2-17-101372/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.09.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-17-101372 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, viibimiskoht Vangla, e-post: xxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista välja Xxxx Xxxx kasuks Xxxx ülalpidamiseks igakuine elatis summas 235 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 24.01.2017 kuni Xxxx täisealiseks saamiseni 20.06.2021.

3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda Xxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxx iga jooksva kuu 28-ndaks kuupäevaks (selgitusse märkida „elatis“).

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Xxxx kanda. Xxxx Xxxx kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus on 0 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1.Xxxxesitas 24.01.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx vastu elatise saamiseks.

2.Xxxxesitas 10.04.2017 vastuväite, mille kohaselt kannab ta käesoleval ajal vanglakaristust, mille algus oli 30.01.2017 ja lõpp praeguste andmete põhjal 03.01.2022.a. Tal ei ole mingeid tulusid, samuti ei oma ta mingit kinnisvara, pangaarvet, autot, väärtpabereid, s.o mitte midagi. Vabanemisel on ta sunnitud paluma kohtult eraisiku pankrotti, kuna juba xxxx riigil on tema vastu kohtuotsusega nõue 50 000 eurot. Kui ennetähtaegselt teda ei vabastata, on vabanemine 01.03.2026. Ta on nõus vabanemisel oma kohust täitma, hetkel ei ole see kahjuks võimalik.

3.25.04.2017 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Xxxx(hageja) esitas 07.05.2017 Harju Maakohtusse hagi, milles palus välja mõista Xxxx(kostja) hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas alates 01.01.2017 (tl 25-26). Peale hagi täpsustamist (tl 34-35) jäi hageja lõplikuks nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimumsummas alates 24.01.2017.

Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja hageja kasvatamist. Sügisest vahetab hageja kooli - suurenevad kulud transpordile, söögile, kooliga seonduvale, elamisele (õpilaskodu). Kulutused tervishoiule on juba nüüd väga suured – hagejal on raske puue (osaliselt puuduv vasak käsi, 1.tüübi diabeet, depressioon). Elatist soovib hageja jooksva kuu 28-ndaks kuupäevaks.

Kostja vastuväited

5.Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistas hagiavalduses tema kohta suunatud nõudeid ja soovis lisada, et tunnistas nõuet ka eelnevalt kiirmenetluse korral. Küsimus ei olnud selles, et kostjal oleks vastuväiteid elatise nõudes, vaid selles, et hetkel ei ole kostja lihtsalt võimeline oma kohustusi lapse ees täitma kuna viibib kinnipidamisasutuses. Kostja on eelnevalt vabaduses viibides hoolitsenud oma lapse eest ja toetanud teda rahaliselt. Tegemist ei ole isaga, kes oma lapsest ei hooliks või ei sooviks oma kohustusi lapse ees täita. Isegi viibides kinnipidamisasutuses on püüdnud kostja hoolitseda oma lapse eest nii palju, kui on võimalik (sünnipäev, jõulud) ja seda läbi oma uue abikaasa. Kostja abikaasa (samuti üksikhooldaja) on püüdnud oma võimaluste piires kostja last toetada (sünnipäevad, jõulud), kostja laps on veetnud suviti vaheajal aega Xxxx tema juures ja kõik kulud on siis katnud kostja abikaasa. Kostja vastus kiirmenetluse korral oligi, et ta ei vaidle vastu nõudele, vaid on hetkel lihtsalt täielikult maksevõimetu ja seda veel päris pikki aastaid.

Kohtuotsuse põhjendused

6.xxxx ja Xxxx on ühine tütar, xxxx sündinud Xxxx(tl 30), kes elab koos emaga Xxxx ja on ema ülalpidamisel. Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2017 otsusega on hagejal tuvastatud raske puue (tl 28).

7.Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 24.01.2017.

8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

9.PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

10.Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja taotles elatise väljamõistmist miinimumsuuruses.

11.Tuvastamist on leidnud, et kostja on Espoo esimese astme kohtu otsusega süüdi mõistetud ja kannab karistust vanglas, tulud ja vara kostjal puuduvad ja kostjalt on väljamõistetud xxxx riigile kostja kuriteo toimepanemisega saadud tulu (tl 44, tl 45). Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hageja suhtes ülalpidamise kohustust hageja nõutaval perioodil täitnud.

12.PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus leiab, et kostja ajutine viibimine kinnipidamisasutuses ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise välja mõistmata jätmiseks.

13.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme sugulased ning PKS § 105 lg 3 sätestab, et osavõlgnikud peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, võrdsetes osades.

14.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 235 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 24.01.2017. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 455 lg 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja pangakontole iga jooksva kuu 28-ndaks kuupäevaks (selgitusega „elatis“).

Menetluskulude jaotus

15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hagejate seaduslik esindaja käesolevas menetluses õigusabi teenust kasutanud ei ole ning elatise hagi on riigilõivu vaba, millest tulenevalt puudub vajadus hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks. Seega on kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik