2-16-18431/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-18431

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2017, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

VP hagi Osaühingu BRISKO vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Harju Maakohtu 31.01.2017 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VP (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: Osaühing BRISKO (registrikood 10381701)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. VP (hageja) esitas 07.12.2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingult BRISKO (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2. 15.12.2016 ja 27.12.2016 määrustega jättis maakohus hagi käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus leidis, et hageja esitatud asjaolud ning nõue ei ole selged.

3. Hageja täpsustas korduvalt hagi. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu sõiduki Mercedes SL 107 remonditööde teostamiseks. Selleks andis hageja kostjale üle kaks sõiduautot, millest üks oli remonditav sõiduk ja teine varuosadeks mõeldud doonorauto. Hageja tasus kostjale ettemaksu 2800 eurot. Kostja ei teinud töid nõuetekohaselt ning auto ei ole töökorras. Lisaks seisis sõiduk pikka aega väliparklas ja oli hooldamata. Seetõttu on remonditav sõiduk kaotanud oma turuväärtusest (20 000 eurot) ca

10 %, s.o 2000 eurot.

4. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 4800 eurot (ettemaks 2800 eurot ja sõiduki väärtuse vähenemine 2000 eurot) ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2016. Hagiavalduse tekstis märkis hageja, et hagihinna sisse kuulub ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

5. 31.01.2017 määrusega keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas hagi koos lisadega esitajale.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Kohus on jätnud hagi kahel korral käiguta, kuivõrd nõude kujunemine ja asjaolud polnud hagiavalduses esitatud selgelt. Kohus on kahel korral juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kahju tekkimise asjaolud, suurus ja kujunemine peab olema selgelt esile toodud hagiavalduses. Kohus on selgitanud varasemalt hagejale, et tekkinud kahju suuruse tõendamiskoormis lasub nõude esitajal. Seega on hageja kohustus tõendada, millise konkreetse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tekkis kahju ja milles kahju väljendus. Hageja on alles 02.01.2017 avalduses selgitanud, et hagi esemeks on ainult taastatava autoga seotud kahju. Siiski, vaatamata kohtu nõudele, pole hageja suutnud ka taastatava auto puhul selgelt välja tuua, millistest konkreetsetest vaegtöödest ja puudustest kahju on tekkinud. Hageja on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et väärtuse langus on iga-aastaselt 10%. Üldsõnalised viited ebakvaliteetsele tööle ja mittenõuetekohasele hoidmisele ei taga nõude selgust. Nõutav kahjusumma oleks antud juhul tuvastatav konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumusega. Hageja pole kõrvaldanud hagiavaldusest kohtu poolt näidatud puudusi kahel korral ning selle tõttu on jätkuvalt hageja nõue ebaselge.

Määruskaebus

7. Hageja esitas 15.02.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Hageja on seisukohal, et tema on kohtu korraldust nõuetekohaselt täitnud 21.12.2016 ja 22.12.2016 menetlusdokumentidega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-135-13 kohaselt peab maakohus enne haginõude tõendatuse üle otsustamist kontrollima, kas hagi asjaolude alusel oli hageja õiguste rikkumine võimalik. Maakohus pole sellisel viisil käitunud. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid. Vaidlustatud lahendis asus maakohus aga hageja poolt esitatud tõendeid hindama. Juhul, kui hagiavalduse terviktekst oli puudulik, tuli kohtul võimaldada hagejale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte lahendada menetlusse võtmisel ka hageja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi.

Vastus määruskaebusele

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik

10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 23.05.2017 TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel seetõttu, et hageja pole kõrvaldanud hagiavalduses kohtu poolt näidatud puudusi. Maakohus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud TsMS § 371 lg 2 p-le 2, mistõttu on asjakohatud hageja väited kohtu poolt TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ebaõigest kohaldamisest.

13. Põhjendatud on siiski määruskaebuses osundatu, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saanud maakohus tegeleda küsimusega, kas nõue on tõendatud. Seetõttu ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust maakohtu selgitustel hagejal lasuvast kahju suuruse tõendamiskoormisest ega vaidlustatud määruses märgitul, et nõutav kahjusumma oleks tuvastatav konkreetsete puuduste kõrvaldamise maksumusega. Asjaolu, kas hagiavalduses nõutud kahju ja selle suurus osutub tõendatuks, kuulub väljaselgitamisele vaidluse sisulisel lahendamisel ega kuulu hindamisele hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse asjaolud ning nõude kujunemine on niivõrd ebaselged, et hagiavaldust ei ole võimalik menetleda. Kuigi hageja on mitmel korral hagiavaldust muutnud, on kokkuvõttes võimalik siiski aru saada, et hageja soovib kahjuhüvitisena ettemaksu summas 2800 eurot hüvitamist, kuna ta leiab, et kostja ei ole täitnud lepingut nõuetekohaselt. Sealjuures on hageja üles loetlenud ka konkreetsed puudused. Samuti nõuab hageja kostjalt 2000 eurot remonditava sõiduki väärtuse vähenemise eest, kuna see seisis pikka aega väliparklas ja oli hooldamata. Lisaks nõuab hageja viivist. Hagiavaldusest ei selgu küll üheselt, kas hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kuid see ei anna alust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

15. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3). Seega ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid. Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu