1-09-8278/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-09-8278 (täitetoimik nr 191/2001/3544 ja 191/2001/3545) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 22.juuni 2001 otsus nr 1-329-01 Mihkel Mäe karistamises KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi ja Viljandi Maakohtu 22. juuni 2001 kohtumäärus nr 1-329-01 kohtumäärus Mihkel Mäelt kaitsjatasu nõudes Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Mihkel Mäe (isikukood 38608226030; asukoht Tartu Vangla) Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Maksuamet Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Rahuldada Mihkel Mäe avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 22. juuni 2001 otsuse nr 1-329-01 ja kohtumääruse täitmine Mihkel Mäelt mõistetud tasumata sundrahas ja menetluskuludes 1634 krooni ning kaitsjatasus 1858.50 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 rahuldamisel rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Mihkel Mäe on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 22. juuni 2001 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

Mihkel Mäe on esitanud 29. mail 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 3492.50 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 18. juuli 2001. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 3492.50 krooni. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: Arestitud võlgniku pangaarved, kontrollitud töökoha ja registervara olemasolu. Pangaarved arestitud, laekumisi ei ole, registervara ei oma. Viibib kinnipidamisautuses. Kohtutäitur avaldanud, et nimetatud nõuete katteks laekumisi ei ole olnud.

2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1) KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

Mihkel Mäe on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1,2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 22. juuni 2001 otsuse ja kohtumääruse täitmine Mihkel Mäelt mõistetud tasumata sundrahas ja menetluskuludes 1634 krooni ning kaitsjatasus 1858.50 krooni aegunuks. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik