2-16-113378/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu 29. septembril 2017

Tsiviilasja number

2-16-113378

Tsiviilasi

Credit.ee

OÜ

hagi

Xxxvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

341,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht

F.Tuglase 19, 51014 Tartu), lepinguline esindaja Marika

Rindemaa (e-post marika@credit.ee)

Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Xxxvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja

mõista

Xxxpõhivõlgnevus

(ükssada

viiskümmend) eurot, intress 17,82 eurot (seitseteist

eurot ja 82 senti), sissenõutavaks muutunud viivis

18,44 eurot (kaheksateist eurot ja 44 senti) ja

sissenõudmisega seotud kulud 40 (nelikümmend)

eurot, kokku 226,26 (kakssada kakskümmend kuus

eurot ja 26 senti) Credit.ee OÜ kasuks.

3. Välja mõista XxxCredit.ee OÜ kasuks viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

150 eurot alates 29.09.2017 kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 67% ulatuses Xxxkanda ja 33%

ulatuses Credit.ee OÜ kanda.

2. Mõista Xxxvälja Credit.ee OÜ kasuks riigilõiv 50,25

eurot ja õigusabikulud 33,50 eurot, kokku 83,75 eurot

(kaheksakümmend kolm eurot ja 75 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Xxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(83,75 eurot) Credit.ee OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. 16.12.2015 sõlmisid Credit.ee OÜ ja kostja laenulepingu nr. 20151216/03, mille alusel

kostja sai laenu 150 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja Credit.ee OÜ internetikeskkonnas

www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Isikusamasus oli

seoses eelmiste laenudega tuvastatud AS Eesti Post poolt. Laenulepingu kohaselt oli

tagastamisele kuuluv summa 150 eurot ning see tuli tagastada nelja osamaksena vastavalt

graafikule hiljemalt 14.04.2016. Kuna kostja ei suutnud laenu tasuda, nõustus hageja

tagasimakse tähtaega pikendama. Kostja tasus laenu pikendustasu summas 11 eurot.

Kostja ei ole endale võetud kohustusi hageja ees täitnud.

2. Vastavalt lepingule on viivise määr 0,156% põhiosast iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest (aastane intressimäär 56,15%) ja krediidi kulukuse määr 73,17 %. Kostjale on

saadetud enne lepingu ülesütlemist võlateatised 23.02.ja 17.03. ja pärast lepingu lõppemist

võlateatised 17.05.; 01.06. ja 16.06. ning teade lepingu ülesütlemise kohta 11.04. Leping

on üles öeldud 26.04.2016.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 257,19 eurot + jooksev viivis 0,156%

põhivõlast päevas kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,156%

põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Summa 257,19 sisaldab põhivõlga 150 eurot,

intressi 17,82 eurot, kuni 13.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 49,37 eurot ja võla

sissenõudmisega seotud kulusid 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 75

eurot ja õigusabikulud 50 eurot, kokku 125 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte elukoha aadressil 03.12.2016. Kostja ei

ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

6. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga laenulepingu, mida

tõendavad leping nr 20151216/03 ja laenulepingu üldtingimused. Laenulepingu alusel anti

kostjale 16.12.2015 laenu 150 eurot, mida tõendab maksekorraldus nr 2631. Laen tuli

tagastada maksegraafiku alusel 4 osamaksega. Hageja on kostja suutmatuse tõttu laenu

tagasi maksta, laenu tagasimakse tähtaega pikendanud. Laenulepingu järgi on aastane

intressimäär 56,15%. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhivõlgnevus 150 eurot ja

intress 17,82 eurot, mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

7. .VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust ja üldtingimuste punktist 3.3

on pooled leppinud kokku viivise määras 0,156% päevas iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,156% korral on viivise suurus aastas

56,94%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1

teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub

8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks

asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,05% aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

seitse korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 150 eurot on kokku 18,44 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

31.01.2016-30.06.2016

8,05

34,97

1,16

01.03.2016-30.06.2016

8,05

36,61

0,98

31.03.2016-30.06.2016

8,05

38,32

0,77

27.04.2016-30.06.2016

8,05

40,10

0,57

01.07.2016-28.09.2017

14,96

12. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama

paragrahvi lg 1 punkti 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi lg

6 kohaselt on samas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

tühine.

13. Vastavalt üldtingimuste p-le 4.6 on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud

hüvitama laenuandjale kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute

eest, sh võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jms.

Lepingu kehtivuse ajal võib laenuandja nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava meeldetuletuskirja eest 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist võib

laenuandja nõuda hüvitist kuni 30 eurot, seejuures võib esimese laenusaajale saadetava

meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 5 eurot, kui

nõue on kuni 500 eurot.

14. Hagiavaldusest tuleneb, et lepingu kehtivuse ajal on saadetud kolm meeldetuletuskirja

(23.02.2016, 17.03.2016 ja 14.04.2016) ning peale lepingu lõppemist samuti kolm kirja

(17.05.2016, 01.06.2016 ja 16.06.2016). Sissenõudmiskulu nõue on kooskõlas seaduses

sätestatuga ja tuleb kostjalt hageja kasuks summas 40 eurot välja mõista.

15. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 150 eurot, intressid 17,82 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 18,44 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 226,26 eurot ning

alates 29.09.2017 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (150 eurot) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 67% ja hageja kanda 33%

ulatuses.

17. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot, kokku 125 eurot.

Kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude

jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 50,25 eurot (75*67%) ja õigusabikuludest

33,50 eurot (50*67%), kokku 83,75 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik