4-17-3896/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3896 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

S.S kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2017 otsusele väärteoasjas nr 2590, 17, 003204 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: S.S

(isikukood XXX), elukoht xxxx, xxxx, e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Joel Alla, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p V™S) 1, § 135

RESOLUTSIOON: Jätta S.S-i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 003204 muutmata.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx G K koostas menetlusalusele isikule S.S-ile 12.06.2017 2311, mille väärteoprotokolli AB 146

kohaselt menetlusalune isik juhtis 12.06.2017 kell 21:23 xxxx, r/m xxxx mootorsõidukit , Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Tallinn-Narva mnt 94 km-l, liiklus Narva poole. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 153

8 km/h. Antud teelõigul on suurim

km/h + /- lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid. Väärte

50 lg 5 p 3

gu on kvalifitseeritud LS § järgi.

227 lg 3

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas menetlusalusele isikule S.S-ile 04.07.2017 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik ju :2 htis 12.06.2017 kell 21 3 -Viru maakonnas, Haljala vallas Tallinnmootorsõidukit Lääne ,

Narva mnt 94 km-l.

km/h + /- 8 km/h. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 153 Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Menetlusalune isik rikkus

gu sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärte on kvalifitseeritud LS §

227 lg 3 järgi. Menetlusalusele mõisteti LS § 2 järgi rahatrahv trahviühiku isikule

27 lg 3 ulatuses, so 440 eurot.

3. 25.07.2017 esitas menetlusalune isik S.S Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistas

palu end süüdi ja s võimalust vähendada karistust või

t rahatrahv . Kaebaja leibkonna sissetulek ühistada , kuna tegemist on vähetähtsa süüteoga igakuiselt on ca 1300 eurot. Arvestades tema igakuist sissetulekut ja leibkonna liikmete arvu, on määratud trahvisumma liialt suur ja võib tekitada olukorra, kus kaebaja perekond satub makseraskustesse. Menetlusaluse isiku ja t ema abikaasa palgatõendid lisatud.

Vastus

4. menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku S.S-i Kohtuvälise kaebusel

e oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Joel Alla leidis, et S.S on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 153+/-8 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h.

Menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides tunduvalt lubatud suurimat sõidukiirust, millega seadis ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldus vahendeid. Sõidukiirus mõjutab liiklusõnnetusse sattumise võimalust, mida suurem kiirus seda raskem on õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Sõidukiirus mõjutab ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik

otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.

6. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmisest suurem ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras.

7. Arvestades, eelpool toodut, isiku poolt avaldatud kahetsust ning asjaolu, et menetlusalusel isikul varasemad rikkumised puuduvad leidis kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda keskmise määra lähedase rahatrahviga. Arvestades avaldatud kahetsust ja esitatud vastulauset jätta lisakaristus kohaldamata ning võimaldada rahatrahvi tasuda ositi. Kohtuvälise menetlejana olen seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Tuginedes eeltoodule, palus esindaja jätta politsei otsus 2590,17,003204 muutmata ja S.S-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, k otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ontrollides kohtuvälise menetleja õiguslikke asjaolusid.

9. aga Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et S.S-i Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2017 7, 003204 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 1

10. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 rikkumises. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

11. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

12. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i

süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud

, tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga

.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku

S.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 12.06.2017 kell 21:23 S.S-i xxxx, r/m xxxx kiiruseks 153 km/h. poolt juhitud sõiduauto Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + / km/h. Kiirust mõõdeti liikuvast autost jälgides vastutuleva auto

- 8 kiirust. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokoll on isikule tutvustatud ja tema poolt allkirjastatud.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i süü tõendatuks veel tunnistaja K K ütlustega.

Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos liiklusjärelevalvet xxxx G K Tallinn-Narva mnt 94.km. 12.06.2017 kell 21 23 xxxx, r/m xxxx ik fikseeris : peeti kinni sõiduauto , kiirusmõõd sõiduauto kiiruseks 153 km/h + /- 8 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Patrullauto liikus Tallinna suuna, sõiduauto xxxx liikus Narva suunal.

15. Kohus loeb menetlusaluse isiku

S.S-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. T andis ütlus, et oli teel xxxx a . Vahetult peale Kunda ristmikku, , kiirendas, kui oli pööranud Kunda teelt Peterburi maanteele et mitte Olles ise jääda ette tagant tulevatele autodele ja tagada sellega enda ja üldine ohutus.

endine politseinik j Kuna a mootorsõidukijuhi õpetaja, teab kui ohtlik on kiiruse ületamine.

p menetlusalune isik eres kasvab kaks last ja kolmas peagi sünnib, siis palub mitte ära võtta

juhtimisõigust, mis tooks kaasa pere laostumise. Lisaks märgib, et tee oli kuiv ja vihma ei sadanud.

16. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2

o.

27 lg 3 alusel määrati S.S-ile karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, so 440 eurot.

17. Kohus leiab, et S.S p toime otsese tahtlusega. ani väärteo

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

S.S teadis, et ta dukiirust. S.S-i juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel ületas sõi väitis, et ta kiirendas, et mitte jääda ette tagant tulevatele autodele ja tagada sellega enda ja üldine ohutus.

18. LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. remini LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kii liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. uurim lubatud LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on s sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 19. et

227 lg. 3 s Tõendamist leidis, LS § ätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

3 kohaselt LS § 227 lg mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– –

60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

20. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg alusel määrati karistuseks rahatrahv

110 trahviühikut, 440 eurot. Kohtuväline menetleja on kohaldan põhikaristust ud keskmisest määrast, milleks on 100 trahviühikut, veidi suuremas määras, so 110 trahviühikut.

21. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1- -07 ) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.

22. S.S-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.07.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590, 17, 003204

, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. S.S ületas asulavälisel teel kiirust 55 km/h. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isik S.S on endine politseinik ja kiirabiauto juht ning mootor on rsõidukijuhi õpetaja,

menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus liiklusnõuetest kinnipidamise osas kogemus ei võimaldanud olemas, kuid see ei teda liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

23. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust.

Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.

24. Kohtu hinnangul on s S.S hoiduma eetõttu eripreventiivselt võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus süüteo toimepanemise kohta on otsitud. Kohtu hinnangul näitas S.S oma tahtliku käitumisega lugupidamatust liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

menetlusaluse isiku S.S-i kaebus rahuldamata . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta

ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.07.2017 2590, 17, otsus väärteoasjas nr 003204 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik