2-16-10271/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10271

Tsiviilasi

AZ hagi VK vastu võlatunnistusest tuleneva

kohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. augusti 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

11 689,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): AZ (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (apellant): VK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda VK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kaebuse elektroonilise

esitamise tõttu pole vaja seda tagastada.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda, kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

2 (4)

1. AZ (hageja) esitas 5. juulil 2016 Harju Maakohtule hagi VK (kostja) vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks. Võlgnevus koosneb põhivõlast 8 180 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisest 523,52 eurot ning hagi esitamisest edasiulatuvast viivisest 0,1% päevas.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 kostja allkirjastas 4. jaanuaril 2016 võlatunnistuse (edaspidi „võlatunnistus“), milles

tunnistab hageja ees 8 180 eurost võlgnevust;

 kostja kohustus võla tagastama kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetena (2 726 eurot

kuus) hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks perioodil 2. veebruarist kuni 1. maini 2016.

Mitteõigeaegse võlgnevuse tagastamise korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist

0,1% iga viivitatud päeva eest;

 kostja ei ole võlgnevuse tagastamiseks teinud ühtegi makset.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kostja alustas uut tegevust, mis on seotud finantskonsultatsioonidega ja finants-

turgudega. Hagejaga sai kostja tuttavaks 2015. aasta veebruaris EM kaudu. Kostja tegi

mõlemale oma äriideest presentatsiooni ja küsis neilt laenu 10 000 eurot. Hageja oli

nõus, aga soovis garantiid. Lepiti kokku, et hageja ja EM saavad müügi tulemusena

firma kaasomanikeks;

 notariaalne

tehing

toimus

24. juunil 2015,

muudatus

kanti

äriregistrisse

septembris 2015;

 hageja hakkas laenu väljaandmisega viivitama. novembris 2015 kandis hageja kostja

arvele 500 eurot ja detsembris 2015 veel 100 eurot;

 jaanuaris 2016 teatas hageja, et on nõus väljastama ainult 8 000 eurot. Kuna kostja oli

juba 600 eurot kätte saanud, leppisid pooled kokku, et kontole laekub veel 7 400 eurot.

Hageja soovis intressi väljastatud summalt 0,1% päevas;

 kostja allkirjastas võlatunnistuse, kuid raha ei ole kostja kontole laekunud. Kostja ootas

raha laekumist kuni 2017. aasta jaanuari lõpuni, siis sai aru, et koostööd ei tule. Koostöö

lõpetamiseks tegi kostja hagejale ettepaneku välja osta kostjale kuuluv osa firmast,

hageja sellega nõustus. Sularaha ei ole kostja hagejalt saanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus rahuldas 16. augusti 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis välja

kostjalt hageja kasuks 8 703,52 eurot (põhivõlg 8 180 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

523,52 eurot) ning viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 6. juulist 2016 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa.

Maakohus leidis, et arvestades hageja esitatud dokumendi sõnastust ja vormi on tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega. Dokumendile on alla kirjutanud 4. jaanuaril 2016 vaid kostja.

Hageja allkiri puudub. Seega on tegemist ühepoolse tehinguga. Kuivõrd laenuleping on

kahepoolne tehing, millele peavad alla kirjutama nii laenuandja kui laenusaaja, puudub alus

lugeda dokumenti laenulepinguks.

Kostja on kirjutanud ja allkirjastanud hageja ees võetud kohustuse maksta hagejale 8 180 eurot

perioodil 1. veebruar kuni 1. mai 2016. Kostja allkirjastatud võlatunnistust ei saa tõlgendada

kellegi teise kui kostja kohustusena hageja ees. Kostja ei ole millegagi tõendanud poolte vahel

3 (4)

laenulepingu olemasolu ega seda, et võlatunnistuses tunnustanud võlga ei ole või et see on

lõppenud.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja

esitas

vaidlustatud

otsuse

peale

15. septembril 2017

apellatsioonkaebuse

(pealkirjastatud määruskaebusena), milles palub kohtuotsuse tühistada ja uue otsusega jätta

hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kostja jääb selle juurde, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mida hageja ei täitnud. Kostja

on saanud hagejalt ainult 600 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on

tegemist sellise olukorraga.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 tulenevalt on laenuleping vähemalt kahepoolne tehing,

st laenuandja kohustus on anda laenusaajale laen üle ja võimaldada laenusaajal laenu objektiks

olevat vara kokkulepitud aja jooksul kasutada ning laenusaajal on kohustus laenuandjale laen

kokkulepitud ajaks ja tingimustel tagastada.

Võlatunnistuses on väljendatud kostja ühepoolne tahteavaldus, mida ei saa käsitleda

laenulepinguna, kuna hageja ei ole nimetatud dokumendis endale ühtegi kohtustust võtnud.

Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja tahteks oli anda deklaratiivne võlatunnistus,

mille eesmärgiks ja tulemuseks ei saa olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva

kohustuse kinnitamine. Kostja ei ole kaebuses ka osundanud, milliste maakohtule esitatud

tõendite põhjal oleks maakohus saanud teha järelduse, et pooled sõlmisid laenulepingu.

Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st

võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümber-

pööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks

tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21, ja selles viidatud 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

21-06, p 15; samuti aga hiljutisest praktikast nt 24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-

16, p 20 teine lõik). Maakohus on õigesti sedastanud, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust

täitnud, st ei tõendanud, et võlatunnistusest nähtuvat võlga ei ole. Kostja kontoväljavõte

teatavate summade laekumise kohta ei tõenda, et kostjal ei olnud niisugust kohustust, mille

täitmiseks ta võlatunnistuse koostas ja allkirjastas. Hagejal ei ole kohustust esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse dokumendi.

Võlatunnistuse sõlmimisega on kostja kinnitanud temal isiklikult lasuva kohustuse suurust ning

siduvat kohustust hageja ees. Võlatunnistusest nähtub kostja kohustus, sh selle suurus ja

täitmise tähtaeg piisava selgusega ning maakohus on need õigesti tuvastanud. Kuna kostja oma

kohustusi ei täitnud, on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud ja kostjalt hageja kasuks välja

mõistnud võlatunnistusest tulenev põhivõla 8 180 eurot ja viivise 0,1% päevas. Viivise arvutust

kostja ei vaidlusta.

7. Ringkonnakohus hindas kõiki kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt

rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud

menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega,

4 (4)

jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna

perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.

Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja

ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest

ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kostja väidetele.

Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka

kaebeõigus.

8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna hagi

rahuldati.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning

ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

9. TsMS § 638 lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Käesolevas asjas esitas kostja

kaebuse elektrooniliselt, mistõttu ei ole seda vaja tagastada. See ei mõjuta eelviidatud tagajärje

saabumist.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm