kuna hageja

hinnangul tekkis hagejale kuuluvale sõidukile 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel

kahjustusi kokku 5500 euro ulatuses, kuid kostja on hagejale lubanud hüvitada üksnes

1200 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole

tõendanud põhjuslikku seost hageja väidetud täiendavate vigastuste ja 31.10.2013

liiklusõnnetuse vahel.

17. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose esinemist hageja

sõidukil esinevate täiendavate kahjustuste ja 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse

vahel. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest ja asjaoludest, et kostja ei oleks

pärast kahjujuhtumi toimumist täitnud oma kohustust kahju ulatuse väljaselgitamiseks.

Hagejale kuuluva sõiduki olukorraga on tegelenud kostja kahjukäsitleja, kes on

juhtumi kohta koostanud motiveeritud arvamuse.

Apellatsioonkaebus

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

19. Maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju on

põhjendamatu, sest hageja esitas tõendid, mida mõistlikult saab kahju kannatanud

isikult oodata. Hageja esitas õigeaegselt kostjale kahju hüvitamise avalduse, kus ta

kirjeldas piisavalt täpselt liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Selle tõendiga

ei ole maakohus üldse arvestanud. Kahju hüvitamise avaldus esitati 04.11.2013, kuid

kostja vaatas sõiduki üle alles 2013.a detsembri keskel. Kogu selle aja kasutas hageja

sõidukit, sest hageja ei saanud poolteiseks kuuks sõidukit seisma jätta.

20. Maakohtu istungil kinnitasid pooled, et nende vahel puudub vaidlus ülejäänud

küsimustes peale selle, kas tekkinud vigastused on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242

Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et vigastused esinevad ja selles, et esinevate

vigastuste kõrvaldamise maksumus on selline nagu hageja väidab. Kostja tegi sõiduki

ülevaatuse alles poolteist kuud hiljem ja jättis seega täitmata oma kohustuse teostada

liikluskahju kannatanud sõiduki ülevaatus ilma ülemäärase viivituseta. Kuna veoauto

kast oli liiklusõnnetuses saanud vigastusi, siis tõenäoliselt toimus kasti kasutamisel

suurem kulumine vigastuste piirkonnas, mis tuleb samuti hüvitada.

21. Apellandi hinnangul on ta kindlustusandjapoolse käitumise tõttu pandud olukorda, kus

tal on raske tõendada veoautol olnud vigastuste tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.

22. Maakohus on jätnud hageja taotluse istungi protokolli parandamiseks rahuldamata.

Hageja palub maakohtu istungi protokolli parandada.

Vastus apellatsioonkaebusele

23. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

25. 31. oktoobril 2013. aastal toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus HBL OÜ-le kuuluv

mootorsõiduk IVECO MAGIRUS sai vigastusi. Hageja väidete kohaselt sai

liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduk IVECO MAGIRUS muuhulgas järgmised

vigastused: kasti tagumise tala deformatsioon, kasti põhja deformatsioon (kasti põhi

oli kumer keskosas ülespoole), kasti parempoolse esimese küljeluugi ja posti

mitteparalleelne ühtivus, kasti nihkumine vaheraami peal ettepoole ning kasti ja põhja

mõõtude nihe, tõstesilindrite leke, kasti esiosa juhikute nihe, toetuskaarte vigastused,

põhjapleki vigastused, parema poole tagumine porte kõverdumine väljapoole. Asjas

puudub vaidlus, et hagejale kuuluval sõidukil eelnimetatud vigastused esinevad.

Vaidlus on selle üle, kas kõik loetletud vigastused tekkisid 31.10.2013 toimunud

liiklusõnnetuse tagajärjel.

26. Liikluskindlustuse andja vastutab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana

kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7

lg 1 ja § 26 (ja ka VÕS § 510) järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses.

Mootorsõidukite kokkupõrkamisel sõidukitele tekkinud kahju hüvitamisel lähtutakse

VÕS § 132 sätestatud põhimõtetest. Kahju hüvitamise eelduseks on VÕS § 127 lg 4

järgi ka põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja kahjuliku

tagajärje vahel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti selgitanud, et

põhjusliku seose olemasolu hageja sõidukil esinevate kahjustuste ja 31.10.2013

liiklusõnnetuse vahel peab tõendama hageja.

27. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kuna VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse

kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus, siis tuleb asjas esitatud tõendeid

hinnata hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et kuna käesolevas asjas kohtuliku

ekspertiisi tegemiseks määratud ekspert ekspertiisimääruses esitatud küsimustele

vastata ei saanud, siis tuleb hageja poolt kostjale 04.11.2013 esitatud kahjuavalduses

loetletud sõiduki vigastusi eeldada ning sellest tulenevalt lugeda, et see on piisav tõend

tõendamaks vigastuste tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.

28. Sisuliselt tugineb hageja sellele, et tal ei ole võimalik vigastuste ja liiklusõnnetuse

vahelist põhjuslikku seost tõendada, mistõttu on tõendamiskoormis ümber pöördunud,

st kostja kohustus on tõendada, et hageja sõidukil esinevad vigastused ei ole tekkinud

liiklusõnnetuse tagajärjel. Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa ette liiklusõnnetuse

järgselt kahju hindamise toimingute tegemata jätmist, sest kostja poolt on kahju

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242

tekkimise hindamise kohta esitatud põhjaliku asjatundja arvamuse. Põhjusliku seose

tõendamiskoormus on jätkuvalt hagejal. Lisaks on asjas esitatud piisavalt veenvaid

tõendeid, mille järgi saab hinnata, kas põhjuslik seos vigastuste ja liiklusõnnetuse

vahel on tõendamist leidnud.

29. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale esitatud kahjuavalduses (I kd,

tlk 18-19) väidetud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude tekkimise, va kasti

tagatala kahjustus, lükkavad asjas ümber asjatundjate arvamused. KK arvamuses (I kd,

tlk 31-80) on põhjalikult selgitatud, miks asjatundja arvates sai 31.10.2013 toimunud

avarii tagajärjel kannatada veoki kasti tagumine tala, kuid kast ise avarii tagajärjel

deformeeruda ei saanud. Nimetatud asjatundja arvamusest nähtuvalt on kasti välisel

vaatlusel tuvastatav palju erinevaid ekspluatatsioonist tingitud kahjustusi, mis ei

saanud tekkida 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel. Asjas on esitatud ka KK

küsimused ARle ja AR vastus (I kd, tlk 81), millest nähtub, et ka nimetatud asjatundja

arvates sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada vaid kasti tagumine äär. Kuigi

ekspertiisi läbiviijaks määaratud ekspert JL teatas kohtule, et ta ei saa vastata

kohtumääruses eksperdile esitatud küsimustele, nähtub tema kirjalikust seisukohast (I

kd, tlk 190), et ülevaatuse käigus tuvastas ta sõiduki veokasti tagumise deformeerunud

põikitala vahetus läheduses paiknevate kolmnurkse kujuga tugevdustel antud

liiklusõnnetusega mitteseostavad olulised avariilised vigastused. Samuti tuvastas

ekspert veokastil esinevad olulised liiklusõnnetusega mitteseostavad kahjustused.

Kuigi JL poolt antud kirjalikku seisukohta ei saa käsitleda eksperdiarvamusena TsMS

§ 301 mõttes, sest nõuetekohast ekspertiisiakti koostatud ei ole, saab tema arvamust

käsitleda asjatundja arvamusena.

30. Hageja on esitanud Metall MTR OÜ kahjude ülevaatuse akti ja hinnakalkulatsiooni.

Nimetatud dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et dokumendi koostaja arvates on

loetletud vigastused tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Asjas on esitatud 3 asjatundja

arvamused, mis välistavad Metall MTR OÜ kahjude ülevaatuse aktis nimetatud

vigastuse tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel va, sõiduki kasti tagatala

sissemuljumine. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hinnanud esitatud

tõendeid seadusekohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda poolte väidete osas

maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. See, et hageja maakohtu

järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.

Menetluskulude jaotus

31. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna

kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Andres Suik

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9242