1-17-7577/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7577 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Dmitry Keller süüdistuses KarS § 188 lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. augusti 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kabuse liik Süüdistatav Dmitri Keller (isikukood 38509283714), määruskaebus

RESOLUTSIOON Dmitri Kelleri määruskaebus Viru Maakohtu 22. augustist 2017. a otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohus 22. augusti 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Dmitri Kelleri süüdi ja karistas teda KarS § 188 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu ja § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis D. Kelleri liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. D. Kelleri karistuse algust luges maakohus alates 17. aprillist 2017. a. KarS § 831 lg 1, § 84 alusel konfiskeeris kohus D. Kellerilt äravõetud sularaha 131,25 eurot. Maakohus mõistis süüdistatavalt riigituludesse välja ka menetluskulud: sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 3024 eurot ja arstiliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu 95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et D. Kelleril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

D. Keller esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse. D. Keller palub tühistada kohtuotsuse temalt menetluskulude välja mõistmise osas ja teha uue otsustuse, millega vähendada temalt välja mõistetavat menetluskulu selliselt, et jätta pool ekspertiisikulust (1512 eurot) riigi kanda. D. Keller märgib, et kogu menetluskulu 4294 eurot on uskumatult suur summa. Ta ei suudaks maksta seda ka kogu vangistusaja jooksul. Vabaduses on tal vaid ema, kes tema eest maksta aga ei saaks. Kui ta vabadusse pääseb, siis saab tal olema raske töökohta leida või isegi kui ta tööd saab, siis on sellise suure summa tasumine võimatu. Võib-olla saaks ta 4294 eurot tasuda vabaduses 5 aasta jooksul.

2 KrMS § 180 lg 3 võimaldab jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Seega esineb seaduslik alus temalt välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Viru Maakohtu otsus on tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Samas teeb KrMS § 189 lg 3 koostoimes § 191 lg-ga 1 üldreeglist, mille kohaselt on maakohtu otsus vaidlustatav vaid apellatsiooni korras, erandi ning lubab vaidlustada kohtuotsuses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (st määruskaebemenetluses) (Riigikohtu määrus 11. veebruarist 2016. a nr 3-1-1-7-16, p 5.1).

Alates 29. märtsist 2015. a kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. See tähendab aga seda, et KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang rakendub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (juba osundatud Riigikohtu määrus nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Ehk teisisõnu öelduna peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis või määruskaebuses kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele.

KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu määrus 11. veebruarist 2016. a nr 3-1-1-7-16, p 5.1).

Käesoleval juhul esitas D. Keller Viru Maakohtu 22. augusti 2017. a otsuse peale määruskaebuse. Kaebuses palub ta jätta osa temalt kohtuotsusega välja menetluskuludest riigi kanda, kuna ta ei jõua kogu summat tasuda. Ringkonnakohus leiab, et küsimus sellest, kas osa menetluskulust tulnuks jätta süüdistatava puuduliku maksevõime tõttu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, väljub käesoleva määruskaebemenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele ega ka minetusele materiaalõiguslikes küsimustes D. Keller viidanud ei ole. Neid ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Kriminaalasja toimiku pinnalt selgusid järgmised asjaolud.

10. augustil 2017. a sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja Tatjana Golovanova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur kirjaliku kokkuleppe, milles leppisid kokku D. Kelleri süüditunnistamises KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning temale karistuse mõistmises. Samuti selles, et D. Kellerilt konfiskeeritakse KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel sularaha 131,25 eurot. Kokkuleppele jõuti selleski, et D. Keller kohustub tasuma menetluskulud sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 3024 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest 95 eurot ning seda KrMS § 180 lg 1 alusel ositi 1 aasta jooksul. Kokkulepe on allkirjastatud.

Viru Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikul kohtuistungil 22. augustil 2017. a. Istungiprotokollist selguvalt kinnitas D. Keller kohtule vastates, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkuleppe sõlmitud kujul ka kinnitas. Muuhulgas mõistis kohus otsusega D. Kellerilt välja menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses. Ehk siis mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga ei esine. Kokkuleppe allkirjastamisega ning

3 kohtuistungil sellega nõustumisega võttis D. Keller endale kohustuse menetluskulude tasumiseks ja jäi ühtlasi ilma võimalusest vaidlustada kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel.

Süüdistatava määruskaebus jääb ringkonnakohtus seega läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus D. Kelleri määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle temale.

/allkiri/

Aarne Sarjas kohtunik