2-11-32961/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-32961

Tsiviilasi

AK avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2017 määrus kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): AK

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Arina Liskmann-Getsu

Puudutatud isikud (võlausaldajad, vastustajad): Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti ning Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu), AS Eesti Krediidipank, Skanska

EMV AS ja Danske Bank AS (Eesti filiaali kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. juuni 2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

täpsustada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega, samuti täiendada

määrust otsustusega kohustusest vabastamise menetluse kulude jaotuse kohta.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Kohustustest vabastamise menetluse kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

võlgniku kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2011 määrusega kuulutati välja AK (võlgnik, kohtumenetluses

avaldaja) pankrot. Maakohus lõpetas 26. märtsi 2012 määrusega pankrotimenetluse ja algatas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas usaldusisikuks Arina

Liskmann-Getsu.

2. Võlgnik esitas 19. aprillil 2017 kohtule taotluse lõpetada tema kohustustest vabastamise

menetlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid seisu-

kohad kolm võlausaldajat viiest. Seisukoha esitajatest ei olnud vastuväiteid Eesti Vabariigil,

aga AS Eesti Krediidipank ja Danske Bank AS vaidlesid taotlusele vastu. Võlausaldajad

märkisid, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul tasunud ühtegi makset nõuete katteks ja seetõttu

tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning

kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.

4. Maakohus kuulas suuliselt ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et ei ole

kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele midagi tasunud. Tal on XXX, mis

iga aastaga suureneb ja vajab kirurgilist sekkumist. Tööotsingutega on ta tegelenud, kuulutusi

saatnud nii Eestis kui ka Venemaal. Haridusest lähtuvalt ei saa ta loomingulist tööd, vaid temalt

eeldatakse füüsilist tööd, mida ta aga ei saa terviseprobleemide tõttu teha. Terviseprobleemid

on kestnud juba 15 aastat.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus lõpetas 28. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, määras avaldada

sellekohane teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vabastada usaldusisik tema

kohustustest. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.

5.1

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 3 järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta

on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

5.2

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele

suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist

– kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske

hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

5.3

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et

võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

5.4

Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.

Võlgnik oli kogu kohustustest vabastamise menetluse aja töötu ja tal puudus vara võla-

usaldajatele maksete teostamiseks. Võlgnik ei tõendanud, et ta oleks teinud piisavaid pingutusi

mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule

ühtegi tõendit selle kohta, mida ta tegi töö otsimiseks.

3 (5)

5.5

Kuigi tervislik seisund piirab võlgnikul teatavate füüsiliste tööde tegemist, on ta

võimeline tegema mittefüüsilist tööd. Kui võlgnik oleks aktiivselt töö tegemise võimalust

otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole otsinud tööd, mis võimaldanuks

lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik

kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist.

Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole

võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse aja (viie aasta

jooksul) teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Lisaks ei ole võlgnik avaldanud teavet oma

igapäevaste kulude kohta, on vaid selgitanud, et elatub elukaaslase vahenditest. Seega on alust

arvata, et võlgnik on PankrS § 173 lg 2 kohaselt asunud varjama oma saadud tulusid ning vara.

5.6

Maakohus viitas Riigikohtu 20. juuni 2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 ja

märkis, et võlgadest vabastamise menetluse eesmärk ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning

seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on

võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik on kohustustest vabastamise võimaluse

minetanud, kui ta rikub tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust.

Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning on

kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Seega ei ole võlgnik andnud

endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused

täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve.

5.7

Kokkuvõtvalt lähtus maakohus talle esitatud teabest kohustustest vabastamise

menetluse kestel ja keeldus vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 võlgnikku vabastamast pankroti-

menetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5.8

Juhindudes PankrS § 175 lg-st 7 määras maakohus avaldada teade kohustustest

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlgnik esitas vaidlustatud määruse peale 12. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada ja esimese võimalusena teha uus määrus, millega vabastada ta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, või teise võimalusena pikendada kohustustest

vabastamise menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, mis ei ole pikem kui seitse aastat

menetluse algatamisest.

7. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus ei põhjendanud, mis alusel kujunes arvamus tulude varjamise kohta.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu, milliseid tegusid võlgnikule oma sissetulekute

varjamisena ette heidetakse. Ebaselge on, mida maakohus pidas tulude varjamiseks,

kuna võlgnik esitas andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta;

 maakohus ei arvestanud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamisel vara (kinnistud),

mida pankrotihaldur asus realiseerima ja mille arvel on osaliselt võlausaldajate nõuded

võimalik rahuldada;

 samuti jäid arvestamata tervisetõendid, mis näitavad, et võlgniku tervislik seisund ei

võimalda tal teha füüsilist tööd. Seega ei saa väita, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Võlgnik on oma võimaluste piires pingutanud

töö otsimisel, kuid sellist tööd, mis võimaldaks võlausaldajatele midagi tasuda, ei ole

kahjuks leidnud. Usaldusisik tõi aruannetes välja kõik asjaolud, mis puudutavad

võlgniku tervist ja sellega seoses töö otsimist, kuid maakohus nendega ei arvestanud.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja kaebusele

vastamiseks. Kõik võlausaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 2. augustil 2017 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja selle resolutsioon

võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise osas tuleb jätta muutmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduva TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

täpsustab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi ja teeb täiendava otsustuse

menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Maakohus tugines võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel PankrS § 175 lg 2 p-le 2,

§ 173 lg-tele 1 ja 2. Kohtul on PankrS § 175 lg 5 alusel kaalutulusõigus otsustamaks, kas

võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul mh

kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte p 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole võla-

usaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud. Võlgnik

põhjendab seda väitega, et tal ei ole õnnestunud tööd leida. Usaldusisiku aruannete kohaselt on

võlgnik usaldusisiku järelepärimistele vastanud, et tegeleb töö otsimisega nii Eestis kui ka

välismaal erinevates internetiportaalides ja tuttavate kaudu (I kd tl 188 ja 192 pöördel). Samuti

väitis võlgnik 4. mai 2017 ärakuulamisel, et ta on tööd otsinud ja kuulutusi saatnud nii siin kui

Venemaal. Võlgniku avaldatu on paljasõnaline, kuna ta ei esitanud tõendeid asjaolu kohta, et

ta ka tegelikkuses tööd on otsinud. Lisaks ei saa kuulutuste avaldamist internetiportaalides

pidada aktiivseks töö otsimiseks. Maakohus juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et vastav väide

vajab tõendamist.

Võlgnik tugineb sellele, et töö saamist raskendab tema tervislik seisund. Samas ei ole võlgnik

esitanud ühtegi tõendit, et ta on kohustustest vabastamise menetluse ajal (viie aasta jooksul)

arsti poole pöördunud. Maakohtule esitatud tervisetõenditest nähtuvalt pöördus võlgnik

tervishoiuteenuse osutaja poole alles käesoleva aasta jaanuaris. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole kohustustest vabastamise menetluse kestust ja eesmärke arvestades piisav, kui võlgnik

tõendab töö saamise takistuse üksnes selle menetluse lõppfaasis.

Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus.

Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal

tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul,

kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgnik ei ole teinud

võlausaldajatele ühtegi väljamakset ega esitanud põhistatud väiteid töö otsimise ning oma

tervisliku seisundi kohta. Võlgnikule on selgitatud 26. märtsi 2012 määruses tema kohustusi

kohustustest vabastamise menetluse ajal. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab absoluutse

keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173

lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning seega on võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

5 (5)

11. Võlgniku pankrotiavaldusest nähtuvalt (I kd tl 4) ja ajutise halduri aruande kohaselt (I kd

tl 40) võlgnikul pankrotiavalduse esitamise ajal kinnisvara puudus. Ajutine haldur on välja

toonud, et korteriomand Vilde tee 109 on võõrandatud 2003. aastal, elamumaa Aedvere 14/

Nõgikikka 5 on müüdud 2004. aastal ja korteriomandi Räime 8 müüs kohtutäitur enam-

pakkumisel 1. veebruaril 2011. Seega on ainetu võlgniku väide, et pankrotimenetluses on

haldur tema kinnisvara realiseerinud ja saadud raha arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

osaliselt rahuldada.

12. Võlgnik leiab, et kui maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, oleks kohus

pidanud võtma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse pikendamise osas PankrS § 175

lg 5¹ alusel. Kuna esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2) võlgniku kohustustest

vabastamise keeldumiseks, ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse

pikendamata jätmist.

Arvestades võlausaldajate rahuldamata nõuete summat (Harju Maakohtu 26. märtsi 2012

määrusest tulenevalt on see kokku 2 177 960,18 eurot), asjaolu, et võlgnikul töökoht puudub,

ja menetluse kestust (kohus saaks vastavalt PankrS § 175 lg-le 5¹ pikendada menetlust veel

kaheks aastaks), ei täidaks menetluse pikendamine oma eesmärki tagada võlausaldajate nõuete

arvestatav rahuldamine.

13. Maakohus tuvastas õigesti, et võlgnik rikkus kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või sellega mittetegelemise korral seda otsida. Maakohtu järeldus, et võlgnik esitas

kohtule valeandmeid, oli ennatlik ning praegusel juhul puudusid tõendid selle kohta, et võlgnik

sai tulusid, mida teadlikult kohtu eest varjas. Nimetatud seisukoht tuleb maakohtu

põhjendustest välja jätta.

14. Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult ebakorrektne oli maakohtus käsitleda

menetlusosalistena Eesti Vabariigi nimel nõuded esitanud asutusi, kellel puudub iseseisev

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 tähenduses. Riik osaleb TsMS § 220 lg 2 kohaselt

menetluses nende asutuste kaudu, kelle valitsemisalasse kuulub vastavate nõuete haldamine ja

maksmapanemine. Kirjeldatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole

vaidlustatud määruse tühistamise alus.

15. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu

kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses.

Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohustustest vabastamise menetluse kulud

jäävad vastava avalduse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku

kanda.

Kuna maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks

ei määranud, siis ei saa seda teha ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku

aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus.

16. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm