2-16-8192/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata apellandi poolt esitatud tõendi juurdevõtmise taotlus ja Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Legislator headnote
AI generated2-16-8192/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud tõendi juurdevõtmise taotlus ja Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-16-8192
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.09.2017.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8192
Tsiviilasi
Vinkli Tööstuspark OÜ hagi Osaühingu FÜLLIIT vastu kostja
kohustamiseks kinnistu kasutamiseks kasutuskorra
kokkuleppe järgi, kaasomandis hoone esialgse olukorra
taastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Osaühingu FÜLLIIT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
11 761,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Vinkli
Tööstuspark OÜ (registrikood 12739762), tehinguline
esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko Vaske
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing FÜLLIIT
(registrikood 10115715), tehinguline esindaja Enn Talp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Harju Maakohtu 12.04.2017.a otsus jätta muutmata.
2. Osaühingu FÜLLIIT apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud tõendi juurdevõtmise taotlus ja
eemaldada tõend toimikust.
4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.
27.06.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat kasutama
kaasomandis olevat kinnistut Vinkli tn 13 Tallinn (kinnistu nr 2495601) seaduse ning
kaasomandi kasutuskorra kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse ning ainukasutusse
kuuluvate alade kasutamisest, sealhulgas selliselt, et kostja lõpetab autode parkimise hageja
ainukasutuses oleval alal ning eemaldab hageja ainukasutuses olevalt alalt kostjale kuuluvad
rajatised (elektriautode laadimise post ning seda ühendavad kaablid). Hageja palus ka
kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone esialgne olukord, eemaldades
kaasomandisse kuuluvalt kinnistult Vinkli tn 13, Tallinn, kaasomaniku nõusolekuta hoone
fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldis; elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone
välisfassaadi. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3700 eurot ja viivis
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitiselt
3700 eurot alates kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju väljamõistmise kohta
tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja palus
menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja suurendas 30.08.2016.a esitatud seisukohas
kahjuhüvitise nõuet 709 euro võrra ja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 4409 eurot.
Hagiavalduse kohaselt asub Vinkli tn 13, Tallinn kaasomandisse kuuluv kinnistu, millest
35/45 mõttelist osa kuulub kostjale ning 10/45 mõttelist osa kuulub hagejale. Kaasomandisse
kuuluva kinnistu suhtes on 09.11.2010.a sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe.
Kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.1 kohaselt on hagejal õigus kasutada kaasomandis oleva
hoone esimest ja teist korrust ning kasutuskorra kokkulepe punkti 9.1.2 kohaselt on kostjal
õigus kasutada hoone kolmandat ja neljandat korrust. Kasutuskorra kokkuleppega on
reguleeritud ka hoonet ümbritsev ala, mille kohaselt on hagejal õigus kasutada hoovis roosaga
piiritletud ala ning kostjal on õigus kasutada kollasega piiritletud ala. Kostja rikub pidevalt
kasutuskorra kokkulepet ning pargib pidevalt oma töötajate autosid piirkonnas, mille
ainuvaldaja on kasutuskorra kohaselt hageja. Kostja on korduvalt ning ilma hageja
nõusolekuta muutnud kaasomandisse kuuluvat hoonet. Kostja on ehitanud hoonele
hoonevälise kaubalifti ja rajanud sellega seoses hoone välisseintesse ukseavasid. Lisaks on
kostja ilma hageja nõusolekuta kaasomandisse kuuluva välisseina külge rajanud elektri- ja
gaasitrassi, mis on õigusvastased ka avalik-õiguslikus mõistes, kuivõrd nende rajamiseks
puudus ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kostja ei ole nõustunud
rajatisi eemaldama ka pärast hageja korduvaid pöördumisi. Kostja on tekitanud hagejale
kahju. 17.02.2015.a toimus kostja ainuvalduses oleval alal veeavarii. Veeavarii tulemusena
imbus vesi läbi kostja ainuvalduses oleva põranda ning kahjustas hageja ainuvaldussesse
kuuluva ruumi lage, seinu ja põrandat. Hagejale tekkis rikkumise tulemusena kahju 3700
eurot. Hageja esitas kostjale 27.02.2015.a ja 17.02.2015.a kahju hüvitamise nõuded
seonduvalt veeavarii tulemusena tekkinud kahjuga. Kostja hageja nõuetele ei reageerinud.
27.02.2015.a - 22.06.2015.a rikkus kostja taaskord kaasomandi kasutuskorra kokkulepet ning
ehitas hageja ainuvalduses ja ainukasutuses olevale alale ilma hageja nõusolekuta aia.
Kuivõrd kostja keeldus korduvatest nõudmistest hoolimata aeda eemaldamast ning
omavoliliselt rajatud aed segas nii hageja, ümbruskonna elanike kui ka hageja üürnike
liikumist, tuli hagejal aed eemaldada omaabi korras. Aia eemaldamise ja utiliseerimise kulu
oli 500 eurot. Hageja juhatuse liige avastas 16.05.2016.a, et kinnistul asuva hoone
kanalisatsioonisüsteemis on ummistus. Kuivõrd kostja ei lubanud hagejal ummistust
2(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
vabatahtlikult likvideerida, taotles hageja 25.05.2016.a kohtult enne hagi esitamist hagi
tagamise korras luba ummistuse likvideerimiseks. Kohus rahuldas 26.06.2016.a hagi tagamise
taotluse. Ummistuse likvideerimiseks oli vajalik ka ummistuse tekitanud esemete
eemaldamine kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline
puhastamine ja parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Toruavarii OÜ-lt ning hagejal
tuli tasuda avariitööde eest Toruavarii OÜ-le 709 eurot (koos käibemaksuga).
Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et häälteenamusega otsuseid ei ole vastu
võetud. 14.10.2013.a otsust ei ole kantud kinnitusraamatusse. Hageja omandas kinnistu
mõttelise osa 24.11.2014.a. Seega ei oleks kostja häälteenamusega tehtav otsus hagejale siduv
ka juhul, kui aia rajamisega seonduvat küsimust oleks saanud otsustada kostja
häälteenamusega.
Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on kasutuskorra
kokkuleppest kinni pidanud, kuid hageja on kostjale pikema aja jooksul esitanud alusetuid
nõudeid ja pretensioone. Parkimisküsimusi kasutuskorra kokkuleppega ei ole reguleeritud ja
need on reguleeritud Vinkli 13 kinnistu ja teiste endise E. Vilde tee 155 tsemenditehase
territooriumil paiknevate kinnistute detailplaneeringu liiklusskeemi osaga. Nimetatud
detailplaneeringu liiklusskeemil ei ole Vinkli 13 hoone ees parkimist ette nähtud.
Parkimiskohad paiknevad kinnistu välisservades ning hageja kasutusse ja valdusse jäävad
parkimiskohad Vinkli 13 kinnistu välisküljel. Kuna liiklusseadus ei keela sõidukite parkimist
ka sõidutee äärde, ei ole kostja vastu sõidukite parkimisele väljaspool detailplaneeringu
liiklusskeemil näidatud parkimiskohti kui see liiklust ei takista, kuid kostja, juhindudes
ülalpool tsiteeritud kasutuskorra kokkuleppe p-st 9.1.4 on seisukohal, et nii läbisõit kui ka
sellest tulenev parkimine on mõlemale kaasomanikule Vinkli 13 kinnistul vaba ja tasuta.
Kostja paigaldas sõidutee kõrvale ajutise valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika,
millega saab laadida ka elektriautode akusid. Tulles vastu hageja soovile ja järgides hea usu
põhimõtet, eemaldas kostja selle valgusti ja sellega ühendatud alalisvooluallika 20.07.2016.a.
Kostja on kaasomanike häälteenamusega otsustanud Vinkli 13 hoone osas küsimusi, mis
jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kuna kostjale kuulub 35/45
mõttelist osa Vinkli 13 kinnistust, kuulub kostjale ka häälteenamus küsimustes, mis jäävad
ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kostja on alates 2010.a kasutanud
Vinkli 13 hoone otsaseina kõrval platvormtõstukit. Kostja majandustegevuseks on ruumide
üürileandmine ja kostja vajab platvormtõstukit oma üürnike vajaduste rahuldamiseks. Kuna
hageja ei ole nõustunud selles osas kokkulepet sõlmima, on kostja pärast hageja Vinkli 13
kinnistu kaasomanikuks saamist ja hagejapoolsete alusetute pretensioonide esitamise algust
platvormtõstuki kasutamise lõpetamiseks otsustanud platvormtõstuki kasutamist jätkata
asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätete alusel kaasomanike häälteenamusega.
Platvormtõstuki tehnilise seisundi kontroll ja platvormtõstuki kasutamise lubamine või
keelamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kostja platvormtõstuk on 20.07.2016.a auditeeritud ning
auditi kohaselt on tõstuk tehniliselt korras, vastab nõuetele ja on edasiseks kasutamiseks
ohutu. Audiitori märkustega seoses on paigaldatud tõstuki ümber kaitsevõre, koostatud tõstuki
kaitsejuhend ja paigaldatud silt „inimeste transport keelatud“. Alates 2004.a on kostja
gaasiküttel. Gaasitrass selleks on rajatud ja projekteeritud kõigi nõuete kohaselt. Gaasikütte
kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Ilma gaasikütte
kasutamiseta ei saa kostja Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrust oma majandustegevuses edukalt
kasutada. Vinkli 13 hoone fassaadile on projekteeritud ja ehitatud kostja poolt enne 2010.a
praegusel ajal tühjana seisev gaasitoru. INSPECTA Estonia OÜ esindaja on tutvunud
dokumentatsiooniga ja olukorraga objektil ning leidnud, et kuna gaasipaigaldist ei kasutata ja
3(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
see on eraldatud gaasivõrgust plommitud sulgurseadmega, siis ei ole sellele auditi tegemine
vajalik. Tühja gaasitoru jätkuva kasutamise on kostja otsustanud jätkata kaasomanike
häälteenamusega. Selles osas on alusetu hageja nõue eemaldada Vinkli 13 hoone fassaadilt
gaasipaigaldis.
Kostja on alates oma kohaloleku algusest alates ca 1994.a kasutanud Vinkli 13 hoones
elektrivoolu. Elektrivoolu kasutamiseta ei ole kostja majandustegevus võimalik. Elektrivoolu
kasutamine jääb ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega
seonduvaid küsimusi võib kostja AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike
häälteenamusega. Kuna hageja valdab vastavalt kasutuskorra kokkuleppele Vinkli 13 hoone 1.
ja 2. korrust ja ei luba kostja elektripaigaldisi (elektrikilbid, elektrikaablid jne) paigutada
hoone 1. ja 2. korrusele siseruumidesse ja siseruumide kaudu, ei ole tehniliselt teist võimalust
kui paigaldada kostja kasutuses ja valduses olevate 3. ja 4. korruse elektripaigaldised Vinkli
13 hoone välisseinale. Vinkli 13 hoone välisseinale paigutatud kostja elektripaigaldiste
ohutuse ja eeskirjadele vastavuse küsimuste otsustamine ei ole kohtu pädevuses. Kostja ei ole
tekitanud hagejale kahju. 17.02.2015.a toimus hageja kasutuses ja valduses oleval Vinkli 13
teisel korrusel veeavarii hageja omal süül ning kostjal ei olnud võimalik seda ära hoida.
Hageja kasutuses ja valduses oleval Vinkli 13 hoone teisel korrusel paikneb malmist enam kui
40-aastane kanalisatsioonipüstik, mis kergesti ummistub ja võib kergesti ka puruneda. Kostja
ei saa omalt korruselt nimetatud kanalisatsioonipüstikus ummistusi likvideerida. 17.02.2015.a
toimus hageja kasutuses ja valduses oleval Vinkli 13 teisel korrusel nimetatud
kanalisatsioonipüstiku ummistumine ja püstik hakkas üle voolama ning põhjustas hagejale
tema omal süül reoveekahjustuse. Kostjal puudub võimalus ise seda kanalisatsioonipüstikut
vahetada ja korras hoida. Lisaks hoidus kostja kraanikausi kasutamisest kui hageja oli temalt
seda palunud.
Aia rajamine kinnistu piirile ei ole kasutuskorra kokkulepe rikkumine. Aed on vajalik selleks,
et kõrvalised isikud ei pääseks takistamatult Vinkli 13 kinnistu territooriumile. Kui hageja
ostis kinnistu AS-ilt Vikolo, olid hageja valduses ja kasutuses oleva kinnistuosa piiril
paikneva aia postid kostja poolt juba paigaldatud ja aia asukoht hoiatuslintidega tähistatud.
27.02.2015.a -22.06.2015.a viis kostja aia ehitamise lõpule. Aia ehitamine kinnistu piirile jääb
ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja sellega seonduvaid küsimusi võib
kostja AÕS § 72 lg 1 sätete alusel otsustada kaasomanike häälteenamusega. Püstik 2 ei ole
kostja kasutuses ja valduses olevate hoone 3. ja 4. korrusega ühendatud – see on täielikult
hageja valduses ja kasutuses. Ummistuse oleks hageja selles püstikus saanud likvideerida ka
Vinkli 13 hoone esimeselt korruselt. Hagi esitades ei ole hageja toiminud heas usus, vaid
sooviga kostja majandustegevust kahjustada või isegi sundida hagejat ruumide üürileandmine
lõpetada, jättes kostja ilma elektrivarustuseta, veevarustuseta, küttegaasivarustuseta ja häirida
kostja kanalisatsiooni kasutamist. Kostja palus kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata, kuna see on esitatud kahju tekitamiseks
kostjale, kostja majandustegevuse kahjustamiseks ja kostja majandustegevuse
(mitteeluruumide üürimine) lõpetamiseks.
Esimese astme kohtu otsus
3. Harju Maakohus tegi 12.04.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat
kasutama kaasomandis olevat kinnistut seaduse ning 09.11.2010.a sõlmitud kaasomandi
kasutuskorra kokkuleppe kohaselt ning hoiduma hageja ainuvaldusesse ning ainukasutusse
kuuluvate alade kasutamisest, sh selliselt, et kostja lõpetab autode parkimise hageja
ainukasutuses oleval alal ning kostja eemaldab hageja ainukasutuses olevalt alalt elektriautode
laadimise posti ühendava kaabli. Kohus kohustas kostjat taastama kaasomandisse kuuluva
4(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
hoone esialgse olukorra, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt kinnistult kaasomaniku
nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldise; elektripaigaldise, kaubalifti
ning taastama hoone välisfassaadi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju
4409 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 4409 eurolt alates
kahe nädala möödumisest käesolevas asjas kahju väljamõistmise osas tehtud kohtulahendi
jõustumisest kuni 4409 euro täieliku tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud täielikult kostja
kanda.
Otsuse kohaselt tuvastas kohus järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle
poolte vahel vaidlust ei ole. Pooled on Vinkli tn 13, Tallinn, kinnistu kaasomanikud, millest
35/45 mõttelist osa kuulub kostjale ning 10/45 mõttelist osa hagejale. Kinnistu suhtes on
09.11.2010.a sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe. Kasutuskorra kokkuleppe punkti
9.1.1 kohaselt on hageja ainuvalduses- ja kasutuses Vinkli 13, Tallinn oleva hoone esimene ja
teine korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala.
Kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.2 kohaselt on kostja ainuvalduses- ja kasutuses hoone
kolmas ja neljas korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) kollase värviga piiritletud
maa-ala. Kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavad. Kostja
on hoone välisseina külge rajanud elektri- ja gaasitrassi. Kohus leidis, et on tõendatud, et
kostja rikub kaasomandi kasutuskorra kokkulepet. Kohus ei nõustunud kostja põhjendustega.
Olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe ning see on kantud
kinnistusraamatusse, on selle täitmine kaasomanikele kohustuslik. Kohus nõustus hageja esile
toodud väitega, et detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku aktiga, mis ei oma
kaasomanike eraõiguslikus suhtes tähendust. Detailplaneering ei anna kostjale õigust rikkuda
kaasomanike vahel kehtivat kasutuskorda. Samuti ei kohaldu kostja poolt viidatud
liiklusseaduse (LS) § 20, vaid nimetatud säte kohaldub avalikult kasutataval teel. Samuti on
kostja rajanud elektriautode laadimiseks ettenähtud laadimispunkti hageja ainukasutuses
olevale alale. Kohus leidis, et kuna torustiku post on roostetanud ning samuti arvestades
asjaolu, et veel üks samasugune post paikneb kõnealuse posti läheduses, on nimetatud post
paigaldatud hageja maa-alale enne kostja poolt posti külge laadimispunkti paigaldamist. Kuna
fotolt nähtuvalt on posti küljes valge laadimispunkti juhe, leidis kohus, et kostja ei ole
lõplikult laadimispunkti kõrvaldanud ning samuti tuleb likvideerida posti küljest juhe, kaabel
jms.
Vaidlus puudub selles, et kostja on ehitanud hoonele välise kaubalifti ja hoone välisseintesse
ukseavad ning rajanud hoone välisseina külge elektri- ja gaasitrassi. Vaidlus on selles, kas
kostja on kaasomandi eset oluliselt muutnud kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusega.
Kostja poolt teostatud muudatused (välise kaubalifti ja hoone välisseintesse ukseavade
rajamine, hoone välisseina külge rajatud elektri- ja gaasitrass) on kohtu hinnangul kaasomandi
eseme oluline muutmine, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe AÕS § 74 lg 1 järgi.
Seega ei saa nimetatud otsust vastu võtta kaasomanike häälteenamusega. Kohus nõustus
hageja seisukohaga, et alternatiivselt isegi juhul, kui kostja poolt tehtud muudatused oleksid
AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomandieseme igapäevase valdamise ja kasutamise piires, siis
selliseid häälteenamusega tehtud otsuseid tehtud ei ole. AÕS § 72 lg 1 kohast otsust ei ole
võimalik teha ühel kaasomanikul ainuisikuliselt, vaid otsuse tegemine eeldab kõigi
kaasomanike poolt koosoleku pidamist või arutelu toimumist. Kütte- ja elektrisüsteemi
muutmine vajab ehitusprojekte, ehitusluba ning tuleb lahendada hoones tervikuna. Kohtule
esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 25.07.2016.a kirja nr 112/161034002 kohaselt ei ole
platvormtõstuki, gaasi- ja elektripaigaldise kasutamine vastavuses seadme ohutuse seaduse
nõuetega. Kohtule esitatud Eltel Networks AS elektripaigaldise erakorralise auditi protokolli
kohaselt esineb elektrikaablil neli olulist puudust ja üks täiendav mittevastavus, mh on kaabel
5(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
katusel kinnitamata. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et gaasitrass on kostja kinnistute osa.
Samuti ei oma tähtsust, et gaasitrassi rajamist alustati 2012.a ja gaasipaigaldis ei vaja auditi
läbiviimist ning platvormtõstuk ei vaja ehitusluba. Kostja ei ole tõendanud, et teine
kaasomanik oleks andnud nõusoleku nimetatud paigaldiste rajamiseks ja hoone välisfassaadi
muutmiseks. Seega on põhjendatud nimetatud rajatiste eemaldamine ja hoone esialgse
olukorra taastamine. Kohus nõustus kostja esindaja poolt 05.12.2016.a kohtuistungil
väljendatud seisukohaga, et vajalike kommunikatsioonide äralõikamine on viimane asi mida
teha, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu juhistele kohtule esitanud vastavaid nõudeid, mille
alusel saaks jätta hageja nõude rahuldamata. Kohus ei saa jätta hageja nõuet rahuldamata
põhjusel, et kommunikatsioonide äralõikamine lõpetab kostja majandustegevuse. Kuna AÕS §
74 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud, kuulub hageja nõue, kohustada kostjat taastama
kaasomandisse kuuluva hoone esialgne olukord, eemaldades kaasomandisse kuuluvalt
kinnistult hageja nõusolekuta hoone fassaadile rajatud rajatised: gaasipaigaldis,
elektripaigaldis ning kaubalift ning taastama hoone välisfassaad, rahuldamisele.
Hageja kahjunõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 72 ja VÕS § 115 lg 1
alusel. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud, et kostja ainuvalduses ja kasutuses olevates
ruumides toimus 17.02.2015.a veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada hageja
ainukasutuses oleva ruumi lagi, seinad ja põrand. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole
kohustusi rikkunud. Veekahjustus paikneb hageja ainukasutuses oleva ruumi laes ning kohtu
hinnangul ei saanud vesi lakke sattuda muul viisil, kui imbumisena läbi lae. Vaidlust ei ole
asjaolus, et kostja kasutuses on hoone kolmas ja neljas korrus. Seega ei saanud veekahjustus
tekkida muul viisil kui kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kostja vastupidist
tõendanud ei ole. Seega on tõendamist leidnud, et avarii toimus kostja ainukasutuses olevates
ruumides. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oleks
vabandatav. Kohtule esitatud BMP Ehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt maksab veeavarii
tagajärgede likvideerimine hageja ruumides 3200 eurot. Kohtule esitatud arvetega on
tõendamist leidnud, et TechnoArt OÜ esitas hagejale teostatud remonttööde eest arved
summas 3390,50 eurot. Nimetatud arvetega on tõendatud, et tööd on teostatud ja vastav kulu
on ka tegelikult hagejale tekkinud. Kostja nimetatud summat vaidlustanud ei ole. Samuti ei
ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud töid saaks teha odavama
hinnaga. Seega on hagejale tekkinud kahju 3200 eurot, kuna kahjustada sai hageja
ainukasutuses olev lagi, kahju on hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikkumise ja
tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna kostja poolt põhjustatud veeavarii tekitas
hagejale kahju, mille likvideerimiskulud moodustavad 3200 eurot. Samuti on tõendamist
leidnud, et kostja tekitas omavolilise aia rajamisega hagejale kahju. Isegi kui nimetatud
küsimust saaks otsustada häälteenamusega, siis nimetatud kokkulepe kehtiks hageja suhtes
üksnes siis, kui see oleks kantud märkusena kinnistusraamatusse. Kostja ainuisikuline aia
rajamise otsus on tehtud 14.10.2013.a, hageja omandas kaasomandiosa 24.11.2014.a. Kostja
ei vaidlusta asjaolu, et kostja poolt rajatud aed on rajatud hageja ainukasutuses olevale maa-
alale. Hageja on tõendanud, et kandis aia utiliseerimisega kahju 500 eurot. Nimetatu on
tõendamist leidnud kohtule esitatud kinnituskirjaga. Kostja aia utiliseerimise kulu 500 eurot
ega kinnituskirja vaidlustanud ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle kohta, et
rikkumine oleks vabandatav. Seega on aia utiliseerimisega tekitatud kahju hõlmatud
kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti on rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos,
kuna kostja rajas hageja alale aia mille likvideerimine tekitas hagejale kahju. Kohus leidis, et
tõendamist on leidnud, et ummistuse tekitas kostja. Hageja on haginõude suurendamise
taotluses märkinud, et ummistuse likvideerimisel leidis kinnitust, et ummistus asus kostja
ainuomandisse kuuluval kinnistul Vinkli tn 15, Tallinn, mis asub kaasomandisse kuuluva
kinnistu kõrval. Kanalisatsiooniummistuse oli tekitanud kostja, kes oli paigaldanud
6(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
kanalisatsioonikaevudesse ette nii kaltse, jalgpalle kui ka muid esemeid.
Kanalisatsiooniummistuse likvideerimiseks oli hageja sunnitud tellima nii survepesuauto kui
ka TV uuringu. Samuti tuli hagejal tellida erakorraline toruavarii taastus ja remont.
Ummistuse likvideerimiseks oli vajalik ka ummistuse tekitanud esemete eemaldamine
kanalisatsioonitorudest ning püstikute ja kanalisatsiooni erakorraline puhastamine ja
parandamine. Nimetatud teenuse tellis hageja Toruavarii OÜ-lt mille tulemusena tuli hagejal
tasuda avariitööde eest Toruavarii OÜ-le 709 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole
vaidlustanud asjaolu, et ummistus asus kostja ainuomandisse kuuluval kinnistul. Samuti ei ole
kostja vaidlustanud arvet summas 709 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid selle
kohta, et rikkumine oleks vabandatav. Seega on kostja kinnistul tekkinud kostja tegevuse
tagajärjel ummistus, mille likvideerimine tekitas hagejale kahju. Seega on tõendamist leidnud,
et kostja tekitas hagejale kahju summas 4409 eurot.
Apellatsioonkaebus
4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse
tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või juhul kui ringkonnakohus saab ise
rikkumise kõrvaldada, siis teha uus otsus. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustunud kostja sellega, et on tõendatud, et kostja rikub
kaasomandi kasutuskorra kokkulepet. Parkimiskorda avalikkusele ligipääsetavatel erateedel
reguleerib ehitusseadustik ja liiklusseadus ning liiklusseaduse sätete poolt reguleeritavat
parkimiskorda ei saa tsiviilõiguse sätetega ümber reguleerida. Tsiviilkohtu otsusega ei saa
reguleerida parkimiskorda avalikkusele ligipääsetavatel erateedel. Kostja viitas
ehitusseadustiku § 92 lg-le 8. Vinkli 13 hoone ees asuv eratee on avalikkusele ligipääsetav
eratee. Hageja ei ole tõendanud, et Vinkli 13 hoone ees asuv eratee ei ole avalikkusele
ligipääsetav eratee. Kostja viitas LS §-le 6. Selle eratee kasutamise korda reguleerib Vinkli 13
kinnistu kaasomanike kasutuskorra kokkulepe (Harju Maakohtu 13.11.2015.a otsus
tsiviilasjas 2-15-3883 p 23), mille p 9.1.1 kohaselt on vastustaja (hageja) ainuvalduses- ja
kasutuses Vinkli 13, Tallinn oleva hoone esimene ja teine korrus ning lepingu lisaks oleval
plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala. Ainult hageja saab reguleerida parkimise ja
peatumise korda ainuvalduses- ja kasutuses oleval Vinkli 13 kinnistu osal. Liiklusseadus § 21
lg 2 p 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.
Kostja viitas LS §le 193, millest tulenevalt ei saa tsiviilkohus teostada järelevalvet sõidukite
parkimise ja peatumise üle ega reguleerida kostja, tema üürnike ning muude isikute sõidukite
parkimist ja peatumist kaevatavas tsiviilkohtu otsuses toodud viisil. Kostja viitas LS § 20 lg-le
1. AÕS § 74 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole esitanud kohtule Vinkli
13 asuva hoone projekti ega sellega seoses tõendanud, et kaasomandi eset, Vinkli 13 asuvat
hoonet, on oluliselt muudetud. Hageja ei ole tõendanud ka, et kostja on kaasomandi eset,
Vinkli 13 asuvat hoonet, muutnud oluliselt. Kostja poolt hoone fassaadile rajatud rajatised, s.o
gaasipaigaldis, elektripaigaldis ning kaubalift on oma iseloomult ajutised ja ei ole mitte
kuidagi kahjustanud hageja seadusega kaitstud huve ega õigusi. Kostja poolt hoone fassaadile
rajatud rajatised, s.o gaasipaigaldis, elektripaigaldis ning kaubalift teenindavad ainult kostjat.
Kostja taotles kohtuistungil ehitusloa nr 27178 vastuvõtmist, millega tõendas, et kõigile
tolleaegsel Vilde tee 155 paiknevatele hoonetele on antud luba ehitustöödeks, milleks on
olemasoleva ehitise seadustamine, kaasa arvatud praegusel ajal aadressil Vinkli 13 paiknev
kaasomandis olev hoone. Kohus ei võtnud nimetatud tõendit vastu, mis on menetlusõiguse
normi oluline rikkumine. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevuse kohta. Kostja
esitas nimetatud tõendi uuesti ja palus ringkonnakohtul see võtta toimiku materjalide juurde.
Kuna kostja ei ole kaasomandi eset, Vinkli 13 asuvat hoonet, muutnud oluliselt, võis kostja
otsustada kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega küsimusi, mis jäävad ühise asja
7(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kuna vesi saab voolata ainult ülevalt alla,
kostja WC põrandas on põranda tasapinnal hageja mustaveepüstiku sisendava ning ummistus
ja veekahju sai tekkida vaid ummistusest hageja kasutuses ja valduses olevas
mustaveepüstikus, ei ole kostja süüdi veekahjustuse tekkimises hagejale. Hageja on temale
tekkinud veekahjustuses ise süüdi. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Järelikult on kohus
kohtuotsuse punktides 34-37 rikkunud oluliselt materiaalõiguse normi ning kostja tõendit
vastu võtmata jättes ka menetlusõiguse normi. Tsiviilkohtul ei ole õigust lubada hagejat
tegutsema kostja omanduses olevale Vinkli 15 asuvale kinnistule, kuna see on põhiseaduse §
32 vastane. Ei ole tõendatud, et kostja oleks tekitanud kanalisatsiooniummistuse. Järelikult on
kohus kohtuotsuse punktis 39 rikkunud oluliselt materiaalõiguse normi.
Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata
ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses
esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant
tugineb kaebuses maakohtus esitatud väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha
kujundanud ning ringkonnakohus vastavate seisukohtadega nõustub, märgib ringkonnakohus
apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7. Maakohus leidis õigesti, et seda, milline kinnisasja osa on ühe või teise kaasomaniku
ainukasutuses, on küsimus, mida saab reguleerida kaasomanikevahelise kokkuleppega ja et
kaasomanikul on õigus nõuda kaasomanikevahelise kokkuleppe täitmist ja rikkumise
lõpetamist. Eristada tuleb avalik-õiguslikku liiklusseadust, mis reguleerib liiklust teedel ja
tänavatel, kehtestades liikluse avalik-õiguslikud reeglid, eraõiguslikest kokkulepetest, mis
reguleerivad seda, kes kaasomanikest kaasomanikevahelises suhtes konkreetse asja osa suhtes
õigustatud on. Käesolev hagi ongi rajatud sellele, et kaasomanike vahel on kokkulepe, mis
annab hagejale teatud kinnisasja osade ainukasutusõiguse ja sellest tulenevalt on
kaasomanikul õigus nõuda kokkulepete täitmist ning taotleda eraõiguslike kokkulepete
rikkumise korral kohtulikku kaitset.
8. Maakohus leidis õigesti, et muudatusi, mida kostja on hoone suhtes teinud ja mida
hageja kostjale ette heidab, tuleb käsitleda oluliste muudatustena, mis eeldanuks kõikide
kaasomanike nõusolekut. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kõikide kaasomanike
nõusolek muudatuste tegemiseks puudus. Sellelaadseid muudatusi on kohtupraktikas
käsitletud oluliste muudatustena, st oluline muudatus ei ole mitte üksnes ehitise lammutamine
või ehitise olulises mahus laiendamine, vaid ka näiteks hooneosa küttelahenduse muutmine ja
täiendavate elektripaigaldiste lisamine. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu
hinnanguga, et maja senistest piiridest väljapoole ehitatud tõsteseade kujutab endast olulist
muudatust selles tähenduses, et selle tegemiseks on nõutav kõikide kaasomanike nõusolek. Ka
siis, kui asuda seisukohale, et muudatused on ajutist laadi, ei annaks see alust maakohtu otsust
muuta. Maakohus leidis õigesti, et sedalaadi muudatused lähevad vastuollu
kaasomanikevahelise kasutuskorra kokkuleppega. Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole
määrav, kas hageja poolt ette heidetud muudatused on avalik-õiguslikult lubatavad ja ohutud
või mitte, vaid see, kas üks kaasomanik ilma teise nõusolekuta võib vaidlusaluseid muudatusi
ette võtta. Maakohus leidis seejuures õigesti, et kostja ilma hageja nõusolekuta muudatusi
8(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
teha ei võinud. Sellel põhjusel jättis maakohus õiguspäraselt kostja poolt
apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastu võtmata ning ringkonnakohtul ei ole alust seda
tõendit vastu võtta ka apellatsioonimenetluses. Apellandi vastav taotlus tuleb jätta
rahuldamata ning tõend toimikust eemaldada. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis
ringkonnakohus seda apellandile ei tagasta.
9. Maakohtu otsus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta tehtud muudatuste kõrvaldamise
kohustamiseks on õigustatud muuhulgas ka seetõttu, et maakohus selgitas kostjale käesoleva
menetluse raames, et juhul, kui kostja leiab, et mõni muudatustest on temale kaasomandi
kasutamisel oluliselt vajalik, saaks kostja, sh ka sama menetluse raames, taotleda kasutuskorra
muutmist. Selle raames oleks saanud kohus kontrollida seda, kas hageja kaasomanikuna peaks
taluma kas osasid või kõiki kostja poolt tehtud muudatusi. Kostja aga sellist nõuet ei esitanud,
mistõttu tuli kohtul lähtuda kehtivast kasutuskorra kokkuleppest.
10. Maakohus tuvastas kahju hüvitamise nõude eeldused õigesti. Maakohus leidis kohtu
ette toodud asjaoludel õigesti, et vesi sai voolata üksnes ülemiselt korruselt alumisele, ning et
kostja ainukasutuses olnud ruumid asuvad hageja ainukasutuses olevate ruumide peal.
Veekahjust tuleneva nõude võib rajada nii sellele, et torustiku omanik(ud) ei täitnud torustiku
korrashoidmise kohustust, kuid nõude võib rajada ka sellele, et üks kaasomanik, kelle
ainuvalduses on ülemine korrus, lasi reoveel voolata oma ainukasutuses olevate ruumide
põrandale selliselt, et vesi voolas sealt alumisele korrusele ja kahjustas seeläbi alumise
korruse siseviimistlust. Hageja rajas veekahjust tuleneva nõude just viimati nimetatud
asjaoludele, st sellele, et ülemist korrust ainukasutav kaasomanik lasi veel enda kasutuses
oleva korruse põrandale voolata, kust see siis alumisele korrusele voolas ja alumise korruse
siseviimistlust kahjustas. Kui torustik on ummistunud ja kui ülemist korrust kasutav
kaasomanik leiab, et torustiku korrashoidmise eest vastutab alumist korrust kasutav
kaasomanik, ei tähenda see, et ülemise korruse kaasomanik võiks vett ummistunud torustikku
suunata. Hageja tõi veekahju nõude esitamisel kohtu ette asjaoludena, et ülemise korruse
põrandast voolas vesi alumisele korrusele. Hageja, kes ülemist korrust ei kasuta, ei saanud
teada, mis asjaoludel täpselt vesi alumisele korrusele voolas. Alumist korrust kasutavale
hagejale oli teada vaid see, et tema kasutuses oleva korruse siseviimistlust kahjustanud vesi
pidi voolama ülemise korruse põrandalt alla. Ülemist korrust kasutav kaasomanik peab
jälgima enda ainukasutuses olevates ruumides asuvate torude olukorda (et torud ei lekiks ja et
reovesi kanalisatsioonitorudest ära voolaks) ja juhul, kui torudest tekib leke või need ei
funktsioneeri korrektselt, võtma ette meetmeid, et ei tekiks veekahjustusi (esiteks lõpetama
vee kasutamise, teiseks põrandale voolanud vee kuivatama jne). Nendel asjaoludel võiks
hageja veekahju nõue kuuluda rahuldamisele, kui just kostja ei too kohtu ette asjaolusid,
millest saaks järeldada, et kostja selle eest, et vesi tema ainukasutuses oleva ruumi põrandale
sattus ja sealt alumisele korrusele voolas, ei vastuta. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid,
millest saaks järeldada, et tema veekahju tekkimise eest ei vastuta. Kostja tugines
vastuväidetes sellele, et tema ainukasutuses olevate ruumide põrandas on kanalisatsioonitoru
sisendava, mis oli kuskil allpool ummistunud. See vesi, mis hageja ainukasutuses olevate
ruumide lakke veekahjustused tekitas, sai tulla üksnes kostja ainukasutuses olevate ruumide
põrandalt. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, et vesi voolas tema ruumide põrandale tema
teadmata või ilma, et tema oleks vee voolamist põhjustanud või et tema ei saanud määrata
seda, et tema ainukasutuses olevatest ruumidest vesi ära ei voola ja et vesi voolab selle asemel
hoopis kostja ainukasutuses olevate ruumide põrandale. Alumise korruse siseviimistlus ei ole
küll alumist korrust ainukasutava kaasomaniku ainuomandis, kuid kui kaasomanikud on
leppinud kokku, et kindlad ruumid on iga kaasomaniku ainukasutuses, on kaasomanikul õigus
tema ainukasutuses olevad ruumid viimistleda ja hoida ruume soovitud viimistlusega
9(10)
Tsiviilasi nr 2-16-8192
seisundis ning nõuda isikult, kes ainukasutuses olevate ruumide viimistlust kahjustab, kahju
hüvitist. Kahju hüvitamist ei välista see, et isik, kes kahju tekitas, oli samuti kaasomanik.
Hagejal tuli veekahju tagajärjed likvideerida. Nendel asjaoludel oli kohane järeldada, et
veekahju põhjustas hagejale kostja.
11. Maakohus leidis õigesti, et kostjal tuleb hüvitada hagejale aia demonteerimisega
seotud kulud. Asjaolu, et aia postid olid juba paigaldatud ajal, mil hageja kaasomandiosa
omandas, ei välista nõuet. Hagejal on õigus nõuda, et kaasomandi eset kasutataks vastavalt
kaasomanikevahelisele kokkuleppele. Samuti on hagejal õigus nõuda, et kokkuleppe järgset
kasutust takistavad muudatused, sh aed, kõrvaldataks.
12. Maakohus järeldas õigesti, et kostja on vastutav ka kanalisatsiooni ummistuse
likvideerimisega seotud kulutuste eest. Olukorras, kus kostja paigaldab kaasomandis olevalt
kinnisasjalt äravoolavasse kanalisatsioonitorusse asju, tuleb kostjal vastavate tagajärgede
likvideerimise kulud kanda. Maakohus tegi kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite
alusel kohase järelduse, et asjad naaberkinnisasjal asuvasse kanalisatsioonitorusse pani kostja.
Need kostja väited, et naaberkinnisasi on kostja ainuomandis ja seetõttu ei tohtinud kohus
lubada hagejal naaberkinnisasjal ummistust likvideerida, ei tähenda, et kohus peaks
ummistuse likvideerimisel selgunud asjaolud kõrvale jätma või asjakohased tõendid
arvestamata jätma või et kostja käest tema ainuomandis oleval kinnisasjal toimunud tegevuse
eest kahju hüvitist nõuda ei saa.
Menetluskulude jaotus
13. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis
kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab
ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus
ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
14. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist
summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)