1-09-4485/1 · 1-09-4485/1 · Tartu Ringkonnakohus

- 1 -

1-09-4485

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-4485 (07244000237) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. aprilli 2009 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava J.D apellatsioon RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

Jätta süüdistatava J.D apellatsioon

Viru Maakohtu 30. aprilli 2009 otsusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse kümne

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 30.04.2009 otsusega lühimenetluses mõisteti J.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus 2 kuud jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

- 2 - KarS §74 lg 3 alusel määrati katseajaks 18 kuud.

KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel määrati, et Viru Maakohtu 09.01.2007 otsusega J.D-le mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni viiakse täide iseseisvalt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati J.D-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Maakohus arutas J.D-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema:

- isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 13.01.2007 kella 22.40 ajal Kohtla vallas Ida-Virumaal Kohtla-Järve – Kukruse tee 1. km-l taas sõiduautot Audi 80 (registrimärgiga XXX ) alkoholijoobes.

Maakohtus tunnistas J.D ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus leiab, et rahalise karistuse, kui kõige kergema karistuse määramine J.D-le ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. Väärtegude toimepanemise eest on teda

korduvalt karistatud rahatrahvidega kogusummas 30 060 krooni, millest tasutud on vaid 5160 krooni. Kuigi süüdistatav on käesolevaks ajaks asunud tööle, ei anna see alust temale

rahalise karistuse mõistmiseks, kuna tasumata rahaliste karistuste kogusumma on suur.

Samuti ei avalda rahalise karistuse mõistmine J.D-le mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi süütegusid toime panemast.

Süüdistatava J.D karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse,

võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste

võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (Riigikohtu 18.06.2007 otsus nr 3-1-1-24-07).

Eeltoodu alusel ei nõustu maakohus prokuröri abi pakutud karistuse liigiga ja leiab, et J.D

tuleb karistada vangistusega, mis ei ole sanktsiooni määra arvestades suur. Maakohus leidis, et J.D-le tuleb mõista vangistus 3 kuud, mis kuulub KrMS § 238 lg

2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks tuleb J.D-le mõista vangistus 2 kuud.

Maakohus leidis, et karistus 2 kuud vangistust tuleb KarS § 74 lg 1 alusel jätta tingimisi

täielikult kohaldamata koos J.D allutamisega katseajaks käitumiskontrollile koos

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmisega. Katseaja pikkuseks tuleb määrata minimaalseim KarS § 74 lg 3 sätestatud katseaja pikkus, s.o 18 kuud.

KarS § 65 lg 2 järgi kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

- 3 -

Eeltoodu alusel tuleb mõistetud karistusele liita Viru Maakohtu 09.01.2007 otsusega mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o 10 000 krooni. Kuna tegemist on eriliigiliste karistustega, kuuluvad need KarS § 64 lg 2 järgi täideviimisele iseseisvalt.

KarS § 50 lg 1 p 1 mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu

liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Riigikohus on 20.05.2003 määruses nr 3-1-1-69-03 märkinud, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 alusel ära

võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.

Maakohus leidis, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Maakohtu istungil kaitsja poolt viidatud asjaolu, et süüdistatav elab ühes linnaosas ja käib tööl teises

linnaosas, kusjuures tööpäev algab vahetusest olenevalt kell 7 ja lõpeb kell 21, ei ole selline erandlik asjaolu. Nagu nähtub süüdistatava poolt nimetatud elukoha aadressist, elab

ta Sõpruse tänaval ja töötab Iidlas asuvas kaupluses. Tegemist on küll kahe erineva linnajaoga, kuid need paiknevad sedavõrd lähestikku, et võimalusel saab liikuda ka jalgsi. Samuti ei ole õige kaitsja kinnitus, et hommikul kell 7 ja õhtul kell 21 ei liigu Kohtla-Järve linnas ühistransport.

Kuna muid asjaolusid peale töölkäimise võimatuse ilma isikliku sõiduautota, ei ole kaitsja ja süüdistatav kui erandlikke välja toonud, kuulub lisakaristus antud asjas kohaldamisele.

Kaitsja taotlus lisakaristuse tähtaja vähendamiseks ühe kolmandiku võrra analoogselt põhikaristusega KrMS § 238 lg 2 alusel, tuleb jätta rahuldamata, kuna seaduslikud alused selleks puuduvad.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

J.D esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks osas ning palub jätta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata.

Määruskaebuse järgi on tema sissetulekuks kaupluses Maxima saadav palk ning tööle jõudmiseks kasutab ta sõidukit, kuna teisiti ta tööle lihtsalt ei jõua. J.D tunnistas oma süüd täielikult, temale tehti alkoholivastane lõikus, et ta enam ei tohiks alkoholi tarvitada, kuid ikka jäi juhiloast ilma.

J.D lubas toimetada elukaaslase vajadusel Tartu Ülikooli kliinikusse raviarsti vastuvõtule. Kliinik asub nende elukohast ligi 140 km kaugusel. Ilma sõiduki kasutamiseta on visiidid arsti juurde ja ravi saamise võimalus raskendatud.

Maakohus ei selgitanud, miks ei vähendatud lisakaristuse aega, kui põhikaristust vähendati 1/3 võrra, kuna tegemist oli lühimenetlusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Maakohus viitab otsuse õigustatult väljakujunenud kohtupraktikale (vt Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-1-1-69-03), mille kohaselt KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult

- 4 - tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt J.D puhul

selliseid asjaolusid ei esine ja ka apellatsiooni põhjendustest ei nähtu asjaolusid, mida saaks pidada erandlikeks.

J.D puhul on tegemist isikuga, kes kangekaelselt ei soovi arvestada kehtestatud liikluskorraga ja sellega ei ohusta ta mitte ainult enda elu ja tervist, vaid ka nende oma, kes liikluskorda austavad ja käituvad liikluses õiguskuulekalt

Meie teedel väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib J.D taoliste liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda teenib ka süüdistatavale mõistetud ja maakohtu poolt veenvalt põhistatud lisakaristuse mõistmine.

KrMS § 328 lg 2 kohaselt, süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Siit ka vastus määruskaebuses taotletud selgitusele, mis põhjusel ei saa vähendada sõiduki juhtimise õiguse, kui lisakaristuse, äravõtmise aega.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar