2-17-3249/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-3249

Tsiviilasi

KR hagi HR vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

HR apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 374,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): KR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): HR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 16. augusti 2017 taotlus apellatsioonivastusele lisatud

dokumentaalse tõendi (üürikuulutuse väljatrükk) vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ringkonnakohtu menetlus-

kulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks, et hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. KR (hageja) esitas 1. märtsil 2017 Harju Maakohtule hagi HR (kostja) vastu elatise nõudes.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise kuni hageja õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui

tema 21-aastaseks saamiseni, muutuva summana, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära muutusega.

Hageja väitel:

-

Harju Maakohtu 18. novembri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30314 mõisteti

kostjalt kui hageja isalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 139,01 eurot.

Hageja on vahepeal saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid üldhariduskoolis. Vanusest

tulenevalt ei vasta eelmärgitud summa 2017. aastal enam hageja vajadustele;

-

hageja igakuised ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku 510 eurot: eluasemekulu

142 eurot, kulu toidule 164 eurot, kulu transpordile 15 eurot, sidekulu 15 eurot,

kulutused tervishoiule 27 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused

koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 62 eurot, muud

vältimatud püsikulud 60 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja on täitnud vabatahtlikult oma võimaluste piires täisealise õppiva lapse

ülalpidamiskohustust ja hagejale üle kandnud elatise makseid summas 150 eurot;

-

elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hageja sissetulekute (stipendium, töötasu,

esinemistasu jne) ja peretoetusega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt 27. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) ja mõistis

välja kostjalt igakuise elatise hageja ülalpidamiseks 152,75 eurot alates 1. märtsist 2017 kuni

hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Maakohus tuvastas, et hageja sai 28. jaanuaril 2017 täisealiseks ja õpib XXX.

Täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1, vaid

lähtuda tuleb PKS § 99 lg-st 1. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised:

-

eluasemekulu 57,95 eurot, mille suurust tõendavad korteriühistu esitatud arved kuue

kuu keskmise perioodi eest juulist detsembrini 2016 summas 200,20 eurot ja AS-le

Starman juulist detsembrini 2016 teenuste eest tasutud summa 31,62 eurot kuus. Kuna

korteris elab peale hageja ka tema ema ja kaks nooremat last, tuleb nimetatud kulu

jagada neljaga. Eluasemelaenu tasumise kohustus on hageja emal, kellele kuulub ka

korteri omandiõigus, hageja üksnes kasutab ema eluruumi, mistõttu ei saa

eluasemelaenu arvestada hageja eluasemekuluna;

-

toiduraha 145 eurot, arvestades toidukaupade hindu ning ka seda, et hageja

õppekoormus on suurem, st lisaks gümnaasiumile õpib hageja YYY, mistõttu vajab

hageja mitmekesist toitu;

-

transpordikulu 15 eurot. Hageja elab Keilas ja hageja õppeasutused asuvad Tallinnas,

sõidukulu tõendavad Elroni rongipiletid;

-

sidekulu 12,55 eurot, mille suurust tõendavad Tele2 arved;

-

tervishoiukulu 20 eurot. Hagejal on prillid, mida tuleb aega ajalt parandada ja klaase

vahetada, samuti on vaja ravimeid osta;

-

kulu hügieenitarvetele 10 eurot, kuna hageja kasutab hügieenitarbeid igapäevaselt;

3 (4)

-

kulu seoses koolikohustuse täitmisega 15 eurot. Hagejal on vaja osta raamatuid,

kantseleitarbeid, samuti osa võtta kooli korraldavatest kultuuriüritustest;

-

kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, kuna täiskasvanute riided ja jalanõud peavad

tavalisest kauem vastu kui ühe hooaja;

-

muud vältimatud kulud 30 eurot. Hobide valikul, samuti koolivälistest üritustest

osavõtul tuleb arvestada oma rahaliste võimalustega.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus kokku 355,50 eurot,

millest ühe vanema kanda jääb 177,75 eurot.

Hageja ütluste kohaselt saab tema ema lastetoetust hageja eest 50 eurot kuus. Seega tuleb kostja

kanda jääva elatise summast (177,75 eurot) maha arvata pool lapsetoetuse määrast (25 eurot).

Kokku tuleb kostjal igakuiselt tasuda elatist 152,75 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas 26. juulil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palus:

(1) tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, kuna hageja saab piisavas mahus vabatahtlikku

ülalpidamist;

(2) alternatiivselt määrata elatise summaks 102,75 eurot kuus kuni hageja õpingute

lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem, kui tema 21-aastaseks saamiseni.

Kostja esitas 10. augustil 2017 avalduse, millega sisuliselt loobus kaebusest nõudepunkti 1

(maakohtu otsuse tervikuna tühistamine) osas ja soovis üksnes nõudepunkti 2 lahendamist

(igakuise elatise vähendamine summale 102,75 eurot).

Menetluskulud palus kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Maakohus ei võtnud arvesse kõiki riiklikke toetusi, mida hageja saab. Hagejal on alaealine õde

ja vend, seega on peres kokku kolm last. Perehüvitiste seaduse kohaselt toetakse alates

1. juulist 2017 täiendavalt lasterikkaid peresid sõltuvalt laste arvust ning kolme kuni kuue lapse

puhul antakse toetust 300 eurot. Seda toetust makstakse ka õpingute ajal täiealiseks saanud

lapse pealt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.

Kolmele lapsele võrdselt jaotatuna teeb see 100 eurot lapse kohta kuus. Kuigi maakohus

nõustus, et riiklike toetustega tuleb arvestada, ei ole ta seda summat arvesse võtnud. Selle

arvesse võtmisel oleks ühe vanema osa 102,75 eurot (= 177,75 – 25 – 50).

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega dokumentaalse tõendi (üürikuulutuse

väljatrükk), mille põhjal arvutas välja eluaseme kasutuseelise väärtuse. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuva tõendiga, sest hageja ei ole elatise suurust

vaidlustanud. Seetõttu jääb hageja taotlus TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata. Väljatrüki

elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda hagejale tagastada, aga kohus ei võta seda ka

toimikusse.

9. Tulenevalt kaebuse ja kostja 10. augusti 2017 avalduse sisust on apellatsioonimenetluses

sisuliselt vaidlus selles, kas maakohus pidi igakuise elatise määramisel võtma arvesse alates

1. juulist 2017 rakendunud lapserikka pere toetust. Pooled ei vaidle elatise määramise muude

4 (4)

aluste ega ka selle üle, et kui vastava toetusega arvestada, siis tuleks maakohtu välja mõistetud

summat vähendada 50 euro võrra kuus.

TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks uued esitatud asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud.

Kusjuures apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolude esimese astme kohtus avaldamata

jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes kahel juhul:

1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või 2) asjaolu

või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3

p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks

asjaolu, et alates 1. juulist 2017 toetab riik kolme lapse puhul peret täiendavalt 300 euroga.

Kuivõrd kostja ei ole esimese astme menetluses esile toonud lasterikka pere toetusega

seonduvad asjaolusid ega põhjendanud, miks peaks konkreetselt selle toetuse hagejale

langevast osast poole võrra vähendama kostja ülalpidamiskohustust, ei saa ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kostja avaldatud asjaoluga arvestada. Riigikohtu senise

praktika kohaselt on riiklike toetuste arvesse võtmise eeldus vastavale asjaolule tuginemine (vt

nt 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16 komas lõik).

Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud tema ette toodud ja seaduse järgi arvesse võetavate

asjaolude pinnalt seadusliku ja piisavalt motiveeritud otsuse. Elatise summa määramise aluseks

olevate asjaolude muutumise korral on nii elatise saamiseks õigustatud kui ka maksmiseks

kohustatud poolel õigus esitada hagi elatise summa muutmiseks. Lisaks faktiliste asjaolude

muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused (vt

Riigikohtu 28. oktoober 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12 kolmas lõik).

10. Apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvad kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ja toimikust ei nähtu

hageja kulusid apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas

sedastada, et hüvitatavad kulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm