2-16-17508/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-17508

Tsiviilasi

TBHI OÜ hagi Intercon Holding OÜ vastu

31. oktoobri 2016 osanike erakorralise koosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TBHI OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): TBHI OÜ (registrikood 11387054),

seaduslik esindaja juhatuse liige HB

Kostja (vastustaja): Intercon Holding OÜ (registrikood

11711359), lepinguline esindaja Kerli Kase

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 22. augusti ja 7. septembri 2017 taotlused kohtuistungi

korraldamiseks ning täiendava tähtaja määramiseks.

2. Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

5. Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostjale hüvitatavate ringkonnakohtu menetlus-

kulude suuruseks 504 eurot ja mõista see summa hagejalt TBHI OÜ (registrikood

11387054) kostja Intercon Holding OÜ (registrikood 11711359) kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (8)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. TBHI OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2016 Harju maakohtule hagi MAT ja Intercon

Holding OÜ (kostja) vastu. Hageja täpsustas 9. jaanuari 2017 menetlusdokumendis, et soovib

siiski esitada nõude ainult kostja vastu kostja osanike 31. oktoobri 2016 otsuse tühisuse

tuvastamiseks.

Kostja osanikud on hageja ja Intercon Energy OÜ (edaspidi „Intercon“), kelle juhatuse liige on

mh MAT. Hageja sai äriregistri pidaja vahendusel 2016. aasta novembris teada, et MATi

esitatud kandeavalduse ja kostja osanike 31. oktoobri 2016 otsuse alusel on MAT kantud

äriregistrisse kostja juhatuse liikmena. Kannet on taotletud asjaoludel nagu oleks 18. ja

31. oktoobriks 2016 kokku kutsutud kostja osanike koosolekud (edaspidi koos „vaidlusalused

koosolekud“), aga vastavaid teateid hageja ei saanud. Seetõttu on 31. oktoobri 2016

korduskoosolekul MATi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta tehtud otsus (edaspidi

„vaidlusalune otsus“) tühine.

Hageja möönis, et alates 23. septembrist 2016 puudus kostja registrikaardil kehtiv kanne

juhatuse liikme kohta. Seeläbi oli kujunenud olukord, kus osanikud võisid ise kokku kutsuda

osanike koosoleku, aga selle juures oleks tulnud järgida koosoleku kokkukutsumise korda.

Täpsemalt tugines hageja maakohtu menetluses sellele, et:

-

ta ei osalenud kummalgi vaidlusalusel koosolekul ega kiitnud heaks vaidlusalust otsust;

-

talle oleks tulnud saata teated koosolekute kohta ka e-kirja teel, sest osanikud olid

varem omavahel e-kirja teel suhelnud;

-

MAT teadis või pidi teadma, et hageja ei asu äriregistrisse kantud aadressil, sest hageja

praegune juhatuse liige HB saatis 22. märtsil 2016 talle kirja hageja asukoha kinnistu

müümise ja uue postiaadressi kohta;

-

hagejale ei antud tutvumiseks vaidlusaluse otsuse eelnõud, millest nähtuks, keda

soovitakse valida kostja juhatuse liikmeks;

-

lisaks ei tarvitsenud 18. oktoobri 2016 koosolekut üldse toimuda, sest selle protokoll

on allkirjastatud samuti alles 31. oktoobril 2016 – sellisel juhul ei olnud

31. oktoobri 2016 korduskoosolek õiguspärane ja Intercon ei saanud seal üksi otsust

vastu võtta.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja teise osaniku, Interconi nimel korraldas vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumist

MAT, kes saatis mõlema koosoleku kohta vastavalt 5. ja 21. oktoobril 2016 tähtkirjadega teated

hageja äriregistrisse kantud aadressil. Hageja pidi ise hoolitsema sellelt aadressilt posti

kättesaamise eest. Interconil ei olnud kohustust saata teade lisaks e-kirjaga või muul aadressil.

Interconile ei olnud teada, et hageja ei asu registrijärgsel aadressil. Kuna hageja ei ilmunud

18. oktoobri 2016

koosolekule,

siis

kutsus

Intercon

31. oktoobriks 2016

kokku

korduskoosoleku ja võis sellel üksinda otsuse vastu võtta.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 27. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.

3 (8)

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena järgmist:

-

kostja osanikeks on hageja ja Intercon;

-

hageja e-posti aadress äriregistri andmetel on XXX ning postiaadress Tallinna mnt 8-

305, Pärnu linn;

-

hageja juhatuse liige kuni 17. aprillini 2017 oli PL, kes on ühtlasi hageja osanik, aga

alates sellest päevast on juhatuse liige praegune seaduslik esindaja HB;

-

Interconi juhatuse üheks liikmeteks ja osanikuks on MAT;

-

HB oli kostja juhatuse liige kuni 23. septembrini 2016, mil tehti kanne tema juhatuse

liikme staatuse kustutamiseks registripidaja algatusel.

3.2. Lisaks tuvastas maakohus, et enne seda, kui registripidaja 23. septembril 2016 kustutas

HB kostja juhatuse liikme staatuse, edastas MAT, kes on Interconi juhatuse liige, HB-le

22. septembril 2016 e-kirjaga kahel aadressil nõudekirja osanike erakorralise üldkoosoleku

kokku kutsumiseks ning sama kiri edastati HB postiaadressile ka tähitud kirjana

22. septembril 2016, kuid saadetist ei võetud vastu. Siiski ei oma need kirjad ega nende

kättesaamine otsest tähtsust asja lahendamisel, sest juhatuse ainuliikme volituste lõppemine

23. septembri 2016 seisuga tegi võimatuks juhatuse poolt kostja osanike koosoleku

kokkukutsumise. Sellest omakorda järeldas maakohus, et Intercon kostja osanikuna võis kokku

kutsuda osanike koosoleku – mille üle pooled ka ei vaielnud.

3.3. Maakohus sedastas, et 18. oktoobri 2016 erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate,

kus päevakorraks oli juhatuse liikme valimine, edastas Intercon hagejale 5. oktoobril 2016

hageja registrijärgsele aadressile väljastusteatega kirjaga. Koosoleku toimumise kohta teate

saatmise ja koosoleku toimumise vahele jäi 13 päeva. Pooled ei vaidle, et hageja

18. oktoobri 2016 koosolekule ei ilmunud. Seejärel tuvastas maakohus, et Intercon saatis

21. oktoobril 2016 hagejale samale registrijärgsele aadressile teistkordse sama päevakorraga

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate 31. oktoobriks 2016. Selle teate postitamise ja

koosoleku toimumise vahele jäi 10 päeva.

3.4. Kostja osanike 31. oktoobri 2016 erakorralise koosoleku protokolli kohaselt valiti uueks

juhatuse liikmeks MAT.

3.5. Pooled vaidlevad, kas koosoleku kokku kutsumise korda on rikutud, sh kas hageja on

kohaselt kutsutud vaidlusalustele koosolekutele ja kas juhatuse liikme valimise kohta oli

koostatud otsuse eelnõu.

Maakohus märkis, et osaühingu osanike otsus võib olla tühine äriseadustiku (ÄS) § 177¹ lg 1

või § 172¹ järgi. Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerivad sama seaduse § 171 lg-d 1–3,

päevakorda § 171¹ lg 1 ja § 171² lg 1, koosolekule kutsumise teadet § 172 lg-d 1 ja 2 ning

otsuste vastuvõtmist § 170 lg 2, § 171 lg 6 ja § 174 lg 1. Kostja põhikirja regulatsioon ei erine

selles osas seadusest.

3.6. Kostja osanike 18. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise teade sisaldab otsesõnu, et

üldkoosoleku päevkord on käsitletav ka otsuse eelnõuna, mille kohaselt valitakse ühingule uus

juhatuse liige ning mitme kandidaadi puhul osutub valituks enam hääli saanud kandidaat.

Samasugune päevakord oli märgitud 31. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise teates.

Seega oli igal mõistlikul isikul võimalik teadetest järeldada, et koosolekul valitakse uus

juhatuse liige esitatavate kandidaatide seast. Konkreetse isiku kandidatuuri mittemärkimine

otsuse eelnõuna päevakorras pole oluline. Järelikult sisaldavad mõlema vaidlusaluse koosoleku

kokkukutsumise teated otsuse eelnõud.

3.7. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et 18. oktoobri 2016 koosoleku protokolli hiljem

digitaalselt allkirjastamisest võiks järeldada koosoleku mittetoimumist. Kostja väidet, et

18. oktoobril 2016 toimuma pidanud koosolekule tuli kohale Interconi juhatuse liige, tõendab

4 (8)

sama kuupäevaga käsikirjaliselt allkirjatatud protokoll. Vastavalt ÄS § 184 p-le 1² tuleb

digitaalselt allkirjastada vaid protokoll, mis kajastab juhatuse liikme valimist.

3.8. Pooled ei vaidle, et hageja registrijärgsele aadressile saadetud vaidlusaluste koosolekute

teateid ei õnnestunud postiteenuse osutaja vahendusel kätte anda. Vaidlus on selles, kas kostja

teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse kantud aadress, mis on hageja osanike nimekirja

kantud aadressiks, on erinev sellest aadressist, kust hagejal on võimalik kätte saada temale

saadetavat posti, ja kas Intercon oleks pidanud saatma koosoleku teated hagejale teisiti, sh

e-kirjaga.

Intercon (vaidlustatud otsuses siin ja kohati ka edaspidi ekslikult „kostja“) ei pidanud saatma

vaidlusaluste koosolekute kohta teateid lisaks e-kirjaga. Varasematele, 9. ja 13. septembri 2016

e-kirjadele PL ei vastanud, mistõttu on mõistlik arvata, et osanike vaheline suhtlus ei toiminud

e-kirjade teel alati efektiivselt. Ei saa pidada ebamõistlikuks, et koosolekust teatamise viisiks

valiti posti teel teate saatmine, mida on võimalik hiljem tõendada. Kuigi Intercon teadis hageja

meiliaadressi ja on varasemalt suhelnud hagejaga e-kirjal teel, ei muuda see ÄS-s sätestatud

nõuet saata teade osanike koosoleku toimumisest osanike nimekirja kantud aadressil. Osanik

kannab ise osanike nimekirjast nähtuvalt aadressilt teate kättesaamise riski.

Maakohus tuvastas, et Intercon ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja aadress on erinev

osanike nimekirja kantud aadressist. Hageja praeguse juhatuse liikme HB 22. märtsi 2016 kiri

ei tõenda hageja väidet. HB ei olnud kõnealuse kirja kuupäeva seisuga hageja juhatuse liige,

samuti on tõendamata selle kirja saatmine ja kättesaamine.

Kuna maakohus ei tuvastanud, et 31. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise korda oleks

rikutud, siis ei ole sel koosolekul vastuvõetud otsus tühine.

3.9. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel ja määras kostjale hüvitatava summa kindlaks rahaliselt. Kostja esindaja põhjendatud ja

vajalik ajakulu on 11 t 10 min ning tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejal hüvitada 1 608 eurot

( 111/6 × 120 + 20%).

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks ei aktsepteerinud maakohus uut tõendusmaterjali, mida hageja soovis esitada,

millega rikkus TsMS § 199 lg 1 p 5 ja § 399 lg 1. Nimelt küsis kohtunik 24. mai 2017

kohtuistungil hageja esindajalt, kas ta soovib anda ütlusi vande all, aga kui hageja esindaja

sellega nõustus, siis ütles kohus, et see pole enam võimalik. Samas pidi hagejal olema

eelmenetluses õigus tõendeid esitada.

4.2. Teiseks kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, millega rikkus TsMS § 7, ning jättis

arvestamata ja hindamata osa tõendeid, millega rikkus TsMS § 232 lg 1.

Maakohus leidis, et kostja 9. ja 13. septembri 2016 e-kirjadele pole PL hageja juhatuse liikmena

vastanud, aga jättis arvestamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et PL vastas e-kirjadele nii

8. kui ka 9. septembril 2016, aga ka hiljem, peale 31. oktoobrit 2016.

Kohus ei võtnud lisaks arvesse kostja käitumismustrit, kus nii enne kui ka peale 18. ja

31. oktoobril 2016 toimunud väidetavaid koosolekuid on ta alati saatnud hagejale e-kirjad, kuid

ainult nende kahe koosoleku puhul jättis need saatmata.

Samuti ei arvestanud maakohus hageja 18. aprilli 2017 täiendavaid vastuväiteid ja tõendeid,

millest nähtub, et ta teavitas kostjat aadressi muudatusest.

5 (8)

4.3. Kolmandaks järgib hageja oma senist põhiväidet, et vaidlusalused kutsed saadeti talle

teadlikult aadressile, mille puhul oli teada, et hageja ei saa sealt posti kätte, aga jäeti saatmata

e-kirjaga teadaolevale e-posti aadressile.

4.4. Neljandaks väidab hageja, et kostja andis nii oma tõendites kui ka 24. mai 2017

kohtuistungil valeinformatsiooni, mis on vastuolus TsMS § 702 lg-tega 4 ja 5, aga mida kohus

ignoreeris. Valeväideteks peab hageja nii seda, et kostja tegi kõik endast sõltuva, et teavitada

hagejat osanike koosoleku toimumisest, kui ka seda, nagu oleks kostja ja tema esindaja

külastanud Tallinnas Merivälja tee 5 ja 1 asuvaid aadresse, mis ei osutunud vastavalt elukoha

ja ettevõtte aadressiks, mistõttu ei olnud võimalik neil aadressidel kirju saata.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

6. Hageja esitas 22. augustil 2017, st pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja kirjaliku

menetluse määramist taotluse asjas kohtuistungi korraldamiseks. Kostja vaidles sellele vastu.

Sisuliselt kordas hageja sama taotlust 7. septembri 2017 menetlusdokumendis, milles palus

endale ka täiendavat tähtaega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta

ega tühistada. Vaidlustatud otsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kaebus

rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 442 lg 5 sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata hageja

22. augusti ja 7. septembri 2017 taotlused kohtuistungi korraldamiseks ning talle täiendava

tähtaja määramiseks. Mõlemad taotlused jäävad rahuldamata, mida ringkonnakohus põhjendab

järgmiselt.

8.1. TsMS § 633 lg 7 näeb ette, et kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei sisaldanud apellatsioonkaebus hageja taotlust kohtu-

istungi korraldamiseks. TsMS § 634 lg-s 1 ette nähtud kaebuse muutmise tähtaeg möödus enne

22. augusti 2017 taotluse esitamist. Vastavalt TsMS § 403 lg-le 2 võivad pooled nõusoleku asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses võtta tagasi üksnes menetlusliku olukorra olulisel

muutumisel. Sellisele muutumisele hageja oma taotlustes ei tugine. Seega ei tulene kehtivast

menetlusõigusest hagejale võimalust taotleda kaebuse lahendamist kohtuistungil ja taotlus tuleb

jätta rahuldamata.

8.2. Samuti ei ole alust rahuldada hageja taotlust täiendava tähtaja määramiseks. Vastavalt

18. augusti 2017 määrusele oli mõlemal poolel võimalik kuni 14. septembrini 2017 vastata

teise poole taotlustele ja seisukohtadele. Hageja ei ole toonud esile põhjust, miks ei ole see

tähtaeg piisav. Lisaks ei ole kostja apellatsioonimenetluses toonud esile uusi asjaolusid ega ole

ka kohus pooltega arutanud sedavõrd uudseid aspekte, et hagejal oleks vajadust esitada sisulisi

täiendavaid seisukohti.

9. Maakohus tuvastas õigesti ja vaidluse ulatust arvestades piisavalt asjaolud, mis on märgitud

eespool p-des 3.1–3.4. Ringkonnakohus ei tähelda asjaolude tuvastamisel menetlusnormide

olulist rikkumist. Samuti on maakohtu otsus jälgitavalt põhjendatud ja sellest on aru saada, miks

ei näinud maakohus hageja esile toodud asjaoludes osanike koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumist, mis võiks anda põhjust tuvastada ÄS § 172¹ teise lause või ÄS § 177¹ lg 1 esimese

lause alusel vaidlustatud otsuse tühisus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja

juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6 (8)

10. Esmalt tuleb käsitleda kaebuse kolmandat väidet. Hagejale vaidlusaluste koosolekute kohta

teadete saatmise korrektsuse hindamine on käesolevas asjas tõusetunud vaidluse lahendamisel

keskse tähtsusega.

10.1. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla Interconi õigust kutsuda kokku kostja osanike

koosolek ÄS § 171 lg 3 alusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osanike või ühe osaniku poolt

koosoleku kokkukutsumisel tuleb põhimõtteliselt järgida sama korda nagu siis, kui koosoleku

kutsub kokku juhatus. Vaidlus on selles, kas 31. oktoobri 2016 koosolekul vastu võetud

juhatuse liikme valimise otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine ÄS

§ 172¹ teise lause või ÄS § 177¹ lg 1 esimese lause järgi.

10.2. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluste koosolekute kohta Interconi koostatud teadetes oli

piisavalt kajastatud otsuse eelnõu (juhatuse liikme valimine). Seda järeldust hageja kaebuses ei

vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib siiski, et ÄS § 171² lg 6 kohaselt ei ole sama paragrahvi

teises lõikes nimetatud otsuste (sh osanike kokku kutsutava koosoleku korral) eelnõude

kättesaadavaks tegemata jätmine osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

10.3. Vaidlustamata asjaoludel saatis Intercon vaidlusaluste koosolekute kohta teated hagejale

tema postiaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et

osanike nimekirja oleks kantud mõni teine aadress. Sama aadressi märkis hageja enda

asukohaks ka käesolevas asjas hagi esitades (tl 1 ja 40). Intercon edastas teated tähtkirjadega,

mida hageja kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajal ei õnnestunud neid üle anda kohapeal ja

keegi hageja nimel neile postiasutusse järele ei läinud.

10.4. Hageja sisulised etteheited seisnevad selles, et Intercon oleks pidanud saatma teate

koosoleku kohta lisaks e-kirjaga ja tulenevalt 22. märtsi 2016 kirjast pidi ta teadma, et hageja

ei kasuta enam asukohana äriregistris märgitud aadressi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et hageja kumbki etteheide pole põhjendatud ja vastab selles osas kaebuse väidetele järgmiselt.

10.4.1. Tõendamiskoormis jaguneb osaniku poolt koosoleku kokkukutsumisel mõneti erinevalt

sellest, mida tuleks järgida juhatuse poolt teate saamisel.

Juhatus peab ÄS § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta osanike

nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kuna juhatus peab osanike nimekirja,

siis on talle teada nimekirja sisu, mistõttu juhatuse poolt koosoleku kokkukutsumise korral peab

osaühing vaidluse korral tõendama, et teade saadeti osanike nimekirja kantud aadressil.

Kui koosoleku kutsub kokku osanik, siis ei tarvitse talle aga teada olla osanike nimekirja sisu.

Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik kasutab äriühingust osanikule teate

saamisel äriregistrisse kantud aadressi. Kui hageja leiab, et talle oleks tulnud saata teade

koosoleku kohta siiski osanike nimekirja kantud aadressil, siis peab ta tõendama nii nimekirja

sisu kui ka koosolekut kokkukutsuva teise osaniku teadmist sellest. Küll aga kohaldub ka sel

juhul ÄS § 172 lg 1 kolmas lause, st kui koosoleku kokkukutsuja teadis, et teise osaniku aadress

erineb osanike nimekirja või registrisse kantud aadressist, siis tuli teade saata lisaks sellel

aadressil. Asjaolu, et koosoleku kokkukutsuja teadis aadresside erinevusest, pidi maakohtus

tõendama hageja.

10.4.2. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et osanike nimekirja oleks kantud mõni

muu aadress kui äriregistris märgitu, st aadress, mida Intercon kasutas teadete saatmisel.

Neil kaalutlustel saatis Intercon põhjendatult teated vaidlustaluste koosolekute kohta hageja

aadressil, mis oli kantud äriregistrisse.

10.4.3. ÄS § 172 lg 1 teisest lausest ei tulene kohustust saata teade koosoleku kohta kirja ja

e-kirjaga. Seadusandja on nende kahe saatmisvõimaluse vahel kasutanud sõna „või“, st piisav

on ühe teate saatmine. Kui hageja oli varasemalt jätnud vastamata vähemalt mõnele e-kirjale ja

see asjaolu oli Interconile teada, siis võis Intercon mõistlikult valida teate saatmiseks sellise

7 (8)

viisi, mille puhul on teate saatmist võimalik paremini tõendada. Maakohus tuvastas õigesti, et

PL jättis hageja nimel vähemalt kahele kirjale vastamata. Siinjuures ei ole määrava tähtsusega,

kas mõnele kirjale oli vastatud. Koosolekut kokkukutsuv osanik peab koosoleku kohta teate

saamisel mõistlikult hindama nii selle kättesaamise kui ka teate saatmise tõendamise võimalusi.

Seda on Intercon käesoleval juhul kohaselt teinud, mida põhjendavad järgmised kaalutlused.

Nimelt on Riigikohus sedastanud, et teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi

osanik. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike

nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral õigel ajal

osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kätte

saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte

ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul

muudetaks osaühingule koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine põhjendamatult

raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist (vt 12. aprilli 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15 esimene lõik, ja selles viidatud 29. jaanuari 2003 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Samad põhimõtted kohalduvad osaniku poolt koosoleku

kokkukutsumisel, st ka seda ei tohi teha koosolekut kokkukutsuvale osanikule ebamõistlikult

keerukaks ja teate kättesaamise risk on teate adressaadiks oleva osaniku kanda.

10.4.4. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause kohustab juhatust saatma teade ka teisel aadressil, kui

osaühingule on teada, et osaniku tegelik aadress erineb osanike nimekirja kantust. Tulenevalt

sellest normist, aga ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttest

peab koosolekut kokku kutsuv osanik samuti lähtuma oma tegelikust teadmisest teise osaniku

aadressi kohta. Siiski tuli hagejal käesolevas asjas tõendada, et Intercon teadis või pidi teadma

hageja tegelikku aadressi. Maakohus sedastas õigesti, et 22. märtsi 2016 kirja kättesaamine ei

ole tõendatud. Samuti ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks

lugeda selle kirja kätte saaduks.

11. Kaebuse ülejäänud väited on menetluslikud etteheited maakohtule, millest ükski ei anna

alust maakohtu otsust muuta või tühistada.

11.1. Hageja 24. mai 2017 istungil esitatud taotlus vande all seletuste andmiseks oli esitatud

hilinenult ja maakohus võis selle jätta rahuldamata. Lisaks ei ole hageja kaebuses põhjendanud,

kuidas oleks tema vande all antud seletused mõjutanud asja lahendamist.

11.2. Tsiviilasja toimikust ega ka istungiprotokollidest ei saa teha järeldust poolte ebavõrdsest

kohtlemisest. Maakohus selgitas hagejale tema tõendamiskoormist ja õiguslikku olukorda.

11.3. Vastavalt eespool p 10.4 alapunktides märgitule hindas maakohus õigesti tõendeid ja

hageja soovitud hinnang Ingterconi käitumismustrile ei ole põhjendatud.

11.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust kostja ja tema esindaja võimalikud

väited Merivälja tee aadresside külastamise kohta. Seetõttu ei saa nende väidete õigsus või

ebaõigsus ka mõjutada asja lahendamist.

12. Lõpuks käsitleb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvat.

12.1. Maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, mistõttu puudub alus muuta

menetluskulude jaotust. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist hageja ei vaidlustanud.

12.2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi menetluskulud

ringkonnakohtus. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

12.3. Vastavalt kulude jaotusele tuleb hüvitatavad ringkonnakohtu menetluskulud määrata

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja järgi.

8 (8)

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu kokku 5 t 1 min ja õigusabi

osutati tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Selliselt kujunes

apellatsioonimenetluse kuludeks kokku 722,40 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul võib tasumäära 120 eurot pidada

põhjendatuks. Siiski ei ole sellise tasumäära korral esindaja põhjendatud ajakulu nii mahukas

nagu selle on esile toonud kostja. Kvalifitseeritud esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

kaebusele vastamiseks on ringkonnakohtu hinnangul 3 t ja 1. septembri 2017 menetlus-

dokumendi sisulise osa koostamiseks 30 min – kokku seega 3,5 t. Lähtudes tunnitasust

120 eurot ja kostja kinnitusest, et ta ei saa tagasi õigusabilt tasutud käibemaksu, kujuneb

hüvitatavaks summaks 504 eurot ( = 3,5 × 120 + 20%).

12.4. Kostja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm