2-17-7005/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7005

Kohtuasi

SJ (J) hagi AJ (J) ja VJ (J) vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

09.08.2017

määrus

hagist

loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SJ (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Jüri

Asari

Kostja I AJ (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja II VJ (ik XXXXXXXXXXX)

Kostjate I ja II esindaja Kaili-Helina Kolts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.08.2017 määrus ja saata asi hagist loobumise

vastuvõtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. SJ (hageja) esitas 04.05.2017 hagi AJ (kostja I) ja VJ (kostja II) vastu ülenejale sugulasele

elatise väljamõistmiseks kummaltki kostjalt 196,61 eurot kuus. Hageja poeg PJ, kes oli enda

kanda võtnud hageja eest hoolitsemise ning kellele hageja oli kogu oma kinnisvara kinkinud,

suri ootamatult 21.07.2016. Kogu PJ vara pärisid tema lapsed kostjad I ja II, kuid ei asunud PJ

asemel hagejat abistama ja toetama. Hageja tütar RT elab Soomes ja ei saa 2016. aastal

toimunud tööõnnetuse tõttu hagejat piisaval määral toetada.

2. Kostjad hagiga ei nõustunud ja vaidlesid sellele vastu. Hagi oli esitatud alusetult ja tugines

valedele. Kostjad võtsid alates isa surmast üle isa kohustuse hageja eest hoolitseda ning tegid

seda koos ema ja ema elukaaslasega. Hageja ise hagi esitamisest teadlik ei olnud ja tema eest

tegutses hageja tütar RT.

3. Hageja esitas 08.08.2017 kohtule dokumendi, kus avaldas, et ta ei ole kunagi väljastanud

volikirja Jüri Asarile tema nimel kostjate vastu elatisehagi esitamiseks. Ühtlasi loobus hageja

hagist ja palus menetlus lõpetada.

4. Kostjad avaldasid 08.08.2017, et on nõus menetluse lõpetamisega ja ei soovi hagejalt

menetluskulude väljamõistmist.

Maakohtu määrus

5. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

Kohus tuvastas, et praegusel juhul ei esinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429

lg-s 4 nimetatud välistavaid asjaolusid hagist loobumise vastuvõtmiseks, mistõttu tuli kooskõlas

TsMS § 428 lg 1 p-ga 3 ja § 429 lg-ga 1 hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada.

Kuivõrd kostjad ei soovinud hagejalt menetluskulude väljamõistmist, jättis kohus

menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebus

6. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja jätkata menetlust. Praegusel juhul puudus alus

hagist loobumise vastuvõtmiseks. Nimelt esitasid hagist loobumise avalduse kohtule kostjad,

kes olid selle ise koostanud ja palusid dokumendile vaid hageja allkirja. Avalduses ei olnud

märgitud, et hageja oli teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest ja see vastas tema

vabalt väljakujunenud tahtele, mistõttu ei olnud välistatud, et hagejat mõjutati avalduse

allkirjastamiseks. Hageja tegelik tahe oli menetlust jätkata ja sõlmida kostjatega kohtulik

kompromiss elatise maksmiseks. Arvestades hageja elukohta ja tema kõrget iga, oli mõistetav,

et suhtlus hageja ja tema esindaja vahel toimus kolmanda isiku vahendusel.

Vastus määruskaebusele

7. Kostjad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi hagist loobumise

vastuvõtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb

rahuldada.

Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse, kui hageja on hagist loobunud. Kohus ei

võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobuti pärast hagi kohta tehtud lahendi jõustumist,

hagejaks oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja kaudu ja hagist

loobumine oli vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kui hagist

loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 1 ja 4). Enne menetluse lõpetamist

on kohtul TsMS § 431 lg 1 kolmanda lause järgi kohustus pooltele või tema esindajale selgitada

menetluse lõpetamise tagajärgi, kui poolt ei esinda menetluses advokaat.

Praegusel

juhul

ei

esindanud

pooli

menetluses

advokaadid.

Samas

ei

nähtu

toimikumaterjalidest, et kohus teavitas pooli (sh hagejat) menetluse lõpetamise tagajärgedest

või olid pooled muul moel nendest teadlikud. Selgitamiskohustuse täitmata jätmisega rikkus

kohus menetlusõigusnorme määral, mis tingib määruse tühistamise. Ringkonnakohus saadab

asja hagist loobumise vastuvõtmise võimalikkuse uueks hindamiseks maakohtule tagasi,

kusjuures kohtul tuleb enne lahendi tegemist pooltele selgitada, missugused on hagist

loobumise tagajärjed. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtul on võimalik TsMS

§ 431 lg 1 alusel korraldada menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistung.

Ringkonnakohus jätab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel esimese astme

kohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing