1-16-7795/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla esitas 16.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.M on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 394 tudi 18 kuu jooksul koos allutamisega käitumiskontrollile ning kohustusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.
Legislator headnote
AI generated1-16-7795/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: D.M on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 394 tudi 18 kuu jooksul koos allutamisega käitumiskontrollile ning kohustusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
28. septembril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-7795 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,
Olga Nõmmemees Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtua si
Viru Vangla materjalid tingimisi enne D.M ´i
tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu
Kaitsja
D.M , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas D.M Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2017 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta D.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.
Rahuldada kaitsja, advokaat taotlus i D.M D.M ´ le riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot.
Välja mõista D.M´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.
D.M ´ uda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse il tas jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Mak 99916700064946 sekorraldusele märkida viitenumber
ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2(4) Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Tallinna Vangla esitas 16.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.M on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS §
Harju Maakohtu 14.09.2016
järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2; KarS § 68 lg 1; § 65 lg 2
1 kuu 4 päeva alusel 1 aasta
vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 394 tudi 18 kuu jooksul koos allutamisega käitumiskontrollile ning kohustusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.
Harju Maakohtu 13.02.2017 määrusega pöörati täitmisele D.M-ile mõistetud osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 03.02.2017 3.02.2018 ja lõpp 1
D.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.
Kinnipidamisasutusest D.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et
süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ed kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava endine abikaasa, kes on nõus D.M-i elama asumisega nimetatud korterisse, kuna tegelikult jäi korter pärast lahutust Korter vastab D.M-ile , kuid see pole veel ümber vormistatud.
elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isikul on keskharidus ja keevitaja eriala, omab ka ehitusalaseid oskusi santehnikuja elektrikuna. Isik on vanaduspensionär.
soovib jätkata töötamist. viimati töötas mitteametlikult keevitajana. vangistuses töötas teise kinnipeetava sanitar-hooldajana. Tasumata pole, vabanemisfondis xxx eurot. rahalisi nõudeid
Tema oodus vad endine abikaasa xx ning xx - lähivõrgustiku m ta , tütar, kes elab elavad õed
vennad. tarvitas alkoholi harva. Samas korduvalt pannud toime joobes Enda sõnul
mootrosõiduki juhtimise Isik käitub impulsiivselt. Kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid .
tehes varasemast õppida. Ei lahenda probleeme sihipäraselt, tarvitades alkoholi mõtlemata tagajärgedele. Sõltuvusprobleemiga tegelemine on jäänud pinnapealseks ja motivatsioon vähene, millest tulenevalt risk joobes juhtimise toimepanekuks olemas. Kriminaalkorras karistatud 4 korda, vangistuses viibib teist korda. On olnud kriminaalhooldusel, viimane karistus pöörati täitmisele. Isikul on enda sõnul soov muutuda ja arvab, et suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid seni ei ole käitumislikud sammud toetanud tema sõnasid.
Väidetavalt müüs enda auto ja ei soovi ka juhilubasid pikendada, et hoiduda edaspidi probleemidest sõiduki juhtimisel. eo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on Uue kurit 10% 23%. , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on
Vangla toetab D.M-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, mis kuulub tema endisele abikaasale, kuid abielulahutusega ning vara jagamisega kuulub korter temale, kuid pole veel dokumente vormistanud. Korteris hakkab elam . Korter a üksi
vastab elektroonilise ele. Kinnipeetav on xxx. Endine valveseadme paigaldamise nõuet abikaasa on nõus ka pärast D.M-i
vangistusest vabanemist tasuma korterikulusid.
3(4)
V a
arasem katseaja läbis. Viimasel katseajal ei teinud üldkasulikku tööd ja ei ilmunud reg
istreerimisele, karistus pöörati täitmisele.
D.M taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on
e vabastamisega elektr . nõus isiku ennetähtaegs oonilise järelevalve alla
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et prokuröri D.M tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamise usest vabastamata. Kohtu ga tingimisi enne tähtaega vangist hinnangul on
istusest vabastamine . süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata
KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab
taotluse läbiv arvesse kõik süüdlase tema käitumise aatamisel isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja xxx, samuti soovib lisa teenida.
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama aadressile asub xxx. Korteri hakkab ta s
elama üksi. Lahutas 1 aasta tagasi ning vara jagamisega jäi korter tema, kuigi dokumendid pole veel vormistatud.
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu kannab täitmisele pööratud puhul, kes
karistu , ei ole kohtul alust arvata, et st, kuna ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Materjadest nähtub, et isikul on alkoholi tarvitamise probleemid, mida ise ei tunnista, kuid samas on väidetavalt maha müünud sõiduauto, et ei saaks selle juhtimise eest joobeseisundis taas karistada.
Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue
4(4) kuriteo toimepanemise riski. Kuna eelmine kriminaalhooldus kukkus läbi ja karistus pöörati täitmisele, siis ei näe kohus põhjust anda käesoleval ajal D.M-ile veel üks võimalus kriminaalhoolduse läbimiseks.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 13.02.2018
5 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides . ja käia tööl
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu
D.M-i määrusega täitmisele pööratud temale Harju Maakohtu 13.02.2017
vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/ Kohtunik Larissa Prokopenko