4-16-4916/42 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-16-4916

Otsuse kuupäev

27. september 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Andrei Boitsovi väärteoasi KarS § 279 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. jaanuari 2017. a otsus väärteoasjas

nr 4-16-4916

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Boitsovi kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Harju Maavalitsus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

6. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. jaanuari 2017. a otsus osas, millega jäeti muutmata Harju

Maavalitsuse 6. juuni 2016. a otsused nr 6-4/137, nr 6-4/138 ja nr 6-4/139 Andrei Boitsovile

KarS § 279 lg 1 järgi eraldi karistuste määramise kohta.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Andrei Boitsovile KarS § 279 lg 1 järgi

karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut (s.o 600 eurot).

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Boitsovi kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot

valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

6. Jätta taotlus valitud kaitsjale maakohtu menetlustes makstud tasu hüvitamiseks läbi

vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsus tuvastas kohtuvälises menetluses, et ühissõiduki juht Andrei Boitsov takistas

Harjumaal avaliku teenindamise lepingu alusel teenindataval liinil ühissõidukis

registreerimismärgiga 168 BHX korduvalt pileti väljastamise üle riikliku järelevalve tegemist, ning

karistas 6. juuni 2016. a otsustega nr 6-4/137, 6-4/138 ja 6-4/139 menetlusalust isikut

karistusseadustiku (KarS) § 279 lg 1 järgi iga teo eest eraldi rahatrahviga.

Otsustega nr 6-4/137 ja 6-4/138 karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot)

selle eest, et ta kattis alates täpselt tuvastamata ajast kuni 9. jaanuarini 2016 kell 21.04.27 ja alates

täpselt tuvastamata ajast kuni 11. jaanuarini 2016 kell 16.27.14 riikliku järelevalve tegemiseks

4-16-4916

ühissõidukisse paigaldatud videokaamera läätse läbipaistmatu esemega. Otsusega nr 6-4/139

karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot) selle eest, et ta asetas 12. jaanuaril

2016 kell 21.33.05 ühissõidukis registrimärgiga nr 168 BHX kassaaparaadile esemed, mis

pimestasid valguse tagasipeegeldumise teel videokaamerat. Kokku karistati A. Boitsovi

KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahvidega 450 trahviühikut (s.o 1800 eurot).

2. A. Boitsov esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuste peale kaebused, milles taotles otsuste

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku põhiseisukohad olid järgmised.

2.1. A. Boitsov ei takistanud riikliku järelevalve tegemist ega katnud videokaamera läätse

läbipaistmatute esemetega. Konarlikel teedel lülitub bussi paigaldatud videokaamera ise välja ja

hiljem pilt taastub. Samuti asetas menetlusalune isik 12. jaanuaril 2016 kassaaparaadile helkur-

käepaelad, sest aparaadi ekraani tugev heledus pimestab öösiti bussijuhi silmi ja menetlusalune isik

soovis seda helendust vähendada. Helkurid ei takistanud videokaamera tööd.

2.2. Kohtuvälise menetleja karistusotsused ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Nendest ei selgu,

millised tõendid kinnitavad A. Boitsovi süüd ja miks teda karistati iga teo eest 600-eurose

rahatrahviga.

3. Harju Maakohtu 4. jaanuari 2017. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata

ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised.

3.1. Kuna kõikidel kohtuvälise menetleja karistusotsustel on sama number ja otsuseid eristab

üksteisest vaid erinev teokirjeldus, kujutab iga väärteo kohta eraldi otsuse koostamine endast

vormistuslikku viga, mis on kõrvaldatav maakohtu menetluses. Seega käsitles maakohus

kohtuvälise menetleja karistusotsuseid ühe terviklahendina, millega karistati A. Boitsovi

KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Samuti käsitles maakohus A.

Boitsovi kaebusi ühe kaebusena.

3.2. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tunnistajate ütlustega, videosalvestistega, salvestiste

vaatluse protokollidega ja muude kirjalike tõenditega. Tunnistajate Sirly Miltopi ja Mart Priki

ütluste ning A. Boitsovi allkirjastatud teavituse kohaselt informeeris menetlusaluse isiku tööandja

A. Boitsovi nii riikliku järelevalve tegemiseks bussidesse videosalvestusseadmete paigaldamisest

kui ka sellest, et seadmete töö takistamine on keelatud. Samuti selgub tunnistaja M. Priki ütlustest ja

kirjalikust teavitusest, et A. Boitsov polnud videokaamera paigaldamisega nõus. Eelnevast

tulenevalt on A. Boitsovi ütlused selle kohta, et teda ei teavitatud videokaamerate paigaldamise

eesmärgist, ebausaldusväärsed ja tuleb kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta.

3.3. 9. ja 11. jaanuari 2016. a salvestistel on videokaamera pilt tume ja näha on vaid valguse

värelust. Tunnistaja Tanel Tammela ütluste kohaselt ei saa vibratsioon, kaamera katkine lääts ega

toite puudumine sellist kaamerapilti põhjustada. Selleks tuleb kaamera millegagi katta. Mõlemalt

salvestiselt nähtub seegi, et kaamerapildi taastumise ajal pole bussi roolil mõlemat juhi kätt, ja seega

oli kaameralt katte eemaldamine võimalik ka sõidu ajal. Töögraafiku ja videosalvestiste kohaselt

juhtis 9. ja 11. jaanuaril 2016 bussi menetlusalune isik.

3.4. 12. jaanuari 2016. a videosalvestise ja A. Boitsovi ütluste kohaselt paigaldas A. Boitsov kell

21.33.05 kassaaparaadi ekraanile helkurribad. Need peegeldasid tugevalt valgust, mille tõttu pole

salvestiselt näha kassaaparaadi tööd ega pileti väljastamist. Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta,

et ta paigaldas kassaaparaadile helkur-käepaela ekraani tugeva helenduse vähendamiseks, on

ebausaldusväärsed. Videosalvestistelt ei nähtu ekraani tugevat helendamist ja menetlusalune isik

2(5)

4-16-4916

pole kordagi pöördunud ekraani helendamise tõttu tööandja poole. Kokkuvõtlikult tegutses

A. Boitsov kaamera kinnikatmisel ja kassaaparaadile helkurite paigaldamisel eesmärgiga takistada

riiklikku järelevalvet pileti väljastamise üle ja pani KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteod toime

kavatsetult.

3.5. Kohtuvälise menetleja määratud karistus on seaduslik. Menetlusalune isik takistas korduvalt

riikliku järelevalve tegemist ja 150 trahviühiku suurune rahatrahv vastab KarS § 279 lg 1

keskmisele karistusmäärale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 4. jaanuari 2017. a otsuse peale esitas kassatsiooni A. Boitsovi kaitsja

vandeadvokaadi abi Ilja Sipari, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märgitakse

kassatsioonis järgmist.

4.1. Maakohtu istungil uuritud videosalvestised ega salvestiste vaatluse protokollid ei ole tõenditena

lubatavad. VTMS § 31 lg 11 kohaselt võib riikliku järelevalve käigus tehtud foto- või videosalvestis, millelt

nähtub väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud, olla väärteomenetluses

iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga (p 1), millal, millistel asjaoludel

ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Praegusel

juhul ei selgu salvestistelt ega vaatlusprotokollidest, kes salvestised tegi.

4.2. Ühissõidukil oli mitu juhti ja väärteomenetluses pole tuvastatud, millal videokaamera lääts

kaeti. Ainuüksi see, et kaamera vaate taastumise ajal juhtis sõidukit A. Boitsov, ei tõenda tema süüd.

Samuti ei takistanud helkurribade kassaaparaadile paigaldamine riikliku järelevalve tegemist. Kuna

aparaadi ekraan ja nupud polnud salvestiselt loetavad ka enne helkurite paigaldamist, polnud

salvestise abil võimalik kontrollida, kas bussijuht väljastas aparaadist pileti või mõne muu paberi.

Lisaks ei puudutanud A. Boitsov pärast helkurite paigaldamist kassaaparaati ega teinud muid

toiminguid, mille üle sooviti järelevalvet teha.

4.3. Kohtuväline menetleja koostas A. Boitsovi suhtes ekslikult kolm karistusotsust. Maakohus

oleks pidanud kohtuvälise menetleja karistusotsused tühistama ja mõistma A. Boitsovile ühe

karistuse. Kuna menetlusalust isikut pole varem karistatud, oleks talle saanud mõista alla

sanktsiooni keskmist määra jääva rahatrahvi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

5. Kolleegiumi hinnangul on A. Boitsovi karistamine KarS § 279 lg 1 järgi seaduslik. Maakohtu

tuvastatu kohaselt nähtuvad videosalvestistelt väärtegude toimepanemise asukohad ja kellaajad ning

asjaolu, et salvestised pärinevad riiklikuks järelevalveks ühissõidukisse paigaldatud automaatselt

salvestavast statsionaarsest videokaamerast. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult

seisukohale, et videosalvestised vastavad VTMS § 31 lg-s 11 loetletud tingimustele, ja luges salvestised

õigustatult lubatavateks tõenditeks.

6. Riigikohus on seoses videosalvestise tõendina kasutamisega selgitanud, et kuni 15. juulini 2013 ei saanud

riikliku järelevalve käigus videosalvestatu olla väärteomenetluses iseseisev tõend. See tähendab, et sellist

salvestist tuli käsitada asitõendina ja selle vormistamisel järgida kriminaal-menetluse seadustiku 3. peatüki

9. jaos sätestatut. 16. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 aga lg-ga 11, mis

3(5)

4-16-4916

sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve

käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui

salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks

olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida

kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates 16. juulist 2013 väärteomenetluses

tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine

pole vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-14, p 9).

7. Praeguses asjas leidis maakohus, et riikliku järelevalve käigus saadud videosalvestisi võib

väärteomenetluses käsitada asitõenditena, ja tugines A. Boitsovi süü tuvastamisel VTMS § 31 lg-s 11

loetletud tingimustele vastavate videosalvestiste kõrval ka salvestiste vaatluse protokollidele. Nendele

protokollidele tuginemine ei olnud aga vajalik. Samas ei mõjutanud see väärteoasja lõpptulemust.

II

8. KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo korduva toimepanemise eest eraldi karistuste määramise osas

on aga kaitsja etteheited põhjendatud. Nimelt nähtub väärteoasja toimikust, et kohtuvälises

menetluses koostati iga KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kohta eraldi karistusotsus

(nr 6-4/137, nr 6-4/138 ja nr 6-4/139) ning iga otsusega karistati A. Boitsovi rahatrahviga 150

trahviühikut (s.o 600 eurot). Maakohus käsitles neid karistusotsuseid ekslikult ühe lahendina ja jättis

kohtuvälises menetluses tehtud vea kõrvaldamata, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust.

9. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat

täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva

toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva

karistusega (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-11,

p 11). Kuna praegusel juhul määrati A. Boitsovile sama süüteokoosseisu korduva täitmise eest

karistuseks kolm rahatrahvi, siis sõltumata asjaolust, kas need kokku ületasid KarS § 279 lg-s 1

sätestatud rahatrahvi ülemmäära või mitte, oleks maakohus pidanud väärteoasjas tehtud

karistusotsused osaliselt tühistama ja mõistma A. Boitsovile ühe karistuse.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 4. jaanuari 2017. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Harju

Maavalitsuse 6. juuni 2016. a otsused nr 6-4/137, 6-4/138 ja 6-4/139 A. Boitsovile KarS § 279 lg 1

järgi eraldi karistuste määramise kohta, ning teeb uue otsuse, millega mõistab A. Boitsovile

KarS § 279 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

11. A. Boitsovi

kaitsja esitas

Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot).

Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks ja kaitsealusega nõu

pidamiseks 35 minutit ning kassatsiooni koostamiseks 2 tundi ja 25 minutit. Kokku osutas kaitsja

A. Boitsovile kassatsioonimenetluses õigusabi 3 tunni vältel.

12. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kuna Riigikohus teeb VTMS § 174 p-s 8 nimetatud otsuse, mis on

olemuslikult võrreldav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud otsusega,

peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitama menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluse kulu (vt

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 2015. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-83-15, p 17).

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on varem märkinud, et

kassatsioonimenetluses tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta

4(5)

4-16-4916

arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-17, p 11 ja 5. oktoobri

2016. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-16, p 18.3). Praegusel juhul rahuldatakse kassatsioon

A. Boitsovile eraldi karistuste mõistmise osas. Kassatsiooni ülejäänud väited ei ole põhjendatud.

Pidades silmas eelöeldut ning arvestades väärteoasja keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium

hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsja kahele töötunnile vastava summa, s.o 240 eurot

(sh käibemaks 40 eurot).

13. A. Boitsovi kaitsja esitas Riigikohtule ka taotluse maakohtu otsuse muutmiseks valitud kaitsjale

makstud tasu A. Boitsovi kanda jätmise osas ja palus maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud

tasu A. Boitsovile hüvitada. See taotlus esitati aga pärast kassatsioonitähtaja möödumist, mistõttu

jätab Riigikohus selle läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)