2-16-7181/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-7181

Tsiviilasi

N-Terminaal Hulgi aktsiaseltsi hagi Arveldusarve OÜ

vastu nõude tunnustamiseks Oilstreet OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Arveldusarve OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): N-Terminaal Hulgi aktsiaselts

(registrikood 10456184), lepingulised esindajad

advokaadid Karoliina Kõrgesaar ja Asso Prii

Kostja (apellant): Arveldusarve OÜ (registrikood

12468375), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14. juuni 2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga jätta otsuse

põhjendustest välja viide alusetu rikastumise sätetele ja täiendada põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendava osa punktidega 9.3–9.6.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses

1 282,50 eurot

ja

mõista

see

summa

kostjalt

Arveldusarve OÜ (registrikood 12468375) hageja N-Terminaal Hulgi aktsiaselts

(registrikood 10456184) kasuks välja. Eelmises lauses märgitud summalt tuleb

kostjal tasuda hagejale viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. N-Terminaal Hulgi aktsiaselts (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju maakohtule hagi

Arveldusarve OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Oilstreet OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada oma nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise

rahuldamisjärgu nõudena summas 129 415,68 eurot.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

-

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot;

-

hageja esitas 10. novembril 2015 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma

nõuete tunnustamist summas 142 015,94 eurot;

-

nõuete kaitsmise koosolekul 6. aprillil 2016 esitas kostja hageja nõudele kogu ulatuses

vastuväite;

-

hageja nõue tuleneb kütuse müügilepingust, mille kohaselt oli võlgnikul kohustus

tarnida hagejale kokkulepitud mahus kütust ja hagejal kohustus tasuda ostuhind rahas

ettemaksuarve alusel. Kuna võlgnik on väljastanud arveid ning hageja on kinnitanud

võlgniku poolt talle tehtud kütuse tarneid, siis saab järeldada, et pooled olid lepingu

sisu ja tingimuste osas kokkuleppe saavutanud, st vastavalt lepingu sõlminud. Pankroti

väljakuulutamise hetkeks oli võlgnik hagejale tarninud vaid osa kokkulepitud kütusest,

mille eest hageja oli eelnevalt ettemaksuarvete alusel tasunud;

-

tasutud ettemaksuarve nr 14029 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima

diiselkütust 140 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 134 940,06 euro väärtuses ning

kohustus veel tarnima 5 059,94 euro väärtuses;

-

tasutud ettemaksuarve nr 14030 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima

diiselkütust 157 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 32 644,26 euro väärtuses ning

kohustus veel tarnima 124 355,74 euro väärtuses;

-

kuna võlgnik vaatamata hageja sellekohasele soovile kütust ei tarninud, siis tuleb

ettemaks tagastada ja kokku on hagejal võlgniku vastu nõue 129 415,68 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja esitatud arved ei kinnita ega tõenda müügilepinguliste suhete olemasolu hageja

ja võlgniku vahel. Samuti on tõendamata, millises koguses ja millise hinnaga kütuse

müügis hageja ja võlgnik kokku leppisid;

-

hageja nõue rajaneb pettusel. Hageja väidab, et kütuse üleandmise kohustuse jättis

täitmata võlgnik, aga tegelikult jäi täitmata NetOil OÜ kohustus. Võlgnik tegutses

müügitehingus üksnes ostuhinna tasumise nõude omandajana;

-

NetOil OÜ arvetest nähtub, et ta väljastas hagejale 3. juunil 2015 arve 158 585 liitri

suvise diiselkütuse eest summas 156 999,15 eurot. Samal arvel on märge selle kohta,

et nimetatud arvest tulenev nõudeõigus on faktooringlepingu alusel loovutatud

võlgnikule, kes on arvel märgitud ka makse saajaks. NetOil OÜ arve number 14 0 30-

06 vastab hagile lisatud ja väidetavalt 2. juunil 2015 võlgniku väljastatud

ettemaksuarve numbrile 14030 ning arvel toodud summa 156 999,15 eurot vastab

hagile lisatud maksekorraldustele nr 298, 308 ja 309 summas 157 000 eurot.

3 (7)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 14. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa.

Täidetud on nõude tunnustamise hagi formaalsed eeldused: hageja on esitanud nõudeavalduse

võlgniku pankrotimenetluses ja kostja teise võlausaldajana vaidles sellele vastu.

Maakohus tuvastas, et hageja ja võlgniku vahel eksisteeris kütuse ostu-müügi suhe, millest

tulenevalt oli hageja teinud võlgnikule maksekorraldustega tõendatud ülekanded kütuse eest

tasumiseks ettemaksuna, kuid võlgnik tarnis kütust vaid osaliselt, st ettemaksusummast vähem.

Sel viisil tekkis võlgnikul hageja ees võlg 129 415,68 euro ulatuses. Neid asjaolusid tõendavad

nii hageja esitatud arved ning maksekorraldused kui ka võlgniku juhatuse liikme DK (edaspidi

„võlgniku juhatuse liige“) tunnistajana antud ütlused.

Maakohus jättis arvestamata kostja 8. mail 2017 esitatud tõendid. Kohus andis kostjale

täiendava tähtaja esitada revisjoniakt, mis lähtub võlgniku raamatupidamisdokumentidest ning

käsitleb kütuse kui kauba üleandmist ja vastuvõtmist. Kostja esitas 8. mail 2017 muid

dokumentaalseid tõendeid, mis ei ole käsitletavad revisjoniaktina. Tõendid on ilmselgelt ka

ebausaldusväärsed ning seostamata ettemaksuarvetega nr 14029 ja 14030.

Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks jättis maakohus ebaõigesti arvestamata kostja 8. mai 2017 tõendid, mis kinnitasid

kostja väidet, et võlgnikul hageja ees võlga ei ole. Maakohus leidis alusetult, et viidatud tõendid

ei ole lubatavad ega usaldusväärsed. Sel viisil toimides kohaldas maakohus valesti TsMS § 238

lg-d 2 ja 5. Kui maakohus oleks tõendeid sisuliselt hinnanud, siis oleks saanud tuvastada

hagejal nõude puudumise.

4.2. Teiseks ei vastanud maakohus kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi väidetele,

rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Vastamata jäid peamiselt järgmised 10 väidet.

4.2.1. Hageja ja võlgniku allkirjastatud saatelehtedest 08-05-15/1, 22-05-15/1, 26-05-15/1

ja 05-06-15/1 ning võlgniku ja Evaoil OÜ allkirjastatud saatelehest N08-05.15/1 nähtub, et

hageja on ettemaksuarve nr 14029 alusel tasutud 140 000 euro eest tarnimisele kuulunud

kütusest saanud 106 936,45 euro väärtuses kütust enam kui hageja tasus, kuivõrd hageja on arve

14029 saamise päeval saanud võlgnikult akti 08-05-15/1 alusel 138 818 kg ulatuses diiselkütet,

mida hageja kohtule ei avaldanud (8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.1–3.3).

4.2.2. Kostja tugines lisaks 2. juuni 2015 ettemaksuarvele nr 14030, mis sisaldus võlgniku ja

tema raamatupidaja vahelises 20. juuli 2015 e-kirjavahetuses, mille sisu erines hageja poolt

kohtule esitatud, aga võlgniku allkirjata sama numbriga arvest, millel näidatud kütuse kogus oli

50 000 kg võrra väiksem kostja poolt kohtule esitatud arve kogusest. Seega ei olnud hageja

nõude alusena esitatud arved ettemaksuarved, vaid arved, mille tasumine tähendas arvel

näidatud koguses kütuse kättesaamist. Üheski hageja esitatud maksekorraldustes ei olnud viidet

ettemaksule. Hageja ja võlgniku vahelises kirjalikus lepingus nähti ette kauba eest tasumine

alles pärast kauba üleandmist (p 3.4).

4.2.3. Isegi kui arve nr 14030 oleks ettemaksuarve, siis võttes arvesse seda, et arve nr 14029

alusel tarnis võlgnik hagejale 106 936,45 euro ulatuses kütust rohkem kui arvel kajastatud, ei

saanud hageja nõue arve nr 14030 osas olla suurem kui 18 419,29 eurot (p 3.5).

4 (7)

4.2.4. Võlgniku juhatuse liige saatis 17. septembril 2015 võlgniku pankrotihaldurile e-kirja,

millele lisas ettemaksuarvele nr 14030 viitava arve nr 14033. Selle summa 18 300 eurot oli

samas suurusjärgus arve nr 14030 alusel tarnimata jäänud kütuse kogusega. Enne arve nr 14033

esitamist saatis hageja töötaja MM võlgniku juhatuse liikmele e-kirja, millele oli lisatud

hagejaga seotud isiku Ecopetrol OÜ poolt allkirjastatud 15. septembri 2015 saateleht nr 1509/1,

mille kohaselt Ecopetrol OÜ oli võlgnikule üle andnud arvel nr 14033 kajastatud 20 000 liitrit

kütust. Pole eluliselt usutav, et hageja sidusisik annab võlgnikule üle kütuse, mille eest hageja

on tasunud, veendumata selles, et hageja selle kütuse kätte saab (p 3.6).

4.2.5. Arve nr 14033 alusel tarniti hagejale täiendavalt 18 300 euro väärtuses kütust, mille

tõttu saab hageja nõue võlgniku vastu olla kõige rohkem 419,29 eurot (p 3.7).

4.2.6. Võlgniku käibedeklaratsioonidest nähtub, et ta deklareeris hageja suunalist isikustatud

käivet enamas ulatuses kui hageja poolt võlgnikule tasutud summad, millega on kaudselt

tõendatud, et kogu tasutud summa eest on hageja võlgnikult kütuse kätte saanud (p-d 3.8–3.11).

4.2.7. Võlgniku ja tema raamatupidaja e-kirjavahetuses märgitakse hageja ettemaksuna

võlgniku ees 3 116,76 eurot, mida kinnitab kirjale lisatud pearaamatu väljavõte. Hageja väitel

olevat ettemaks 30. juuni 2015 seisuga aga 162 059,54 eurot (p 3.12).

4.2.8. Hageja töötaja 29. juuni 2015 e-kirjast nähtub, et hageja palus võlgnikul teha summale

5 126,30 eurot kreeditarve, mis sisaldus viidatud pearaamatu väljavõttes (p 3.13).

4.2.9. Võlgniku pearaamatu väljavõte ei sisalda hageja poolt kohtule esitatud ettemaksuarvet

summas 162 126,30 eurot, kuid sisaldab kannet, mis kajastab kostja poolt kohtule esitatud arvel

nr 14030 märgitud kütuse maksumust. See viitab hageja esitatud arve nr 14030 võltsimisele

eesmärgiks luua ettekujutus ettemaksu tasumisest, kui tegelikult tasuti kätte saadud kauba eest

(p 3.14).

4.2.10. Võlgniku pankrotihaldurile esitatud vahebilansis puudus kanne, millest oleks nähtunud

hageja nõue võlgniku vastu (p 3.15).

4.3. Kolmandaks jäi hageja nõue materiaalõiguslikult kvalifitseerimata.

Vaidlustatud otsuse p-s 14 viitas maakohus kahju hüvitamist käsitlevatele sätetele

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3), aga ka alusetu rikastumise

õigussuhtega seotud normile (VÕS § 1028 lg 1). Sama otsuse p-s 15 hindas maakohus hageja

ja võlgniku vahelist suhet müügilepinguna. Otsuse p-s 17 on maakohus kokkuvõtvalt hagi

rahuldanud samaaegselt VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ehk müügilepingulisel ja

alusetu rikastumise õigussuhte alusel. Nii ei selgu vaidlustatud otsusest üheselt, millisele

õigusnormile tuginedes on maakohus pidanud hageja nõuet võlgniku vastu õiguslikult

põhjendatuks.

4.4. Neljandaks pole hageja tõendanud, et tal oleks selline nõue võlgniku vastu, mille

tunnustamist ta taotleb.

Asjas ei kogutud mitte ühtegi tõendit, mille alusel oleks võinud tuvastada hageja ja võlgniku

vahelise müügilepinguliste kokkulepete sisu – st müüdava kütuse hinda, kogust, tarnetingimust

vms, mille alusel oleks saanud tuvastada selle, kas üldse ja kui - siis millises ulatuses võlgnik

oma kütuse tarnimise kohustuse hageja ees täitmata jättis.

Kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg-ga 7 oleks hageja võlgnikuga sõlmitud lepingu

teise poolena lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana saanud esitada

alles siis kui haldur oleks loobunud võlgniku kohustuse täitmisest, millist asjaolu ei ole

menetluses aga tuvastatud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

5 (7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad hageja nõude

formaalseid eeldusi, neid ei ole kaebusega ka vaidlustatud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 ei

korda ringkonnakohus vastavaid põhjendusi käesolevas otsuses. Ka muus osas, kus ringkonna-

kohus järgib maakohtu käsitlust, ei ole vaja põhjendusi korrata.

8. Esmalt on otstarbekas uurida kaebuse kolmandat ja neljandat väidet, st kontrollida, kas

maakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude ja tuvastas selle rahuldamise eeldused.

8.1. Hageja tugines esimese võimalusena sellele, et ta oli võlgnikuga kokku leppinud kütuse

müümises, teinud võlgnikule kütuse eest ettemaksed ja võlgnik tarnis kütust vaid osaliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus need asjaolud õigesti ja tegi sellest sisuliselt

õige järelduse müügilepingu sõlmimise kohta.

VÕS § 208 lg 1 tunnustele vastava lepingu saab sõlmida ka nii, et muutuva hinna ning mahu

või kaalu järgi mõõdetava asja (käesoleval juhul kütuse) puhul lepitakse kokku müügis hageja

kirjeldatud viisil. Hageja ja võlgniku avaldustes ning käitumises ilmnevad piisavalt selged

vastastikkused tahteavaldused, millest nähtub, et nad olid saavutanud kokkuleppe. Sellisel juhul

on leping VÕS § 9 lg 1 teise alternatiivi järgi sõlmitud. Samuti said hageja ja võlgnik

kirjeldatud viisil muuta oma varasemat kokkulepet teistel tingimustel kütuse müümise kohta.

8.2. Müügileping võlgnikuga andis hagejale kui ostjale lepingu täitmise nõude. Maakohtu

tuvastatud asjaoludel võis hageja nõuda veel 129 415,68 euro ulatuses kütuse üleandmist.

Hageja tõi esile, et nõudis võlgnikult kütuse tarnet, aga võlgnik keeldus sellest viidates ajutise

pankrotihalduri nõusoleku puudumisele. Sellises olukorras oli hagejal õigus nõuda VÕS § 115

lg 1 alusel kahju hüvitamist. Maakohus sedastas õigesti, et kahju ulatuse määrab käesoleval

juhul see summa, mille hageja ettemaksuna tasus, aga mille ulatuses jättis võlgnik kütuse

tarnimata. Siinjuures ei ole vajadust viidata alusetu rikastumise sätetele ja vastav põhjendus

tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

8.3. Kostja tugines 25. mai 2017 kohtuistungil maakohtule esitatud kohtukõne teesides mh

sellele, et kooskõlas PankrS § 46 lg-ga 7 oleks hageja võlgnikuga sõlmitud lepingu teise

poolena lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana saanud esitada alles

siis, kui haldur oleks loobunud võlgniku kohustuse täitmisest, millist asjaolu ei ole menetluses

aga tuvastatud. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled esmalt küsimuses, kas kostja

sellekohane väide oli tähtaegne.

TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel

esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kui lugeda kostja väide faktiväiteks,

siis tuli see eelmises lauses märgitu kohaselt tuua esile asja sisulisel arutamisel. Samas kohaldab

kohus õigust ise ning peab kontrollima, kas hageja on toonud esile kõik nõude rahuldamise

eelduseks olevad asjaolud ja vaidluse korral need ka tõendanud. Kui lugeda PankrS § 46 lg-s 7

sätestatu hageja nõude üheks õiguslikuks eelduseks, siis pidi maakohus seda kontrollima

sõltumata kostja vastuväidetest.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et PankrS § 46 lg-s 7 sätestatud eelduse täitmata jätmine

on faktiväide ja kostja ei tuginenud sellele õigel ajal. Kostja esindaja küsimus samal istungil ei

ole piisav asjaolule tuginemiseks. Seega ei pidanud maakohus vastavat väidet otsuses

käsitlema, samuti ei saa kostja TsMS § 652 lg 2 tõttu sellele tugineda apellatsioonimenetluses.

8.4. Eelneva põhjal ei ole kaebuse kolmas ja neljas väide sisuliselt põhjendatud ega anna alust

vaidlustatud otsuse resolutsiooni muuta.

6 (7)

9. Kaebuse esimene ja teine väide käsitlevad kostja 8. mai 2017 tõendeid ja väiteid. Maakohus

jättis need vaidlustatud otsuses praktiliselt kõik arvestamata.

9.1. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et 8. mail 2017 esitatud tõendid oleks

lubamatud TsMS § 238 lg 2 järgi põhjusel, nagu oleks pooled kokku leppinud kostja esile

toodud asjaolude tõendamises revisjoniaktiga, või saaks kõik jätta TsMS § 238 lg 5 teise lause

alusel arvestamata kui ebausaldusväärsed.

Tsiviilasja toimikust ei nähtu poolte kokkulepet, et võlgnikult hagejale kütuse üleandmise

asjaolu saab tõendada ainult revisjoniaktiga. Kuigi maakohus andis 6. aprilli 2017 korraldaval

istungil kostjale täiendava tähtaja just akti esitamiseks, siis võttis maakohus 25. mai 2017

kohtuistungil siiski ka muud tõendid vastu. Kohtumäärusest tõendi esitamise tähtaja kohta ei

saa teha järeldust, et pooltel oli kokkulepe TsMS § 238 lg 2 tähenduses.

Pelgalt tõendi saamise viisi ebaselgus või ebatavalisus ei pea alati tooma kaasa hinnangut

tõendile kui ebausaldusväärsele. Mitmed kostja 8. mai 2017 tõendid omasid puutumust

hagejaga ja osa teavet oli hõlpsasti kontrollitav. Hagejal oli võimalus 17. mai 2017

menetlusdokumendis kostja väidetele ja taotlustele vastata, kusjuures hageja seda võimalust ka

kasutas ja avaldas, millises osas ta ei pea kostja tõendeid kas asjassepuutuvaks või

usaldusväärseks. Kostjal oli omakorda võimalik selle teabe põhjal esitada maakohtule uusi

taotlusi, mida kostja ei teinud.

9.2. Õige on kostja seisukoht, et maakohus ei saanud jätta vastamata 8. mai 2017 väidetele.

Kui pool esitab asjakohase faktiväite eelmenetluses või asja sisulisel arutamisel, siis tuleb

kohtul TsMS § 442 lg 8 teise lause järgi sellele vastata. Nimetatud minetus ei toonud kaasa

ebaõiget kohtulahendit ja selle saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Selle käigus hindab

ringkonnakohus ka neid 8. mail 2017 esitatud tõendeid (I kd tl 188–223), mille hindamata

jätmist kostja maakohtule ette heidab.

9.3. Käesolevas otsuses eespool esitatud kaebuse kokkuvõtte p-des 4.2.2, 4.2.4, 4.2.7, 4.2.9 ja

4.2.10 märgitud väited (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.4, 3.6, 3.12, 3.14 ja 3.15)

ning neis viidatud tõendid ei ole hageja nõude tõendatusse ja põhjendatuse vaatekohast

asjakohased. Võlgniku juhtorganite ja töötajate ega ka võlgniku ja halduri omavahelise suhtluse

põhjal ei saa teha järeldusi hageja nõude kohta. Lisaks tuvastas maakohus võlgniku juhatuse

liikme kui tunnistaja ütluste põhjal õigesti, et võlgnik möönab hagejale kütuse tarnimata jätmist,

samuti ei leidnud haldur põhjust hageja nõudele vastu vaielda. Ringkonnakohus sedastas

eespool p-s 8.1, et hageja ja võlgnik võisid oma varasemat lepingut muuta.

9.4. Samas p-des 4.2.6 ja 4.2.8 märgitud väited (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi

p-d 3.8–3.11 ja 3.13) ei lükka ümber hageja nõude rahuldamise eeldusi. Tulenevalt

käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p-st 2 pidigi võlgnik deklareerima käibe ettemaksu saamisel,

mitte aga alles kauba üleandmisel. Hageja ja võlgniku poolt arutusel olnud kreeditarve summas

5 126,30 eurot vastab ligikaudselt summale, mis jäi tarnimata ettemaksuarve nr 14029 alusel.

Kui selline kreeditarve ka tehti või oleks tehtud, siis ei mõjuta see hageja nõuet saada selles

summas raha tagasi.

9.5. Samas p-s 4.2.1 märgitud väitele (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.1–3.3) on

maakohus sisuliselt siiski õigesti vastanud märkides, et vastavad tõendid on seostamata

ettemaksuarvetega nr 14029 ja nr 14030. Hagejal ja võlgnikul võis olla muid õigussuheteid

peale nende, millele hageja hagi esitades tugines. Kostja väites märgitud kaubadokumentides

puudub viide hagi alusena esile toodud ettemaksuarvetele.

9.6. Kuna kaebuse kokkuvõttes p-dena 4.2.1, 4.2.2 ja 4.2.4 esitatud väited (kostja 8. mai 2017

menetlusdokumendi p-d 3.1–3.4 ja 3.6) ei ole põhjendatud, siis ei ole edukad ka neil omakorda

põhinevad arvutuslikud väited p-des 4.2.3 ja 4.2.5 (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi

p-d 3.5 ja 3.7). Seetõttu ei ole vaja kostja arvutuslikke väiteid eraldi kontrollida.

7 (7)

9.7. Eelnevast tuleneb, et kuigi kaebuse esimene ja teine väide on menetluslikust aspektist

põhjendatud, ei anna need alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta.

10. Lõpuks tuleb lahendada menetluskuludega seonduv.

10.1. Maakohtu otsustusi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ei ole kaebuses

eraldi vaidlustatud. Kuna otsuse resolutsioon oli sisulises osas õige, siis ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust.

10.2. Kaebus jääb rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel kannab kostja apellatsioonimenetluse

kulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

10.3. TsMS § 177 lg 1 p 1 ja § 442 lg 6¹ järgi määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks

apellatsioonimenetluse kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seda teha hageja

menetluskulude nimekirja järgi.

10.4. Hageja

menetluskulude

nimekirjast

nähtuvalt

on

esindajal

aega

kulunud

apellatsioonkaebusega tutvumisel ja analüüsile ning vastuse koostamisel kokku 7 t;

ringkonnakohtu 10. augusti 2017 määrusega tutvumisele ja kohtunõude täitmisele kokku 2,5 t.

Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et need toimingud oleks tulnud teha

lühema ajaga.

Hageja esindajaks on advokaat, kelle tunnitasu 135 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava

kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

õigusabikulude hüvitamiseks 1 282,50 eurot ( = 9,5 × 135).

Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja hageja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm