1-15-1167/112 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 28.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1167 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu M.A, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla; elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 27.08.2014 27.08.2018 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.09.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega M.A vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile ja saata Viru Vanglale, M.A-le.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

.

2

Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega lühimenetluse korras tunnistati M.A (endise nimega Vladimir Rezanov)

süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9, § 213 lg 1, § 200 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi

ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega raskeima karistuse suurendamise teel mõistis kohus talle

karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.08.2014.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist , ei toeta kinnipeetava elektroonilise valve alla.

Prokuröri seisukoht

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toeta M.A vangistusest vabastamist. Prokuratuur ei ennetähtaegset nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega M.A kohta.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, olla koos oma lähedastega, neid aidata, oma elu korda seada, elus midagi saavutada. Töökoht on olemas,

firma tegeleb ehitustöödega üle Eesti, hakkab santehnilisi töid tegema, on selles firmas varem töötanud. Selgitas, et varasemalt ta isegi ei mõelnud uut elu elama hakata, aga nüüd ei taha enam oma elu raisata ja tahab kriminaalse minevikuga lõpparve teha. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ja seetõttu ka kartseris viibimist jaatas. Oma sõnul tarvitas narkootikume viimati 2014.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu

,

leiab, et isik . Kinnipeetavat on ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei

ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Kuritegude toimepanemise viis on sarnane, tegemist on varavastaste

kuritegudega. Soodusteguriks on kuritegelik käitumine, soovimatus muuta oma elustiili ja narkootikumide tarvitamine . ning eesmärgiks majandusliku kasu saamine

Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid

reegleid, kuna tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et

distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamised viitavad le korrarikkumisele tõsisemate

vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristust

te e olemasolu veelgi süvendab kahtlust

kinnipeetava võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B1-tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi g ning on töötanud vangla majandus ja tootmistööl. Eluviisitreenin -

3

Ka on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht vanemate juures, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja mas. M.A-le on vabanemise vajalikud nõusolekud on ole korral garanteeritud ka t xxxx., mis on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist öökoht

lähtudes arvestades asjaoluga, et isik on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majandusliku toimetuleku seisukohast on aga negatiivselt oluline a Positiivsena saab hinnata sjaolu, et isikul on tasumata nõudeid summas 9740,59 eurot. veel asjaolu, et isikut on venn vabaduses ootamas lähedased vanemate, a ja õdede näol, kellega on suhted väidetavalt head ning toetavad ja vanemad on valmis kinnipeetavat igati aitama. Samas

ei saa aga märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka tema vend ning kuna enamus kuritegusid on toime pandud grupis, siis järelikult on M.A negatiivses suunas mõjutatav.

Kinnipeetaval on diagnoostitud narkosõltuvus, mida isik ise ei tunnista. Vanglas on ta läbinud

sõltuvusravi. Sellest hoolimata tuleb aga olukorda, kui tekib tagasilangus ning isik ei suuda

vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, hinnata uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina.

Vangla hinnangul on M.A süstemaatiline õigusrikkuja, kes eitab oma probleeme, raskuste

tekkimisel valib kriminaalse lahenduse, arvestab vaid oma vajadusi ning eesmärkide

saavutamiseks võib kasutada vägivalda (vägivaldselt on isik käitunud korduvalt), ametnikega teeb koostööd vaid omadel eesmärkidel. Ka on isik varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo. On põgenenud v

ahi alt arestimajast lüües arestimaja töötajale mitu ko kaga vastu nägu tekitades viimasele rda rusi kehavigastusi.

Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased

olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest või soovist

piisaks tema kuritegeliku

käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu

sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta

jooksul 65% , mis on keskmisest oluliselt ja vägivaldse kuriteo kordumise tõenäosuseks 45% kõrgem näitaja.

Eeltoodust tulenevalt ning teiste inimeste tervise ja vara kaitseks M.A jätab kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 28. septembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on M.A poolt uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45% ning et need on keskmisest oluliselt kõrgemad näitajad.

4

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta rahuldamata M.A taotlus riigi õigusabi saamiseks.

28.09.2017 kohtumäärus 1-15-1167 jõustus 16. detsembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent