2-17-102598/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-102598

Tsiviilasi

Capital Inkasso OÜ hagi RIITO Ehituse AS-i vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

442 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825),

lepinguline esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov

Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308),

seaduslik esindaja Xxxx, lepingulised esindajad Kuldar

Kirt ja Madis Truber

Kohtuistungi toimumise aeg

19.09.2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov

kostja esindajad Kuldar Kirt ja Madis Truber

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RIITO Ehituse AS-ilt Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 350 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 37,96 eurot ja alates 30.09.2017 viivis

protsendina tasumata põhinõude summalt (350 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta RIITO Ehituse AS-i kanda.

4. Määrata kindlaks Capital Inkasso OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista RIITO Ehituse AS-ilt Capital Inkasso OÜ kasuks välja

menetluskulud 442 eurot.

5. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb RIITO Ehituse

AS-il Capital Inkasso OÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(442 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (29.09.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Capital Inkasso OÜ on 10.02.2017 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse RIITO Ehituse AS-i vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas

21.03.2017 maakohtule hagi RIITO Ehituse AS-i (kostja) vastu võlgnevuse summas 350 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 24 eurot, sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja

sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Puhas OÜ ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt Puhas OÜ

osutas kostjale ehitusjärgset puhastusteenust Merivälja kooli objektil kuupäevadel 26.09.2016,

03.10.2016, 04.10.2016 ja 12.10.2016. Tööde teostamine lepiti kokku nii telefoni kui ka e-kirja

teel. Kokku lepiti tunnihinnas 15 eurot, millele lisandub käibemaks ning edasi-tagasi sõit

objektile korra kohta 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Puhas OÜ on kostjale 14.10.2016

esitanud arve nr 667 summas 1380 eurot, millest on tasumata 350 eurot. Puhas OÜ loovutas

oma nõude kostja vastu hagejale.

2016. a detsembris lubas kostja tasuda tasumata summa kahes jaos. Hageja arvates ei ole kostja

arvet tasunud tulenevalt majanduslikust olukorrast. Hageja leiab, et täitmisega hilinemine,

millega kostja hinna alandamist põhistab, ei saa võlaõigusseaduse (VÕS) §112 lg-st 1 tulenevalt

olla hinna alandamise põhjuseks. Samas ei nõustu hageja kostjaga, et Puhas OÜ ei teostanud

töid piisavalt kiiresti. Puudub põhjuslik seos kostjale esitatud leppetrahvi ja Puhas OÜ teenuste

osutamise vahel.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal puudub 350 euro ulatuses nõue kostja vastu.

Puhas OÜ poolt arvestatud sõidukulu 120 euro kohta puudus poolte vahel kokkulepe. Lisaks ei

vasta Puhas OÜ poolt arvestatud töötunnid teostatud töö mahule, nende hulka on ilmselt

arvestatud tööpaika ja sealt tagasisõidu aeg hinnanguliselt 8 tundi. Teenuse tellimisel oli kostja

huviks tööde kiire teostamine seoses objekti üleandmise kiireloomulisusega. Objekti ei

suudetud sh ka Puhas OÜ poolt teostatud koristustööde venimise tõttu tähtaegselt üle anda ning

kostjale kaasnes sellega leppetrahv. Kostja leiab, et Puhas OÜ vastutab proportsionaalselt tema

osavõtul tekkinud kahju eest. Proportsionaalne ja põhjendatud on nõue hageja vastu summas

350 eurot, mis moodustab 1,2 % kostjale määratud leppetrahvi summast. Seega tasaarvestab

kostja VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel hageja nõude summas 350 eurot kostja nõudega hageja

vastu summas 350 eurot. Alternatiivselt alandab kostja hageja poolt kohustuse täitmise eest

tasumisele kuuluvat hinda 240 euro võrra.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p-de

1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et nõude loovutaja ja kostja vahel on sõlmitud

ehitusjärgse koristuse leping Merivälja kooli objektil. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja

ja Puhas OÜ leppisid kokku, et teenuse osutamise tasu on 15 eurot/tund (käibemaksuta) ja

objektile sõit 30 eurot/kord (käibemaksuta). Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja Xxxx’u

ütlustega (tl 105-106).

5. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja

tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohu hinnangul on kostja Puhas OÜ

teostatud tööd vastu võtnud, sest kostja ise on objekti tellijale üle andnud 03.11.2016 aktiga (tl

65). Kostjale on teostatud tööde eest esitatud arve nr 6771 summas 1380 eurot (käibemaksuga),

millest kostja on Puhas OÜ-le tasunud 15.12.2016 680 eurot ja 05.01.2017 350 eurot (tl 27-29).

Kostja on jätnud tasumata 350 eurot. Puhas OÜ on nimetatud nõude koos viivisenõudega

loovutanud hagejale (VÕS § 164, tl 30).

6. Esmalt leiab kostja, et nõue sõidukulude 120 euro (käibemaksuta) ja 8 töötunni osas (8 x 15)

on tõendamata. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et arvel nr 6771 kajastatud tööde maht

ja hind vastab kokkuleppele ja teostatud tööde mahule. Tunnistaja Xxxx’u ütlustega on

tõendatud, et teenuse tunnihind oli 15 eurot (käibemaksuta) ning sõidukulu 30 eurot kord

(käibemaksuta). Elektronkirjavahetusest nähtub, et igakordselt lepiti eraldi kokku, millal saab

objektil puhastustöid teostada ning kuna kõik ehitustööd ei olnud lõpetatud, tuli objektile minna

puhastama neljal korral 26.09, 03.10, 04.10 ja 12.10 (tl 49, 51, 53, 54, tunnistaja Xxxx’u

ütlused). Tunnistaja Xxxx kinnitab, et kajastatud töötunnid on reaalselt kohapeal tehtud

puhastusteenuse eest. Objektil tuli tunnistaja ütluste kohaselt käia mitu korda, sest ehitustööd

olid lõpetamata ja korraga ei saanud kõiki ruume koristada. Seega on tõendatud, et

puhastusteenuse osutamiseks käis Puhas OÜ objektil neljal korral kokku 68,66 tundi.

7. Järgnevalt leiab kostja, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestuse tulemusel (VÕS § 186 p 2).

Kostja on menetluses teinud tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197, § 198). Kohtul tuleb tuvastada,

kas kostjal on nõue Puhas OÜ vastu. Esmane nõude eeldus on, et Puhas OÜ on lepingut

rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115). Kahju peab olema põhjuslikus seoses Puhas OÜ

tegevusega ning ettenähtav (VÕS § 127 lg 3, 4).

Kostja tasaarvestuseks esitatud kahju hüvitamise nõue tuleneb sellest, et objekt anti tellijale

Tallinna Haridusamet üle hilinenult ning kostja pidi maksma tähtaja ületamise eest leppetrahvi

29 620,05 eurot (tl 65, 67). Kostja leiab, et Puhas OÜ osa sellest on 1,2%.

8. Kostja heidab Puhas OÜ-le ette, et töid ei teostatud tähtaegselt. Kostja kohustus on lepingu

rikkumist tõendada (kohtu 17.05.2017 selgituskiri, tl 73). Kohtu hinnangul on kostja väited

paljasõnalised, et Puhas OÜ ei suutnud vaatamata korduvatele väljakutsetele puhastustöid

kostja soovitud ajal teostada ega lõpetada. Esiteks märgib kohus, et nimetatud väide ei haaku

teiste asjas esitatud tõenditega. Ehitustööde teostamise tähtajaks oli 31.08.2016, kuid kostja

tellimusel sai Puhas OÜ teostas objektil puhastustöid septembris ja oktoobris (tl 65, 67).

Tunnistaja Xxxx’u ütlused haakuvad pooltevahelise kirjavahetusega, millest tulenevalt sõltus

puhastusteenuse osutamine ehitustööde valmimisest. Ühtegi pretensiooni ei ole Puhas OÜ-le

seoses teenuste osutamisega esitatud (tunnistaja Xxxx’u ütlused). Elektronkirjavahetusest

nähtub, et koristusteenus telliti kohe pärast ehitustööde lõppemist ning ühestki tõendist ei nähtu,

et Puhas OÜ oleks teenuse osutamisega venitanud või osutanud mittenõuetekohast teenust (vt

xxxx 29.09.2016, 06.10.2016, 01.11.2016 elektronkirjad, tl 49, 51, 53, 54). Eeltoodust

tulenevalt ei saa kostjal olla nõuet Puhas OÜ vastu, mida saaks tasaarvestada.

9. Järgnevalt on kostja teinud menetluses hinna alandamise avalduse (VÕS § 112 lg 1, 2). Kostja

alandab hinda 240 euro võrra, mis on 17,4% kohase ja mittekohase täitmise väärtuse suhe.

Hinna alandamise eelduseks on, et teine lepingupool on lepingut rikkunud ning vastu võetakse

mittekohane täitmine. Kohus on eelnevalt p-s 8 tuvastanud, et Puhas OÜ ei ole lepingut

rikkunud. Kostja ei ole hinna alandamise eeldusi tõendanud. Lisaks sellele ei ole kostja

tõendanud mittekohase täitmise väärtust (vt kohtu 17.05.2017 elektronkiri, tl 73).

10. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokkulepitud tasust maksmata osa 350 eurot. Hageja

viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel ja

kuulub rahuldamisele. Seisuga 29.09.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 37,96 eurot.

Hageja nõue 40 eurot sissenõudmisulude hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

VÕS § 113¹ lg 1 alusel rahuldamisele.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust (tl 104).

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 796,50 eurot.

Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on

käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

14. Hageja esindajaks on advokaat, mistõttu peab kohus tunnitasu 135 eurot advokaadist esindaja

puhul põhjendatuks.

Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

ajakulu üle paisutatud. Kuid kuna esindaja kulud ületavad tsiviilasja hinda, siis kohus piirdub

menetluskulude suuruse määramisel hagihinnast ning ajakulu eraldi ei hinda. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb

arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, sest

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid

tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmise. Tegemist ei ole eriliselt

keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb piirata menetluskulude

suurust tsiviilasja hinnaga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 442 eurot

(riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 342 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb

menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).

15. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik